1. Verilmiє qьvvYlYr sisteminin mьvazinYtlYєdiricisi olan qьvvYsinin qiymYtini tapэn



Yüklə 312.18 Kb.
səhifə5/5
tarix27.06.2018
ölçüsü312.18 Kb.
1   2   3   4   5

, cismin bucaq sьrYti olarsa onun ixtiyari nцqtYsinin sьrYtinin vektoru nYyY bYrabYrdir?

A) ;


B) ;

C) ;


D) ;

E)


434. NцqtYnin mьrYkkYb hYrYkYtindY kцзьrmY hYrYkYti nYdir?

A) TYrpYnYn sistemin ona nYzYrYn tYrpYnmYz olan nцqtY ilY birlikdY tYrpYnmYz sistemY nYzYrYn hYrYkYti;

B) NцqtYnin fэrlanma hYrYkYti;

C) NцqtYnin tYrpYnYn sistemY nYzYrYn hYrYkYti;

D) NцqtYnin fэrlanma hYrYkYti;

E) NцqtYnin irYlilYmY hYrYkYti.

435. MьrYkkYb hYrYkYtdY nцqtYnin nisbi hYrYkYti nYdir?

A) NцqtYnin tYrpYnYn sistemY nYzYrYn hYrYkYti.

B) NцqtYnin tYrpYnmYz sistemY nYzYrYn hYrYkYti.

C) TYrpYnYn sistemin tYrpYnmYz sistemY nYzYrYn hYrYkYti;

D) NцqtYnin fэrlanma hYrYkYti;

E) NцqtYnin irYlilYmY hYrYkYti

436. NцqtYnin mьrYkkYb hYrYkYtdY mьtlYq sьrYtinin ifadYsi necYdir ( -kцзьrmY sьrYti, -nisbi sьrYt) ?

A) ;


B) ;

C) ;


D) ;

E)


437. NцqtYnin nisbi sьrYti nYyY bYrabYrdir?

A)


B) ;

C) ;


D) ;

E) ;


438. NцqtYnin mьrYkkYb hYrYkYtindY mьtlYq tYcilin vektorunun dьsturunu gцstYrin.

( -nцqtYnin mьtlYq, kцзьrmY, nisbi vY koriolis tYcillYrinin vektorudur)

A)

B) ;


C) ;

D) ;


E) ;

439. NцqtYnin koriolis tYcilinin vektoru necY tYyin olunur?

A) ;

B) ;


C) ;

D) ;


E)

440. Koriolis tYcilinin qiymYti necY tYyinolunur7

A) ;

B) ;


C) ;

D) ;


E) ;

441. Yastэ parallel hYrYkYtdY koriolis tYcilinin qiymYti necY tYyin olunur

A) ;

B) ;


C) ;

D) 4


E)

442. Koriolis tYcili hansэ xYtt boyu yцnYlmYlidir ( kцзьrmY bucaq sьrYti) ?

A) Ьзьncь xYtt;

B) Ikinci xYtt;

C) Birinci xYtt;

D) Dцrdьncь xYtt;

E) Beєinci xYtt.

443. Cismin yastэ (mьstYvi) parallel hYrYkYti hansэ hYrYkYtY deyilir?

A) Cismin bьtьn nцqtYlYrinin bir tYrpYnmYz mьstYviyY parallel olan mьstYvilYr ьzYrindYki hYrYkYtinY;

B) Yastэ cismin hYrYkYtinY;

C) Cismin qarєэlэqlэ perpendikulyar mьstYvilYrdYki hYrYkYtinY;

D) Cismin kYsiєYn mьstYvilYr ьzYrindYki hYrYkYtinY

E) Cismin silindr ьzYrindYki hYrYkYtinY

444. Yastэ fiqurun qьtb nцqtYsi hansэ nцqtYyY deyilir?

A) Эxtiyari qYbul edilmiє nцqtYsinY;

B) Aрэrlэq mYrkYzinY;

C) Џn kYnarda yerlYєYn nцqtYsinY

D) Simmetriya oxu ьzYrindYki nцqtYyY

E) Simmetriya oxuna perpendikulyar xYtt ьzYrindYki ixtiyari nцqtYyY

445. TYrpYnmYz koordinat sistemi OXY, hYrYkYt edYn yastэ fiqura bYrkidilmiє koordinat sistemi olduqda yastэ fiqurun hYrYkYt tYnliklYri necY olur?

