1. NцqtYnin toxunan tYcili hansэ ifadY ilY tapэlэr
Yüklə 271,96 Kb.
|
|
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
205. KьtlYsi µ § olan maddi nцqtY mail mьstYvi ьzrY aєaрэ dьєьr. Baєlanрэc vY son vYziyyYtlYrinY uyрun nцqtYlYrin arasэndakэ mYsafY , vertikal ьzrY µ § olduqda, aрэrlэq qьvvYsinin gцrdьyь iєi hesabla. A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
206. KьtlYsi µ § olan silindrin mYrkYzi µ § vY doрuranэ ьzrY yцnYlYn µ § oxlarэna nYzYrYn YtalYt momentlYrinin qiymYti nY qYdYr olar? Silindrin radiusu µ §. A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
207. Cismin kьtlYlYr mYrkYzinin sьrYtinin µ § vY kьtlYsinin µ § olduрunu bilYrYk, onun irYlilYmY hYrYkYtindYki kinetik enerjisini tapэn. A) µ § B) µ §
C) µ § D) µ §
E) µ § 208. MьrYkkYb hYrYkYt edYn maddi nцqtYnin nisbi µ § vY kцзьrmY sьrYtlYri µ § qiymYtcY bYrabYrdirlYr. Bunlarэn istiqamYtlYri arasэndakэ bucaq µ § olduрunu bilYrYk, tam kinetik enerjini hesablayэn. Maddi nцqtYnin kьtlYsi µ § vY µ § verilib. A) µ § B) µ §
C) µ § D) µ §
E) µ § 209. Hansэ hYrYkYtdY kьtlY cismin YtalYt цlзьsь sayэlэr? A) ЭrYlilYmY hYrYkYti B) Fэrlanma hYrYkYti C) Yastэ paralel D) MьrYkkYb hYrYkYt E) Bir tYrpYnmYz nцqtYsi olduqda 210. Hansэ hYrYkYtdY YtalYt momenti cismin YtalYt цlзьsьdьr? A) Fэrlanma hYrYkYti B) ЭrYlilYmY hYrYkYti C) Bir tYrpYnmYz nцqtYsi olduqda D) Yastэ paralel E) MьrYkkYb hYrYkYt 211. DairYnin mYrkYzinY nYzYrYn YtalYt momenti µ § olduрu halda dairY ьzYrindY gцtьrьlmьє A nцqtYsinY nYzYrYn YtalYt momenti nYyY bYrabYr olar? µ § µ § A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
212. Sisteminin kьtlYlYr mYrkYzi µ § qanunu ьzrY hYrYkYt edYrsY, xarici qьvvYlYrin baє vektoru nYyY bYrabYr olar? Sistemin kьtlYsi µ §(µ § vYµ § - metrlY цlзьlьr) . A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
213. µ § oxuna nYzYrYn tYrpYnmYz ox Ytrafэnda fэrlanan cismY tYsir edYn xarici qьvvYlYrin baє momenti µ § cismin hYmin oxa nYzYrYn YtalYt momenti isY µ § olduqda onun hYrYkYtinin differensial tYnliyi necY olar? A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
214. Bu dьsturlardan hansэ Qalileyin nisbilik prinsipinin ifadYsidir? A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
215. GцstYrilYn tYnliklYrdYn hansэ sYrbYst maddi nцqtYnin nisbi mьvazinYt tYnliyidir? A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
