12. rakenduslingvistika kevadkonverents 2013

POSTER: Semester Princetoni ülikoolis WordNeti sõnade saatel

Ahti Lohk (Tallinna Tehnikaülikool)

Ettekanne võtab kokku Princetoni Ülikoolis ühe semestri jooksul tehtud teadustöö. Esitlusel võrreldakse Eesti ja Princetoni WordNeti hierarhiliste struktuuride suurimaid erinevusi nimisõna ja verbipuude näidetel. Arutletakse võimalike testmustrite otstarbekuse üle wordneti struktuuri kvaliteedi kontrolliks.

Kirjandus

Hinks, A.; Herol, A. 2011. Cross-Lingual Evaluation of Ontologies with Rudity. – Springer Berlin Heidelberg: Knowledge Discovery, Knowlege Engineering and Knowledge Management, 151–163.

Liu, Y.; Jiangsheng Y.; Zhengshan W.; Shiwen Y. 2004. Two Kinds of Hypernymy Faults in Word-Net: the Cases of Ring and Isolator. – Proceedings of the Second Global WordNet Conference. Brno, Czech Republic, 20-23 January 2004, 347–351.

Richens, Tom 2008. Anomalies in the WordNET Verb Hierarchy. – Proceedings of the 22nd International Conference on Computational Linguistics: COLING-ACL 2008, August, Manchester, UK, 729–736.

Smrž, P., 2004. Quality Control for Wordnet Development. – Proceedings of the Second Global WordNet Conference. Brno, Czech Republic, 20-23 January 2004, 206–212.

Princeton WordNet (version 3.0, 3.1) http://wordnet.princeton.edu/ (25.03.2013).

Estonian WordNet (version 65) http://www.cl.ut.ee/ressursid/teksaurus/test/estwn.cgi.et (25.03.2013).

POSTER: Telefonivestluste lõpumärguanded

Andriela Rääbis (Tartu Ülikool)

Ettekandes vaadeldakse, kuidas eesti argistes telefonivestlustes minnakse üle vestluse põhiosalt lõpetamisele.

Vestlust lõpetades on oluline kindlaks teha, kas kõik teemad on käsitletud. Lõpumärguanne täidabki seda funktsiooni: osutab, et ühe kõneleja jaoks on teemad ammendatud ja vestluse võib lõpetada. Teisel kõnelejal on lõpumärguande järel kaks põhimõttelist võimalust: lõpetamisega nõustuda või vestlust jätkata. (Schegloff, Sacks 1973)

Vestlusanalüüsi meetodit kasutades uuritakse 217 dialoogi, mis on pärit Tartu Ülikooli suulise eesti keele korpusest.

Ettekandes keskendutakse sellele, missuguseid lingvistilisi vahendeid lõpetamissoovi väljendamiseks kasutatakse. Lõpumärguandeid on kaht tüüpi: implitsiitsed ja eksplitsiitsed. Implitsiitsed märguanded ei viita otseselt lõpetamisele: minimaalmärguanded (hea küll; okei; olgu; selge jms), kokkulepped, kokkuvõtted, soovivormelid, tervituse saatmised, tänuavaldused. Teist tüüpi lõpumärguanded on niisugused, kus lõpetamisest kui järgmisest relevantsest tegevusest räägitakse eksplitsiitselt. Võidakse viidata nii enda (kule ma pean `kööki=minema mul=on seal `liha) kui vestluskaaslase olukorrale (ma `lasen sul sis `duši alla minna=et), samuti mingitele välistele asjaoludele (mul akkab `aku `tühjaks saama, varsti `katkeb), mis lõpetama sunnivad.

Kirjandus

Schegloff, Emanuel A.; Sacks, Harvey 1973. Opening up closings. – Semiotica 8, 289–327.

POSTER: Lühendamine ja lühendsõnad

Silvi Vare (Eesti Keele Instituut)

Ettekandes vaadeldakse üht seni veel vähe tähelepanu leidnud sõnamoodustusviisi – lühendamist, mis oma iseloomult vastandub tuletusele ja liitmisele. Eesti keeles võib eristada kaht lühendamistüüpi, mis täidavad erinevat eesmärki. Ühel juhul võimaldab lühendamine analoogiliselt tuletusega moodustada uut mõistet märkivaid keelendeid (näide 1), teisel juhul on eesmärgiks keeleline ökonoomia, soov väljendada sama tähendust lühemal kujul (näide 2). Sellised lühendsõnad moodustavad oma alussõnaga sünonüümipaari.