A) ;

B) ;


C)

D) ;


E)

446. NцqtYnin hYrYkYti tYbii ьsulla verildikdY onun sьrYt vektorunun ifadYsindY µ § nYyi gцstYrir?

A) HYrYkYt trayektoriyasэnэn toxunanэnэn vahid vektorunu

B) Absis oxunun ortunu;

C) Ordinat oxunun ortunu;

D) Applikatanэn ortunu;

E) NцqtYnin radius ЁC vektorunu;

447. Yastэ parallel hYrYkYtdY fiqurun ixtiyarэ M nцqtYsinin sьrYti nYyY bYrabYrdir? (qьtb nцqtYsi olarsa)

A) ;

B) ;


C) ;

D)


E)

448. Yastэ parallel hYrYkYtdY fiqurun hYr hansэ M nцqtYsinin tYcili nYyY bYrabYrdir?

A)

B) ;


C) ;

D) ;


E)

449. Yastэ fiqurun ani sьrYtlYr mYrkYzi nYyY deyilir?

A) Baxэlan anda sьrYti sэfэr olan nцqtYsinY

B) yastэ cismin hYrYkYtinY;

C) SьrYti hYmiєY sэfэr olan nцqtYsinY

D) Fiqurun aрэrlэq mYrkYzinY

E) Fiqurun simmetriya mYrkYzinY

450. ЄYkildYki 0 nцqtYsi necY adlanэr?

A) Ani sьrYtlYr mYrkYzi;

B) MYrkYzi nцqtY;

C) Qьtb nцqtYsi;

D) Aрэrlэq mYrkYzi

E) Simmetriya mYrkYzi

451. Dinamikanэn birinci qanunu hansэdэr?

A) ЏtalYt qanunu (inersiya qanunu) ;

B) SьrYt qanunu ;

C) TYcil qanunu;

D) KьtlY qanunu ;

E) qьvvY qnunu.

452. Dinamikanэn ikinci qanunu hansэdэr?

(F-qьvvY, m-kьtlY, -tYcil )

A) ;


B) ;

C) ;


D) ;

E)


453. Dinamikanэn ьзьncь qanunu hansэdэr?

A) TYsir vY Yks tYsirin bYrabYrliyi qanunu ;

B) TYsirlYrin bYrabYrliyi qanunu;

C) TYsir vY Yks tYsirin qeyribYrabYrliyi qanunu ;

D) SьrYblYrin bYrabYrliyi qanunu;

E) TYcillYrin bYrabYrliyi qanunu

454. Dinamikanэn dцrdьncь qanunu hansэdэr?

A) qьvvYlYrin tYsirlYrinin asэlэlэ olmamasэ qanunu;

B) qьvvYlYrin tYsirlYrinin kьtlYdYn asэlэlэрэ qanunu;

C) qьvvYlYrin tYsirlYrinin asэlэlэрэ qanunu;

D) qьvvYlYrin tYsirinin sьrYtlYrdYn asэlэlэрэ qanunu;

E) qьvvYlYrin tYsirinin tYcillYrdYn asэlэ olmamasэ qanunu;

455. Maddi nцqtYnin hYrYkYtinin diferensial tYnliklYri hansэdэr?

A)


B)

C)


D)

E)


456. Qeyri sYrbYst maddi nцqtY ьзьn dinamikanэn Ysas tYnliyini gцstYrin

( R-rabitY reaksiya qьvvYsi)

A) ;

B) ;


C) ;

D) ;


E)

457. Qeyri sYrbYst nцqtYnin hYrYkYtin hYr bir anэnda tarazlэqda olmasэ ьзьn, Dalamber prinsipinY YsasYn tYsir edYn xarici qьvvY (F) , rabitY reaksiya qьvvYsi (R) sэrasэna nY YlavY etmYk lazэmdэr?