216. GцstYrilYn tYnliklYrdYn hansэ maddi nцqtYnin nisbi hYrkYtindY kinetik enerjisinin dYyiєmYsi haqqэnda teoremin ifadYsidir. A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
217. Yerin sYrbYst dьєmY tYcili µ § olan nцqtYsindY uzunluрu µ § olan riyazi rYqqas ьзьn rYqs periodu nYyY bYrabYr olar? A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
218. TYrpYnmYz µ § oxu Ytrafэnda fэrlanan cismin hYrYkYt miqdarэ momenti nYyY bYrabYr olur? A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
219. Maddi nцqtYnin rYqsi hYrYkYtinin differensial tYnliyi µ § єYklindYdir. RYqsin tezliyini tapmalэ. A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
220. TYrpYnmYz ox Ytrafэnda fэrlanan cismin normal tYcili hansэ ifadY ilY tYyin edilir? A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
221. TYrpYnmYz ox Ytrafэnda fэrlanan cismin toxunan tYcili hansэ ifadY ilY tYyin edilir. A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
222. TYrpYnmYz ox Ytrafэnda fэrlanan cismin tam tYcilinin qiymYti hansэ ifadY ilY tYyin edilir. A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
223. Bir ЁC biri ilY µ §- li bucaq YmYlY gYtirYn, qiymYtcY µ § - a bYrabYr iki qьvvYnin YvYzlYyicisi nYyY bYrabYr olar? A) 9,24
B) 5,73 C) 4,87
D) 8,21 E) 6,38
224. µ §; µ § vY µ § mьstYvi qьvvYlYr sisteminin YvYzlYyicisi nYyY bYrabYr olar? A) 10,39 B) 9,31 C) 5,89
D) 2,94 E) 8,57
225. Bir nцqtYyY tYtbiq olunmuє µ § vY µ § qьvvYlYrinin YvYzlYyicisi ьfьqi oxla µ § - li bucaq tYєkil edir. µ § qьvvY vektoru Ox oxu istiqamYtindY yцnYlir, µ § qьvvY vektoru isY bu oxla µ § -li bucaq tYєkil edir. µ §qьvvY vektorunun qiymYtini tapmalэ. A) 4,62
B) 5,97 C) 7,39
D) 3,85 E) 6,71
226. Baрlanmэє tirY mьstYvi paralel qьvvYlYr sistemi tYsir edir. Bu halda qьvvYlYr sisteminin neзY mьvazinYt єYrti olar? A) 2
B) 1 C) 3
D) 4 E) 5
227. CismY Ox oxuna paralel olan µ § и µ § qьvvYlYri tYsir edir. Bu sistemin mьvazinYtdY olmasэ ьзьn µ § qьvvYsi nYyY bYrabYr olar? A) 9
B) 7 C) 6
D) 8 E) 5
228. Ьз qьvvYdYn ibarYt mьstYvi qьvvYlYr sistemi mьvazinYtdYdir. Verilir: µ § vY µ § qьvYlYri Ox oxunun mьsbYt tYrYfi ilY µ § vY µ § tYєkil edir. Onda µ § qьvvYsinin qiymYti nYyY bYrabYr olar? A) 4,84
B) 3,96 C) 5,12
D) 6,38 E) 2,54
229. QьvvYnin ox ьzYrindYki proyeksiyalarэ µ §, µ §, µ § olduрunu bilYrYk, µ § qьvvYsinin modulunu tapmalэ. A) 43,9
B) 32,8 C) 51,6
D) 29,8 E) 39,6