[agronoom]ia⁴ põllumajandusteadus > agronoom agronoomia eriteadlane; [matemaatik]a > matemaatik matemaatika eriteadlane; [tehnik]a > tehnik tehnikaharidusega oskustöötaja

[mobiil]telefon > mobiil mobiiltelefon; valgus[foor] > foor valgusfoor; kirja[vahemärk] > vahemärk kirjavahemärk; [suusa]hüppe[mägi] > suusamägi suusahüppemägi

Ettekandes on lähemalt kõne all viimast tüüpi juhtumid. Käsitlusele tulevad erinevat laadi lühendamisviisid, sünonüümipaari liikmete täielik ja osaline sünonüümia, lühendamise käigus tekkinud sekundaarsed lihttüvelised sõnad (3) ja siit tulenev homonüümia (3) ning uued, eesti päritolu võõrsõnad (4).

kõver1 o. > [kõver]joon n. MAT > kõver2 n. MAT kõverjoon

[dia]positiiv > dia diapositiiv; [dino]saurus > dino dinosaurus; [kriminaal]kurjategija > kriminaal kriminaalkurjategija

Materjal pärineb „Eesti õigekeelsussõnaraamatust ÕS 2006“ ja „Eesti keele seletavast sõnaraamatust“. Järelduste tegemisel on toetutud sõnamoodustusanalüüsile.

Kirjandus

Koski, Mauno 1982. Suomen johto-opin morfologiaa. Fennistica 4. Åbo Akademi. Finska institutionen Suomen kielen laitos. Turku: Åbo Akademis kopieringscentral.

Langemets, Margit 2010. Nimisõna süstemaatiline polüseemia eesti keeles ja selle esitus eesti keelevaras. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

Lipka, Leonhard 2002. English Lexicology. Lexical structure, word semantics & word-formation. Tübingen: Gunter Narr Verlag.

PLAG, Ingo 2003. Word-Formation in English. Cambridge: Cambridge University Press.

Vare, Silvi 2012. Eesti keele sõnapered. Tänapäeva eesti keele sõnavara struktuurianalüüs.

I köide. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.

L2 TÖÖPAJA: Klassid ja klastrid

Pille Eslon (Tallinna Ülikool)

Kasutuspõhise keelekirjelduse väärtus grammatika jaoks seisneb võimaluses avada keelesüsteemi funktsionaalne potentsiaal, näiteks kirjeldades keelestruktuuride hierarhiat, võrreldes keelekasutusvariantide morfosüntaktilisi mustreid, keelesüsteemist ja keelekasutaja valikutest tulenevaid semantilisi ja grammatilisi kitsendusi, samuti keelekasutuse leksikaalse ja grammatilise varieeruvuse piire. Nende nähtuste esiletoomine vajab meetodeid, mis annaksid võimalikult usaldusväärseid tulemusi. Esitatavas uurimuses on kasutatud klasteranalüüsi. Võrreldud on eesti ilukirjandus- ja õppijakeele tekstide verbist vasakule jääva konteksti keelekasutust ehk tinglikult subjektifraasi (nt ema lähemale tuli, kõhn keha vabises, elu ei ole, ja kindlasti oli, sest see aitab). Kummaski valimis on leitud kõik kolmest üksusest koosnevad subjekti sisaldavad või mitte sisaldavad konstruktsioonid, rühmitatud need morfosüntaktilise samalaadsuse ja sageduse alusel ning kirjeldatud morfoloogiliste klastrite ja klasside hierarhiana. Klassid näitavad keelekasutuse üldiseid morfoloogilisi mustreid, klastrite alusel saab kirjeldada klasside morfoloogilise varieeruvuse piire.

Konkreetsed konstruktsioonid toovad esile piiranguid klastrite leksikaalgrammatilises varieeruvuses. Eeldatakse, et eesti ilukirjandus- ja õppijakeele võrdlusest peaks selguma, kuivõrd ratsionaalselt kasutavad keelesüsteemi funktsionaalset potentsiaali emakeelekõneleja ja õppija. Analüüsi tulemused näitavad, et erinevad keelekasutajad rakendavad keele funktsionaalset potentsiaali erinevate printsiipide alusel, mistõttu aktiveeruvad erinevad süsteemsed seosed ja seeläbi ka keelendite kooskasutuse võimalused.