A) ЏtalYt qьvvYsini;

B) SьrtьnmY qьvvYsini;

C) mьqavimYt qьvvYsini;

D) aрэrlэq qьvvYsini;

E) HYrYkYtverici qьvvYni.

458. Maddi nцqtYnin yastэ Yyri ьzrY tYrYkYtinin tYbii formada verilmYsindY differensial tYnliklYrini gцstYrin.( Yyrinin baxэlan nцqtYdY Yyrilik radiusu, , m-maddi nцqtYnin kьtlYsi, vY - nцqtYyY tYsir edYn qьvvYnin YyriyY toxunan vY normal ьzYrinY proyeksiyasэdэr)

A)

B)


C) ;

D)


E)

459. Maddi nцqtYnin nisbi hYrYkYti ьзьn dinamikanэn Ysas tYnliyini gцstYrin ( -kцзьrmY tYcili, -nisbi tYcil, -koriolis tYcili, m-kьtlY, -qьvvY ) .

A)

B) ;


C) ;

D)


E) ;

460. NцqtYnin nisbi hYrYkYti ьзьn dinamikanэn Ysas tYnliyindY ifadYsi nYyi gцstYrir?

A) Koriolis tYcili ilY hYrYkYtdYki YtalYt qьvvYsi

B) nцqtYyY koriolis tYcili istiqamYtindY tYsir edYn qьvvYni;

C) KцзьrmY tYcili ilY hYrYkYtdYki qьvvY ;

D) KцзьrmY tYcili ilY hYrYkYtdYki YtalYt qьvvYsi

E) Nisbi hYrYkYtdYki YtalYt qьvvYsi

461. Maddi nцqtYnin hYrYkYt miqdarэ necY kYmiyyYtdir?

A) vektorial;

B) Skalyar;

C) Цlзьsьz;

D) CYbri;

E) Kompleks

462. Aєaрэdakэ ifadYlYrdYn hansэ maddi nцqtYnin hYrYkYt miqdarэnэ ifadY edir?

A) ;

B) ,


C) ;

D) ;


E)

463. Aєaрэdakэ ifadY nYyi gцstYrir?

A) mexaniki sistemin hYrYkYt miqdarэnэ;

B) Mexaniki sistemin hYrYkYt impulusunu

C) nцqtYnin hYrYkYt miqdarэnэ

D) NцqtYnin qьvvY\ impulsunu4

E) SistemY tYsir edYn qьvvYni.

464. Aєaрэdakэ ifadY nYyi gцstYrir?

A) NцqtYnin hYrYkYt miqdarэnэn X oxu ьzYrinY proyeksiyasэnэ

B) NцqtYnin hYrYkYt impulusunu;

C) NцqtYnin hYrYkYt miqdarэnэ ;

D) NцqtYnin impulusunun proyeksiyasэ

E) NцqtYyY tYsir edYn qьvvYni.

465. Sistemin kьtlYsi M, -nцqtYsinin kьtlYsi, koordinatэ olduqda sistemin kьtlYlYr mYrkYzinin koordinatэ necY tYyin olunur.