230. Oxyz koordinat sistemindY O nцqtYsinY µ § vY µ § qьvvYlYri verilmiєdir. Onda YvYzlYyicinin modulu nYyY bYrabYr olar? A) 27,1
B) 31,2 C) 19,5
D) 22,7 E) 33,8
231. Ьз vertikal kYndir vasitYsilY зYkisi µ § olan konstruksiya saxlanэlэr. ЏgYr iki kYndirdY yaranan dartэlma qьvvYsi bYrabYr olub µ § olarsa, ьзьncь kYndirdY yaranan qьvvY nYyY bYrabYr olar? A) 2,5
B) 3,2 C) 1,9
D) 2,9 E) 3,1
232. Dцrd vertikal kYndir aрэrlэрэ µ § olan konstruksiyanэ saxlayэr. ЏgYr ьз kYndirdYki dartэlma qьvvYsi µ § olarsa, dцrdьncь kYndirdY nY qYdYr qьvvY yaranar? A) 0,25
B) 0,15 C) 0,35
D) 0,5 E) 0,75
233. Bir nцqtYdY tYtbiq olunmuє iki µ § vY µ § qьvvYlYrinin YvYzlYyicisinin µ § oxu ьzYrindYki proyeksiaysэ µ §. µ § qьvvYsinin hYmin ox ьzYrindYki proyeksiyasэ µ §- dur. Onda µ § qьvvYsinin ox oxu ьzYrindYki proyeksiyasэ nY qYdYr olar? A) -2
B) 2 C) 1
D) -1 E) 3
234. µ § vY µ § qьvvYlYri mьvazinYtdYdir. Bu qьvvYlYr bir ЁC birilY µ § tYєkil edir. µ § qьvvYsi nYyY bYrabYr olar7 A) 10
B) 8 C) 7
D) 11 E) 9
235. Ьз dYnY bir nцqtYyY tYtbiq olunmuє qьvvYlYr sistemi verilmiєdir: µ §, µ §, µ §, µ §, µ §, µ §, µ §, µ §, µ §. Onda bu qьvvYlYrin YvYzlYyicisinin modulu nYyY bYrabYr olar? A) 26,9
B) 21,8 C) 32,6
D) 19,7 E) 31,1
236. µ § qьvvYsi verilmiєdir. Onda bu qьvvY vektorunun Ox oxu ilY YmYlY gYtirdiyi bucaрэn kosinusu nYyY bYrabYr olar? A) 0,707 B) 0,856 C) 0,498 D) 0,652 E) 0,593 237. µ § qьvvYsi verilmiєdir. Onda bu qьvvY vektorunun Ox oxu ilY YmYlY gYtirdiyi bucaрэn kosinusu nYyY bYrabYr olar? A) 0,375 B) 0,156 C) 0,707 D) 0,798 E) 0,693 238. Yьk mail mьstYvi ьzYrindYdir. SьrьєmY sьrtьnmY Ymsalэ 0,6 ЁC dэr. ЏgYr yьk mail mьstYvi ьzYrindY mьvazinYtdY olarsa, bu mьstYvinin ьfьqlY YmYlY gYtirdiyi bucaq nY qYdYr olar? A) 31
B) 37 C) 25
D) 39 E) 44
239. Aрэrlэрэ µ § olan silindr horizontal mьstYvi ьzYrindYdir. DiyirlYnmY sьrtьnmY Ymsalэ 0,007 metrdir. Silindrin diyirlYnmYsi ьзьn Yn kiзik cьt qьvvYnin momentinin modulu nYyY bYrabYr olar? A) 3,64
B) 2,75 C) 4,82
D) 5,02 E) 1,63
240. Dьz xYtli AB зubuрunun A vY B nцqtYlYrinin koordinatlarэ: µ §; µ §. Onda bu зubuрun aрэrlэq mYrkYzinin µ § koordinatэ nYyY bYrabYr olar? A) 25
B) 20 C) 31
D) 17 E) 35
241. Bircinsli ABD lцvhYsi dьzbucaqlэ єYklindYdir. Ьзbucaрэn tYpYlYrinin koordinatlarэ µ §; µ § olduрu mYlumdur. Onda ьзbucaрэn aрэrlэq mYrkYzinin µ § koordinatэ nYyY bYrabYr olar? A) 5
B) 4 C) 6
D) 7 E) 8