A)

B) ;


C) ;

D) ;


E)

466. QьvvY impulsu necY kYmiyyYtdir.

A) vektoryal;

B) skalyar;

C) cYbri;

D) kompleks;

E) mYnfi

467. QьvvY sabit olduqda onun impulsu necY ifadY olunur7

A) ;

B) ;


C) ;

D) ;


E)

468. Sistemin hYrYkYt miqdarэnэn dYyiєmYsi teoreminin ifadYsini gцstYrin ( -nцqtYyY vY sistemY tYsir edYn xarici qьvvYlYrin YvYzlYyicisi)

A) ;

B) ;


C)

D) ;


E)

469. Sistemin hYrYkYt miqdarэnэn saxlanmasэ qanununun ifadYsi hansэdэr?

A) SistemY tYsir edYn xarici qьvvYlYrin YvYzlYyicisi sэfэrdэrsa sistemin hYrYkYt miqdarэ sabit qalэr;

B) SistemY tYsir edYn xarici qьvvYlYrin YvYzlYyicisi sabitdirsY sistemin hYrYkYt miqdarэ sabit qalэr

C) Sistemin kьtlYsi sabitdirsY sistemin hYrYkYt miqdarэ sabit qalэr.

D) Sistemin tYcili sabitdirsY sistemin hYrYkYt miqdarэ sabit qalэr.

E) Sistemin tYcili bYrabYr dYyiєYndirsY onun hYrYkYt miqdarэ sabit qalэr.

470. Maddi nцqtYnin kinetik enerjisinin ifadYsi hansэdэr?

A) ;

B) ;


C) ;

D) ;


E)

471. Maddi nцqtYnin kinetik enerjisinin dYyiєmYsi teoreminin ifadYsi hansэdэr

( -baxэlan yerdYyiєmYnin baєlanрэcэ vY sonunda maddi nцqtYnin sьrYti A-hYmin yerdYyiєmYdY gцrьlYn iє) ?

A)


B) ;

C) i;


D) ;

E)


472. -YdYd maddi nцqtYnin tYєkil etdiyi sistemin kinetik enerjisinin ifadYsi hansэdэr?

A) ;


B) ;

C) ;


D) ;

E)


473. Yastэ-paralel hYrYkYtdY cismin kinetik enerjisi hansэ dьsturla hesablanэr?

A) ;


B) ;

C) ;


D)

E)


474. Cismin z oxuna nYzYrYn YtalYt momenti hansэ dьsturla tapэlэr ( -cismin hissYlYrinin kьtlYsi, -hissYlYrin z oxundan mYsafYsi)

A) ;


B) ;

C) ;


D) ;

E)


475. Cismin z oxuna nYzYrYn YtalYt momenti hansэ dьsturla tapэlэr ( -cismin hissYciklYrinin koordinatlarэdэr ) ?

A) ;


B) ;

C) ;


D) ;

E)


476. Cismin 0 koordinat baєlanрэcэna nYzYrYn YtalYt momenti nYyY bYrabYrdir ( -cismin hissYciyinin o kordinat baєlanрэcээndan mYsafYsi)

A) ;


B) ;

C) ;


D) ;

E)


477. Cismin aрэrlэq mYrkYzindYn keзYn z oxuna nYzYrYn YtalYt momenti kьtlYsi m olduqda z oxuna parallel vY ondan mYsafYsi olan oxuna nYzYrYn YtalYt momenti necY tYyin edilir?

A)


B) ;

C) ;


D) ;

E) ;


478. Fiziki rYqqasэn hYrYkYt tYnliyindY , - nYyi gцstYrir.

A) fэrlanma oxundan aрэrlэq mYrkYzinY olan mYsafYni,

B) Amplitudanэ,

C) TYcili,

D) YerdYyiєmYni,

E) DYyiєYn Ymnsal.

479. QьvvYnin elementar iєinin ifadYsi hansэdэr.

A) ,


B) ,

C) ,


D) ,

E)


480. QьvvYnin gьcьnьn ifadYsi hansэdэr.

A) ,


B) ,

C) ,


D) ,

E)


481. NцqtYnin sYrbYst rYqsi hYrYkYt tYnliyinin ifadYsi hansэdэr?

A) .