242. Bircinsli piramidanэn hьndьrlьyь µ §- dir. Onda piramidanэn aрэrlэq mYrkYzindYn oturacaрэna qYdYr mYsafY nY qYdYr olar? A) 0,2
B) 0,5 C) 0,6
D) 0,3 E) 0,4
243. SьrьєmY sьrtьnmY Ymsalэ 0,3 ЁC dьr. Onda cisim µ § qьvvYnin tYsiri altэnda yuxarэya doрru hYrYkYt etmYsi ьзьn cismin kьtlYsi nY qYdYr olar? A) 118
B) 97 C) 105
D) 128 E) 130
244. D tYpYsindYki bucaрэ µ § olan ABD ьзbucaрэnэn tYpYlYrinin koordinatlarэ µ §; µ §; µ §; µ §. Onda bu ьзbucaрэn aрэrlэq mYrkYzinin µ § koordinatэ nY qYdYr olar? A) 0. 634 B) 0. 412 C) 0. 873 D) 0. 542 E) 0. 729 245. Bircinsli piramidanэn hьndьrlьyь µ §- dir. Onda piramidanэn aрэrlэq mYrkYzindYn oturacaрэna qYdYr olan mYsafYsi nY qYdYr olar? A) 0,3
B) 0,5 C) 0,6
D) 0,4 E) 0,2
246. Bircinsli AB tirinin A nцqtYsi hamar divara, B ucu isY dцєYmYyY sцykYnir. Onda dцєYmY ilY tir arasэnda sьrьєmY sьrtьnmY Ymsalэ nY qYdYr olar? A) 0,5
B) 0,4 C) 0,6
D) 0,3 E) 0,2
247. Aрэrlэрэ µ § olan cisim horizontal mьstYvinin ьzYrindYdir. Cisim horizontal ip vasitYsilY dartэlэr. CisimlY mьstYvi arasэnda sьrtьnmY Ymsalэ 0,2 ЁC yY bYrabYr olarsa, sьrtьnmY qьvvYsi nYyY bYrabYr olar? A) 40
B) 53 C) 32
D) 49 E) 37
248. Aрэrlэрэ µ § olan bircinsli tYkYrY horizontal mьstYvi ьzYrindY momenti µ § olan cьt tYsir edir. Onda tYkYr sьkunYtdY olanda diyirlYnmY sьrtьnmY Ymsalэ nYyY bYrabYr olar? A) 0,005 B) 0,004 C) 0,003 D) 0,006 E) 0,002 249. Uzunluрu µ § olan зevrYnin µ § hissYsi Dekart koordinat sisteminin birinci rьbьndY yerlYєir. NцqtYlYrin koordinatlarэ µ §; µ §; µ §; µ §. Onda зevrYnin bu hissYsinin µ § aрэrlэq mYrkYzinin koordinatэ nY qYdYr olar? A) 7,78
B) 5,83 C) 9,54
D) 6,82 E) 8,91
250. Radiusu µ § olan diskin konturunun yarэsэ Dekart koordinat sistemindY Ox oxunun ьzYrindYdir. NцqtYlYrin koordinatlarэ µ §; µ §; µ §; µ §. Onda bu fiqurun µ § koordinatэ nYyY bYrabYr olar? A) 0. 4
B) 1,01 C) 1. 23 D) 0,7 E) 0,9
251. Oturacaрэ dairY olan konusun oturcaрэndan aрэrlэq mYrkYzinY qYdYr olan mYsafY nYyY bYrabYr olar? Konusun oturacaрэnэn radiusu µ §, konusun tYpY bucaрэ µ § - dir. A) 0,1
B) 0,3 C) 0,4
D) 0,5 E) 0,2
252. NцqtYnin radial sьrYti µ §- dir. ЏgYr tam sьrYt polyar radiusla µ § - li bucaq tYєkil edYrsY, bu zaman nцqtYnin taз sьrYti nYyY bYrabYr olart? A) 2. 83 B) 1. 97 C) 3,21
D) 2,69 E) 3,17
253. NцqtYnin transvesral sьrYti µ § - dir. ЏgYr tam sьrYt vektoru polyar radiusla µ §- li bucaq tYєkil edYrsY, radial sьrYt nYyY bYrabYr olar? A) 5,2
B) 4,71 C) 3,84
D) 4,9 E) 3,9
254. NцqtYnin radial sьrYti µ § - dir. ЏgYr nцqtYnin tam sьrYti µ § olarsa, transversal sьrYti nYyY bYrabYr olar? A) 17,3
B) 18,5 C) 16. 4 D) 19,1 E) 15,9
255. NцqtYnin hYrYkYt tYnliklYri polyar koordinat sistemindY verilmiєdir: µ §. ЏgYr µ § olarsa, polyar radiusu nYyY bYrabYr olar? A) 9,87
B) 10,03 C) 7,64
D) 8,77 E) 6,52
256. Radial sьrYt µ § - dir. ЏgYr nцqtYnin tam sьrYti µ § olarsa transversal sьrYt nYyY bYrabYr olar? A) 19,1
B) 18,5 C) 17,3
D) 16,4 E) 15,9
257. NцqtYnin hYrYkYt tYnliklYri polyar koordinat sistemindY verilmiєdir: µ §. ЏgYr polyar radius µ § olarsa, bu zaman polyar bucaq nYyY bYrabYr olar? A) 1,82
B) 1,42 C) 1,74
D) 2,14 E) 2,08
258. NцqtYnin hYrYkYti polyar koordinat sistemindY verilmiєdir: µ §. ЏgYr polyar radius µ § olarsa, transversal sьrYt nYyY bYrabYr olar? A) 7
B) 8 C) 6
D) 5 E) 2
259. NцqtYnin hYrYkYti polyar koordinat sistemindY verilmiєdir: µ §. ЏgYr polyar bucaq 2. 5 rad olarsa, radial sьrYt nYyY bYrabYr olar? A) 1. 5
B) 1. 1 C) 1. 9
D) 2. 1 E) 0. 9
260. Cisim eyni zamanda iki parallel oxun Ytrafэnda fэrlanma hYrYkYti edir. µ §Bucaq sьrYtlYri vektorlarэ eyni tYrYfY yцnYlir. onda mьtlYq fэrlanma sьrYti nYyY bYrabYrdir? A) 5
B) 4 C) 2. 5
D) 1 E) 2. 3
261. Beє gцyYrtYli gYmi µ § sьrYti ilY ьzьr. onun lifi isY µ §sьrYti ilY qalxэr. onda liftin iзYrisindYki tYrpYnmYz adamэn mьtlYq sьrYti nYyY bYrabYr olar? A) 0. 87 B) 1. 12 C) 2. 69 D) 2. 19 E) 0. 91 262. Radisusu 0. 5 m olan disk o nцqtYsindY 0 nцqtYsindY xOy mьstYvisindY yerlYєib vY eyni zamanda iki paralel oxlar Ytrafэnda fэrlanma hYrYkYtindY iєtirak edir:Ox oxu Ytrafэnda 2 rad/san bucaq sьrYtilY vY Ax oxu (diskY toxunan) Ytrafэnda 2 rad/san bucaq sьrYti . maksimum sьrYti olan nцqtYnin sьrYtini tapmalэ. A) 3
B) 2 C) 0. 5
D) 1. 5 E) 2. 5
263. Beє gцyYrtYli gYmi µ § sьrYtiilY hYrYkYt edir. Liftin iзYrindYki adam isY 0. 3 m/san sьrYti ilY qalxэr. Liftin sьrYti 0. 2 m/san olarsa,adamэn mьtlYq sьrYti nYyY bYrabYr olar? A) 0. 621 B) 0. 219 C) 0. 539 D) 1. 5 E) 2. 5
264. GYmi 3 m/san sьrYti ilY hYrYkYt edir, GYminin gцyYrtYsindY yьk maєэnэ 3t2 qanunu ilY, maєэnэn hYrYkYtinin YksinY onun banэnda adam2t2 qanunu ilY hYrYkYt edir. t=1 san anэnda mьtlYq sьrYtini tapmalэ. A) 1
B) 2 C) 3
D) 4 E) 5
265. Vaqonun banэ eyni zamanda iki irYllYmY hYrYkYti edir:uzunluрu boyunca 1m/san2 tYcili ilY , vertikal istiqamYtdY y=1+sin2pt qanunu ulY hYrYkYt edir. Onda banэn maksimal mьtlYq tYcili nY qYdYr olar? A) 1. 82
B) 1. 27 C) 3. 14
D) 2. 03 E) 1. 92 266. Cisim eyni zamanda paralel oxlar Ytrafэnda 3 fэrlanma hYrYkati edir. щ1=5rad/san, щ2=4 rad/san. onda mьtlYq bucaq sьrYti nYyY bYrabYr olacaq? A) 11
B) 10 C) 6
D) 12 E) 2
267. Cisim eyni zamanda iki fэrlanma hYrYkYtindY iєtiurak edir: щ1=4rad/san, щ2=-3 rad/san. Onda mьtlYq bucaq sьrYti nYyY bYrabYr olar? A) 7
B) 1 C) -1
D) -7 E) 12
268. Cisim eyni zamanda 1 vY 2 paralel oxlarэ Ytrafэnda hYrYkYt edir. щ1=4rad/san, щ2=-2 rad/san. oxlar Ytrafэnda mYsafY 50 sm olarsa, onda ani oxla 1 oxu arasэndakэ mYsafY nYyY bYrabYr olar? A) 100
B) 25 C) 75
D) 300 E) 50
269. Ekvator ьzYrindY Lokomotiv (maddi nцqtY kimi qYbul etmYli) µ § sьrYtilY hYrYkYt edir. Onun kьtlYsi µ §-dэr. YgYr yerin bucaq sьrYtini µ §qYbul etsYk Koriolis YtalYt qьvvYsinin qiymYti nYyY bYrabYr olar? A) 233
B) 321 C) 197
D) 345 E) 295
270. SYrtlik Ymsalэ µ §olan yaya yьk asdэqda onun uzanmasэ µ § olmuєdur. Onda yayэn elastik qьvvYsinin qiymYti nYyY bYrabYr olar? A) 0. 02
B) 0. 03 C) -0. 01 D) 0. 04 E) 0. 05
271. Motorlu qayэq зay istiqamYtindY µ § sьrYti ilY hYrYkYt edir. Motorun dartэ qьvvYsi µ §-a bYrabYrdir. Onda motorun dartэ qьvvYsinin gьcь nYyY bYrabYrdir?(kvt-la) A) 28
B) 34 C) 19
D) 23 E) 32
272. MьhYrrikin valэna µ §burucu moment tYsir edir. MьhYrrikin valэnэn bucaq sьrYti µ §olduqda mьhYrrikin gьcь nY qYdYr olar? A) 8
B) 7 C) 9
D) 6 E) 5
A) -15. 7 B) 19. 3
C) 18. 3 D) 13. 5
E) -11. 7 274. Yьk avtomobili mail mьstYvi ilY yuxarэ qalxэr. (maillik bucaрэ µ §dir) . Onun hYrYkYti yavaєэyan hYrYkYt olub, tYcili µ §-dэr. ЏgYr yьklY banэn birikdY kьtlYsi µ § olarsa, avtomobilinin banэnэn qabaq hissYsinY dьєYn tYzyiq nYyY bYrabYr olar? A) 59. 3 B) 43. 9
C) 63. 7 D) 51. 6
E) 66. 4 275. ЬfьqlY µ § -li bucaq tYєkil edYn mail mьstYvi ьzYrindY iзYrisindY su olan stYkan elY hYrYkYt edirki , suyun sYviyyYsi mьstYviyY paralel qalэr. onda stYkanэn tYcili nYyY bYrabYr olar? A) 3. 36 B) 3. 99
C) 2. 88 D) 4. 82
E) 2. 56 276. KьtlYsi µ §olan kьrYcik µ §sьrYtilY vertikal boru iзYrisindY hYrYkYt edir. Boru eyni zamanda borunun oxuna paralel µ §bucaq sьrYti ilY fэrlanэr. Borunun oxu ilY ox arasэndakэ mYsafY µ §-dir. Onda kьrYciyin kцзьrmY YtalYt qьvvYsi nYyY bYrabYr olar? A) 2. 5 B) 1
C) 2 D) 3
E) 4 277. Yьk sьkunYt vYziyyYtindYn yьk maєэnэnэn banэnda mail mьstYvi ьzYrindY hYrYkYt edir. (banэn ьfьqlY YmYlY gYtirdiyi bucaq µ §) . Yьk maєэnэ dalЁCdala olaraq mail mьstYvi ьzYrindY sabit µ § sьrYti ilY hYrYkYt edir. zaman µ § olduqda yьkьn nisbi sьrYti nYyY bYrabYr olar? A) 0. 331 B) 0. 243 C) 0. 482 D) 0. 397 E) 0. 285 278. Maddi nцqtY kimi ьfьqi mьstYvi ьzYrindY µ §hYrYkYt qanunu ьzrY µ §qьvvYsinin tYsiri altэnda hYrYkYt edir. ЏgYr maddi nцqtY kordinat baєlanрэcэndan µ § yol gedYrsY qьvvYnin iєi nYyY bYrabYr olar? A) 64 B) 55
C) 45 D) 76
E) 60 279. Cisim sabit µ § ьfьqi qьvvYnin tYsiri altэnda mail mьstYvinin ьzYrindY yuxarэya doрru hYrYkYt edir. (maillik bucaрэ µ §) . ЏgYr cisim mail mьstYvi ьzYrindY µ §yol gedYrsY ,qьvvYnin iєi nYyY bYrabYr olar? A) 0. 866 B) 0. 654 C) 0. 388 D) 0. 932 E) 0. 761 280. Liftin kabinasэ yuxarэya doрru µ §tYcili ilY qalxэr. Liftin kabinasэnэn yuxarэsэna yay qoyulmuє vY ona aрэrlэрэ µ §olan bYrkidilib. Onda yayda yaranan qьvvY nYyY bYrabYr olar? A) 150 B) 200
C) 100 D) 300
E) 50 281. KьtlYsi µ §olan disk vertikal mьstYvi ьzYrindY µ §; µ §; µ § qanunu ьzrY uзur. µ §anэnda xarici qьvvYlYrin baє vektorunun qiymYti nYyY bYrabYr olar? A) 8. 25 B) 8. 83 C) 7. 92 D) 7. 29 E) 9. 01 282. Ьfьqi mьstYvi ilY µ §li bucaq tYєkil edYn kьtlYsi µ §olan maddi nьqtY µ §qьvvYnin tYsiri altэnda sьrьєьr. ЏgYr sьrtьnmY Ymsalэ µ §olarsa, maddi nцqtYnin tYcili nY qYdYr olar? A) 3. 6 B) 4. 9
C) 5. 1 D) 2. 7
E) 2. 9 283. KьtlYsi µ §olan maddi nцqtY µ §mail mьstYvi ьzYrindY aєaрэya dьєьr. Ona tYsir edYn qьvvYlYrin cYmi µ §-dir. (burada v- nцqtYnin hYrYkYtinin sьrYti µ §-ilY) onda nцqtYnin Yn bцyьk surYti nYyY bYrabYr olar? A) 44. 6 B) 37. 9 C) 51. 3 D) 49. 7 E) 39. 8 284. Ay yer Ytrafэnda yerin mYrkYzindY µ § mYsafYdY orbital sьrYtlY µ §sьrYtilY hYrYkYt edir. Ayin kьtlYsi µ §-dэr. Onda yerin ayэ cazibY qьvvYsi nYyY bYrabYr olar. A) 5. 08 B) 6. 81 C) 5. 62 D) 4. 76 E) 4. 82 285. KьtlYsi µ §olan cisim µ §tYcili ilY irYlilYmY hYrYkYti edir. Onda YtalYt qьvvYsinin baє vektorunun modulu nYyY bYrabYr olar? A) 400 B) 500
C) 300 D) 200
E) 600 286. KьtlYsi µ §olan cisim horizontal mьstYvi ьzYrindY irYlilYmY hYrYkYti edir. Cismin µ §sьrYtilY hYr bir nцqtYsi radiusu µ §olan зevrY ьzrY hYrYkYt edir. onda cismY tYsir edYn xarici qьvvYlYrin baє vektorunun modulunun horizontal toplananэ nYyY bYrabYr olar? A) 45 B) 53
C) 39 D) 52
E) 37 287. KьtlYsi µ §olan bircinsli зubuрun hYrYkYti µ §; µ §; µ §qanunu ilY verilmiєdir. Onda µ § olduqda xarici qьvvYlYrin baє vektorunun µ § oxu ьzYrindYki proyeksiyasэ nYyY bYrabYr olar? A) -296 B) -321
C) 188 D) 216
E) 339 288. HYlqY vertikal mьstYvi ьzYrindY µ §; µ §; µ § qanunu ьzrY hYrYkYt edir. HYlqYnin YtalYt momenti hYlqYnin mYrkYzi simmetriya oxuna nYzYrYn µ §. Onda µ § olanda hYlqYyY tYsir edYn qьvvYlYrin baє momenti nYyY bYrabYr olar? A) -0,031 B) 0,041 C) -0,029 D) 0,037 E) 0,025 289. KьtlYsi µ § olan maddi nцqtY vertikal yay ьzYrindY µ § qanunu ьzrY rYqsi hYrYkYt edir. Onda µ §olduqda yayda yaranan reaksiya qьvvYsinin modulu nYyY bYrabYr olar? A) 11,3 B) 10,4
C) 12,9 D) 14,8
E) 9,8 290. KьtlYsi µ §olan maddi nцqtY yaratdэрэ mьqavimYt qьvvYsi µ § oolan qatэ yaр iзYrisindY vertikal yay ьzYrindY hYrYkYt edir. NцqtYnin tYcili µ § vY sьrYti µ § olduqda, yayda yaranan reaksiya qьvvYsi nYyY bYrabYr olar? A) 23,6 B) 20,7
C) 24,1 D) 22,9
E) 21,4 291. Maddi nцqtY silindrin iзYrisindY v ertikal mьstYvi ьzYrindY hYrYkYt edir (silindrin oxu horizontal єYkildYdir) . Silindrin radiusu µ § - dir. NцqtYnin Yn yuxarэ vYziyyYtindY sьrYtin qiymYti nY qYdYr olmalэdэr ki, nцqtY aєaрэ dьєmYsin? A) 9,81 B) 8,35
C) 3,14 D) 7,92
E) 6,37 292. KьtlYsi µ § olan maddi nцqtY radiusu µ § olan зevrY ьzrY µ § qanunu ilY hYrYkYt edir. µ § olduqda nцqtYyY tYsir edYn YtalYt qьvvYsinin qiymYti nYyY bYrabYr olar? A) 537 B) 671
C) 439 D) 894
E) 777 293. KьtlYsi µ § olan maddi nцqtY radiusu µ § olan зevrY ьzrY µ § qanunu ьzrY hYrYkYt edir. µ § olduda nцqtYnin YtalYt qьvvYsinin modulu nYyY bYrabYr olar? A) 42,2 B) 35,9
C) 29,5 D) 47,9
E) 38,7 294. Aєaрэdakэlardan hansэ qьvvYnin nцqtYyY nYzYrYn momentinin vektori ifadYsidir? A) µ § B) µ §
C) µ § D) µ §
E) µ § 295. Aєaрэdakэlardan hansэ Varinyon teoreminin ifadYsidir? A) µ § B) µ §
C) µ § D) µ §
E) µ § 296. µ § µ § qьvvYsinin O nцqtYsinY nYzYrYn moment vektorudur, µ § isY O nцqtYsindYn keзYn ixtiyari oxdur. Aєaрэdakэ ifadYlYrdYn hansэ doрrudur? A) µ § B) µ §
C) µ § D) µ §
E) µ § 297. fermanэn hYndYsi dYyiєmYzliyinin (sYrtliyinin) zYruri єYrti aєaрэdakэlardan hansэdэr. µ § - fermanэn зubuqlarэnэn sayэ, µ § - dьyьnlYrinin sayэdэr. A) µ § B) µ §
C) µ § D) µ §
E) µ § 298. Aєaрэdakэ hansэ ifadY ixtiyari fYza cьtlYr sisteminin hYndYsi mьvazinYt єYrtidir. Yüklə 271,96 Kb. Dostları ilə paylaş:
|