B) ;

C) ;


D) ;

E) ;


482. SцnYn rYqsi hYrYkYt tYnliyindY? nYyi gцstYrir?

A) Џn bцyьk amplitudanэ;

B) Џn kiзik amplitudanэ;

C) DYyiєYn Ymsalэ,

D) Orta amplitudanэ;

E) tYcili.

483. Sistemin kьtlYlYr mYrkYzinin hYrYkYt tYnliyndY , nYyi gцstYrir?

A) Sistemin aрэrlэq mYrkYzinin tYcilini;

B) Sistemin Yn kiзik tYcilini;

C) Sistemin aрэrlэq mYrkYzinin sьrYtini;

D) Sistemin ixtiyari nцqtYsinin tYcilini ;

E) Sistemin simmetrik mYrkYzinin tYcilini.

484. QьvvYnin dьzbucaqlэ koordinat sistemindY proyeksiyalarэ verilib. QьvvYnin modulunu vY onun yцnYldici kosinuslarэnэ tapэn.

A)


B)

C)


D)

E)


485. AB dьz xYttinin A vY B nцqtYlYrindY iki parallel vY qьvvYlYri tYtbiq olunmuєdur. AB=40 mm, =60, =20 olduqda bu qьvvYlYrin YvYzlYyicisi R qьvvYsini vY A nцqtYsindYn YvYzlYyicinin tYtbiq nцqtYsi C-yY qYdYr olan AC mYsafYsini tapэn.

A) ;


B)

C) ,


D)

E)


486. TYrYflYri 20 sm olan kvadratэn tYpYlYrindYn, єYkildY gцstYrilYn kimi qьvvYlYri tYtbiq olunub.Bu qьvvYlYri koordinat baєlanрэcэna nYzYrYn baє vektor vY baє momentini tapэn

A) ;


B)

C) ;


D)

E)


487. BC зubuрunun sэxэlma qьvvYsini tYyin edin.

A) 200N ;

B) 150N ;

C) 100N ;

D) 50N ;

E) 250N


488. QьvvYlYr sisteminin baє vektorunu R tYyin edin.

A) R=0 ;

B) R=4;

C) R=5;


D) R=6 ;

E) R=7


489. NцqtYnin verilmiє hYrYkYt tYnliklYrinY gцrY onun traektoriya tYnliyini tapэn.

A) ;


B) ;

C) ;


D) ;

E)


490. NцqtYnin verilmiє hYrYkYt tYnliklYrinY gцrY onun traektoriya tYnliyini tapэn.

A) ;


B) ;

C) ;


D) ;

E)


491. NцqtYnin verilmiє hYrYkYt tYnliklYrinY gцrY onun trayektoriya tYnliyini tapэn.

A) ;


B) ;

C) ;


D)

E)


492. NцqtYnin parametrik hYrYkYt tYnliklYri olduqda onun trayektoriyasэnэ tYyin edin.

A) ;


B) ;

C) ;


D)

E)


493. Dalamber prinsipi istifadY edilYn metodlar necY adlanэr.

A) kinetostatika metodu;

B) Kinemetika metodu,

C) Statika metodu;

D) Dinamika metodu;

E) Dinamostatika metodu

494. NцqtYnin parametrik hYrYkYt tYnliklYri olduqda onun trayektoriya tYnliyini tapэn.

A) ;


B) ;

C) ;


D) ;

E)


495. NцqtYnin hYrYkYt tYnliklYri . Olduqda onun sьrYtini tapэn.

A) ;


B) ;

C) ;


D) ;

E) .


496. NцqtYnin hYrYkYt tYnliklYri . Olduqda onun tYcilini tapэn

A) ;


B) ;

C) ;


D) ;

E) .


497. NцqtYnin hYrYkYt tYnliklYri .olduqda nцqtYnin sьrYt proyeksiyalarэnэ tapэn.:

A)


B)

C)


D)

E)





Dostları ilə paylaş:
1   2   3   4   5


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©muhaz.org 2017
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə