Azrbaycan dövlt aqrar universiteti mühndýSLÝk fakultsý



Yüklə 423.82 Kb.
səhifə3/8
tarix16.06.2018
ölçüsü423.82 Kb.
1   2   3   4   5   6   7   8

µ § (1)

MYlumdur ki, havanýn tYrkibi çYki etibarý ilY tYqribYn 0,23 hissY oksigendYn vY 0,77 hissY azotdan ibarYtdir vY yanma üçün mühYrrik oksigeni havadan alýr. Bu-na görY dY 1kq yanacaðýn yanmasý üçün lazým gYlYn nYzYri havanýn miqdarý vY ya hYcmi aºaðýdaký kimi hesablana bilYr:



µ § (2)

hYmin hava miqdarýný molla göstYrsYk

µ § vY yaxud

µ § (3)


HYqiqi iºlYyYn mühYrrikdY silindrY sorulan (doldurulan) hYqiqi hava miqdarý nYzYri tYlYb olunan hava miqdarýndan fYrqlYnY bilYr.

1 kq yanacaðýn yanmasý üçün silindrY sorulan (soldurulan) hYqiqi hava miqda-rýnýn LohYq, nYzYri olaraq tYlYb olunan hava miqdarýna olan nisbYtinY hava artýmý Ymsalý deyilir vY µ § ilY iºarY edilir:

µ §

MühYrrikin iºi zamaný ola bilYr ki, µ § vY µ § olsun. µ § olduqda yanýcý qatýºýq normal, µ § olduqda kasýb vY µ § olduqda isY zYngin yanýcý qatý-ºýq adlanýr. Yanacaðýn tam yanmasý praktiki olaraq, ancaq µ § olduqda mümkün-dür. Hava artýmý Ymsalý hYm ayrýlan istiliyin miqdarýna, hYm dY yanma mYhsullarý-nýn tYrkibinY ciddi tYsir göstYrir. BelY ki, dizellYrdY yanýcý qatýºýðýn yaranmasý nY qYdYr tYkmildirsY mühYrrikin verilYn gücünü almaq üçün hava artýmý Ymsalý µ § vY demYli silindrin diametri bir o qYdYr kiçik götürülY bilYr.



MühYrrikin nominal iº rejimindY bölünmYmiº (birkameralý) yanma kameralý dizellYrdY µ § bölünmüº kameralý dizellYrdY µ § basqýlý dizellYr-dY µ § vY karbüratorlu mühYrriklYrdY isY µ § hüdudunda dYyiºY bilir.

Yeni sorulan yükün tYrkibinY 1 kq maye yanacaq daxil olduðunu nYzYrY alsaq, onun mollarý sayýný tYyin edY bilYrik:

µ § (4)

burada µ §yanacaðýn molekulyar kütlYsi olub, avtomobil benzini üçün µ § vY dizel yanacaðý üçün µ § qYbul edilir. Gö-ründüyü kimi µ § ifadYsi nisbYtYn kiçik kYmiyyYt olduðu üçün hesabatý sadYlYºdir-mYk mYqsYdilY yeni sorulan yükün mollarý sayýný µ § qYbul edY bilYrik.



Qalýq qazlarý

SilindrdY qalan iºlYnmiº qazlarýn miqdarý (kütlYsi) qalýq qazlarý Ymsalýnýn ifa-dYsindYn tapýlýr. Qalýq qazlarýn mollarý sayýnýn (vY ya kütlYsinin) yeni sorulan yü-kün mollarý sayýna (kütlYsinY) olan nisbYti qalýq qazlar Ymsalý µ § adlanýr.

µ § (5)

vY ya


µ § (6)

(5) ifadYsindYn tapýrýq ki,

µ § (7)

(6) ifadYsindYn µ § vY µ § YvYzinY xarakteristika tYnliyindYn onlarýn qiymYt-lYrini yerinY yazsaq



µ § (8)

Bu ifadYdY µ § vY µ § qYbul etsYk vY sadY çevirmYlYr aparsaq, qalýq qazlar Ymsalý aºaðýdaký kimi tYyin oluna bilYr:

µ § (9)

(9) ifadYsindYn aydýn görünür ki, sýxma dYrYcYsinin artmasý (µ §nin azalmasý hesabýna) qalýq qazlar Ymsalýný azaldýr. Fýrlanma tezliyinin, yaxud sorma vY ixrac yolunda müqavimYtin artmasý (µ § artýr, µ § azalýr) nYticYsindY µ § artýr. Baº-qa sözlY µ § artýr, yeni sorulan yük µ § isY azalýr, bu da mühYrrikin güc vY qYnaYtçil-lik göstYricilYrini pislYºdirir.



Karbüratorlu mühYrriklYrdY yükün azalmasý nYticYsindY yeni sorulan yükün azalmasý hesabýna µ § kYskin artýr.

Ýkitaktlý mühYrriklYrdY isY µ § üflYmYnin keyfiyyYtindYn asýlýdýr vY µ § hYcmi qeyri-müYyyYn olduðundan (9) formulasý ilY hesablana bilmYz. Ýkitaktlý mühYr-riklYr üçün qalýq qazlar Ymsalýnýn qiymYti tYcrüvY mYlumatlarýna görY Ysaslandýrýlýr.

Basqýlý dizellYr üçün qalýq qazlar Ymsalý aºaðýdaký ifadYdYn tYyin edilir:

µ § (10)


burada µ §kameranýn tYmizlYnmY Ymsalýdýr.

Qalýq qazlar Ymsalý basqýlý vY basqýsýz dördtaktlý dizellYrdY µ § iki-taktlý dizellYrdY µ §vY karbüratorlu mühYrriklYrdY isY µ § hü-dudunda dYyiºir.

Bütün yuxarýda qeyd edilYnlYrdYn nYzYrY alsaq vY qaz itkisi olmadýðýný qYbul etsYk, sýxma prosesinin sonunda silindrdYki qazlarýn mollarý sayý aºaðýdaký kimi tY-yin edilY bilYr:

µ § (11)


µ § olduqda yanma mYhsullarýnýn tYrkibi.

µ § olduqda silindrdY yanma prosesi nYzYri olaraq tam gedir vY nYticYdY kar-bon qazýndan , su buxarýndan µ § oksigendYn µ § vY azotdan µ § ibarYt yanma mYhsullarý alýnýr:

µ § (12)

Yanma prosesinY kimyYvi reaksiya (proses) kimi baxsaq 1kq maye yanacaq yandýrýldýqda karbon qazý vY su buxarýnýn mollarý sayýný µ § vY µ § tYyin edirik.

Hesabat zamaný belY qYbul edirik ki, N2 yanma iºtirak etmir vY onun silindrdY miqdarý yeni sorulan yükdYki havada olan azotun mollarý sayýna bYrabYrdir:

µ §.


Yanmada iºtirak edYn havanýn tYrkibindYki oksigenlY 1kq yanacaðýn yanmasý üçün lazým gYlYn oksigenin nYzYri miqdarý arasýndaký fYrq artýq qalan oksigenin miqdarýný verir:

µ § (13)


burada µ § ifadYsindYki 0,21L0 yerinY (3) ifadYsindYn istifadY edYrYk µ § yazaraq, sadYlYºdirmY aparsaq vY ayrý ¨Cayrý komponentlYrin tYrkibini (12) ifadYsindY nYzYrY alsaq, µ § olan hal üçün yanma mYhsullarýnýn mollarý sayýný aºaðýdaký kimi tYyin edY bilYrik:

µ § (14)


µ § olduqda yanma mYhsullarýnýn tYrkibi

µ §olduqda yanacaðýn yanmasý zamaný hidrogen nisbYtYn kimyYvi aktiv ol-duðundan hesab etmYk olar ki, H2 tam yanacaqdýr. Qalan oksigen isY karbonla reaksiyaya girYrYk CO2 vY CO YmYlY gYtirir. MYlumdur ki, 1kq C karbonun CO yanmasý üçün µ § lazýmdýr. NYticYdY isY µ § alýnýr.

ªYrti olaraq CO2 ¨CyY yanan C payýný x ¨ClY, CO ¨Cya yanan payýný isY y ¨ClY iºa-rY etsYk

µ § yaza bilYrik.

µ § olduqda 1kq yanacaðýn yanmasý üçün lazým gYlYn oksigenin miqdarýný aºaðýdaký kimi hesablamaq olar:

µ § (15)


DigYr tYrYfdYn 1kq yanacaðýn yanmasý üçün tYlYb olunan oksigenin miqdarýný µ §tYyin etmYk olar.

TYnliklYrdYn sað tYrYflYrini bYrabYrlYºdirsYk vY x=c ¨C y olduðunu nYzYrY ala-raq sadYlYºdirmY aparsaq, y vY x üçün aºaðýdaký ifadYni ala bilYrik:

µ §;

µ §.


µ § olduqda yanma mYhsullarýnýn tYrkibi aºaðýdaký kimi tYyin edilir:

µ § (16)


x vY y ¨Cin qiymYtlYrini bu ifadYdY yerinY yazsaq, alarýq:

µ §. (17)

Bu ifadYnin sað tYrYfinY µ § YlavY edib çýxsaq vY

µ §


olduðunu nYzYrY alsaq; µ § olan hal üçün yanma mYhsullarýnýn tYrkibini (mollarý sayýný) tYyin edY bilYrik:

µ § (18)


(14) µ § vY (2.46) µ § ifadYlYrini müqayisY etsYk, görYrik ki, µ § ol-duqda yanma mYhsullarýnýn tYrkibinY µ § hYddi YlavY edilir. Bu onunla izah olunur ki, karbonun bir hissYsi CO ¨Cya yanýr vY bu reaksiyada iºtirak edYn ok-sigenY nisbYtYn dYm qazýnýn mollarý sayý iki dYfY artýr. Bu tYnlik o vaxta qYdYr doð-ru hesab edilir ki, µ § kritik qiymYtinY qYdYr (µ §) azalmasýn. µ § qiymY-tindYn sonra oksigenin azlýðý ucundan karbonun hamýsý dYm qazýna (CO) çevrilir (yanýr).

µ § olan halda yanma mYhsulllarýnýn tYrkibi.

µ § olan halda yanýcý qatýºýq nYzYri olaraq tam yana bildikdY yanma mYhsul-larý CO2, H2O vY N2-dan ibarYt olur. Bu zaman yanma mYhsullarýnýn ümumi miq-darý:

µ § (19)


Yanmada iºtirak edYn elementlYrin yanma reaksiyasýndan istifadY edYrYk µ § tYrkibi üçün yanma mYhsullarýnýn miqdarý tYyin edilir:

µ § (20)


BelY tYrkib, tYmiz yanma mYhsullarý adlanýr. Sonraký sadYlYºmYlYri aparmaq mYqsYdilY (2.48) ifadYsini aºaðýdaký ºYkildY yazýrýq:

µ §


Bu ifadYdY birinci üç hYddin µ § olduðunu nYzYrY alsaq, yanma ilY YlaqYdar olaraq, silindrdY qazlarýn mol miqdarýnýn dYyiºmYsini tYyin edY bilYrik:

µ § (21)


ÝfadYdYn görünür ki, yanma mYhsulunun miqdarýnýn dYyiºmYsi ancaq yanaca-ðýn tYrkibindYki H2 vY O2 elementlYrinin miqdarýndan asýlýdýr.

AZRBAYCAN DÖVLT AQRAR UNIVERSITETI

ÝNFORMASÝYA TEXNOLOGÝYARI, AQRAR MÜHNDÝSLÝK V ENERGETÝKA FAKULTSÝ

KYnd tYsYrrüfatý texnikasý kafedrasý


MÜHAZÝRCÝ: DOSENT VZÝ ÝSAYEV AYDIN YÜNÝS OÐLU

FYnn: Traktor vY avtomobillYr (mod-2)

MÜHAZÝRCÝ: dosent Isayev Aydýn

MÖVZU: 5


YANMA PROSESÝ PARAMETRLRÝNÝN TYÝNÝ.

1. Karbüratorlu mühYrriklYr üçün yanma tYnliyi vY yanmanin sonunda tsikilin

parametrlYrinin tYyini.

2. DizellYr üçün yanma tYnliyi vY yanmanin sonunda tsikilin parametrlYrinin

tYyini.

3. Yanma prosesi aximinin tYhlili.



DBIYYAT SIYAHISI

1. Áîëòèíñêé Â.Í. Òåîðèÿ, êîíñòðóêöèÿ è ðàñ÷åò òðàêòîðíûõ è àâòîìîáèëüíûõ äèâèãàòàëåé. Èçä.

2. F..Namazov. Traktor vY avtomobil mühYrriklYrinin nYzYriyyYsi.

GNC 2017


Karbüratorlu mühYrrik üçün yanma tYnliyi vY yanmanýn

sonunda tsiklin parametrlYrinin tYyini

Karbüratorlu mühYrriklYrdY yanma prosesinin nYzYri olaraq sabit hYcmdY (izo-xor V=const) getdiyini qYbul etsYk, yanma tYnliyini ümumi ºYkildY aºaðýdaký kimi yaza bilYrik:

µ §


burada µ § vY µ § müvafiq surYtdY yanmadan YvvYl vY sonra qazlardaký isti-liyin miqdarýdýr;

µ § yanacaðýn indikator diaqramý üzrY c-z boyunca yanmasý nYticYsindY qazlara verilYn istiliyin miqdarýdýr. Yanmadan YvvYl, yYni sýxma prosesinin sonun-da qazlarýn daxili enerjisini aºaðýdaký kimi ifadY etmYk olar:

µ § (1)

burada µ § vY µ §müvafiq surYtdY yanmadan YvvYl yeni sorulan yükün vY yanmýº qazlarýn orta molekulyar istilik tutumlarýdýr.



Yanmadan sonra qazlarýn daxili enerjisi isY belY ifadY edilY bilYr:

µ § (2)


burada µ §indikator diaqramý üzrY z nöqtYsindY qazlarýn mollarý sayýdýr.

“Ýstilik teknikasý” fYnnindYn istilik tutumlarý haqqýnda müfYssYl mYlumat ve-rildiyi üçün burada real mühYrrik ºYraitindY orta molekulyar istilik tutumlarýnýn he-sablanmasý üçün emprik ifadYlYrin verilmYsilY kifayYtlYnmYk olar.

Yeni sorulan yükün orta molekulyar istilik tutumu tYqribi olaraq aºaðýdaký ki-mi hesablana bilYr:

µ § (3)


µ § olduqda yanmýº qazlar üçün orta molekulyar istilik tutumu:

µ § (4)


µ § olduqda yanmýº qazlarýn orta molekulyar istilik tutumu:

µ § (5)


µ § vY µ § YslindY dYyiºkYn kYmiyyYtlYrdir vY onlarýn YdYdi qiymYtlYri YsasYn temperaturdan (Tc vY Tz) vY yanýcý qatýºýðýn tYrkibindYn (µ §hava artýmý Ymsalýn-dan) ciddi surYtdY asýlýdýr.

Qazlarýn sabit hYmcdYki istilik tutumlarý mYlum olduqda, onlarýn sabit tYzyiq-dYki istilik tutumlarýný da tYyin etmYk olar:

µ §; (6)

µ § (7)


Ýstilik tutumlarýný hazýr cYdvYllYrdYn vY qrafiklYrdYn dY qYbul etmYk olar.

1 kq yanacaq yandýrýldýqda qazlara verilYn istiliyin miqdarý nYzYri olaraq hY-min yanacaðýn aºaðý istilik törYtmY qabiliyyYtinY bYrabYr olmalýdýr. HYqiqi tsikllY iºlYyYn mühYrrikdY isY müxtYlif istilik itkilYri ¨Cdissosasiya hadisYsi, yanacaðýn na-tamam yanmasý, yanmanýn geniºlYnmY prosesindY davamý vY s. mövcud olduðu üçün yanma zamaný qazlara verilYn istiliyin miqdarý nisbYtYn az olur:

µ § (8)

burada µ §istilikdYn istifadY Ymsalý olub, müxtYlif faktorlardan asýlý olaraq dYyiºir.



Yanacaðýn buxarlanma keyfiyyYti nY qYdYr yaxºý olarsa, bir o qYdYr keyfiyyYt-li yanýcý qatýºýq yaranar vY µ §artar.

Yanýcý qatýºýðýn zYnginlYºmYsi vY kasýblaºmasý nYticYsindY alovun yayýlma sürYti demYli µ §dY dYyiºir.

Fýrlanma tezliyinin artmasý bir tYrYfdYn tsiklin davamý azaldýðý üçün istilik it-kisini azaldýr, digYr tYrYfdYn isY yanmanýn geniºlYnmY prosesinY keçdiyi üçün istilik itkisi artýr, nYticYdY geniºlYnmYdY istilik itkisi nisbYtYn çox olduðu üçün fýr-lanma tezliyi artdýqca µ § azalýr. DizellYr üçün µ §karbüratorlu mühYrriklYr üçün isY µ § hüdudlarýnda qYbul edilY bilYr.

µ § olan hal üçün

µ § (9)

burada µ §yanacaðýn aºaðý istilik törYtmY qabiliyyYti olub, dizel yanacaðý üçün µ §µ §benzin üçün isY (AÝ-93) µ § götürülY bilYr.



µ §oksigenin çatmamasý üzündYn natamam yanmadan olan istilik itkilYrini nYzYrY alýr.

Natamam yanmadan alýnan dYm qazýnýn (CO) miqdarýný vY yanma istiliyini bilsYk, µ §ný hesablaya bilYrik:

µ § (10)

µ § vY µ § qiymYtlYrini (2.50) ifadYsindY yerinY yazsaq,

µ § alarýq.

TYnliyin ikinci hYddi çox kiçik olduðu üçün tYqribi olaraq µ § qYbul etsYk, tYnliyin hYr iki tYrYfini µ § bölsYk vY µ § iºarY etsYk, karbüratorlu mühYrrik üçün yanma tYnliyini aºaðýdaký kimi yaza bilYrik:

µ § (11)

Bu ifadYdY YgYr µ § vY µ § ilY ifadY edilYrsY, µ § vY µ §la, µ § vY µ §1o ifadY edilsY isY µ § vY µ §la yazýlmalýdýr.

Bu tYnlikdY µ §hYqiqi molekulyar dYyiºmY Ymsalý olub, yanma nYticYsin-dY silindrdYki qazlarýn miqdarýnýn dYyiºmYsini xarakterizY edir vY aºaðýdaký kimi tYyin edilY bilYr:

µ § (12)


burada µ §kimyYvi molekulyar dYyiºmY Ymsalý olub,

µ § (13)


Maye yanacaqlar üçün µ § olan halda olduðunu nYzYrY alsaq,

µ § (14)


Göründüyü kimi, molekulyar dYyiºmY Ymsalý yalnýz yanacaðýn kimyYvi tYrki-bindYn deyil, hYm dY hava artýmý Ymsalýndan, yYni yanýcý qatýºýðýn keyfiyyYtindYn dY asýlýdýr. Yanma tYnliyindYn istifadY edYrYk, yanmanýn sonundaký temperatur µ § tYyin edilir. Bu mYqsYdlY yanma tYnliyindY µ §Y müvafiq qiymYtlYr verYrYk bYra-bYrliyin düzgünlüyü yoxlanýr, ya da tYnlik µ §Y görY kvadrat tYnlik ºYklinY gYtirilir vY µ §hesablanýr.

Karbüratorlu mühYrriklYr üçün yanmanýn sonundaký temperatur µ § hüdudunda dYyiºir. Yanma prosesinin sonundaký tYzyiq isY µ § qiymYt ala bilYr vY onun qiymYti iki xarakteristik tYnlikdYn (z vY c nöqtYlYri üçün) tapýlýr:

µ § vY µ §

Karbüratorlu mühYrriklYr üçün µ § olduðunu nYzYrY alsaq, ikinci tYnliyi bi-rinci tYnliyY tYrYf ¨CtYrYfY bölsYk

µ § (15)

Bu kYsrin sað tYrYfini müvafiq qazlarýn molekulyar çYkisinY vurub bölsYk vY

µ §; µ §; µ §

olduðunu nYzYrY alsaq, yanmanýn sonunda qazlarýn tYzyiqini tYyin edY bilYrik:

µ § (16)

Karbüratorlu mühYrriklYrdY yanma geniºlYnmY prosesi üzrY davam etdiyindYn (doqaraniya) vY indikator diaqramýnda burulmalar (prosesdYn prosesY mülayim ke-çid) olduðundan yanmanýn sonunda qazlarýn maksimal tYzyiqinin hYqiqi qiymYti

µ §

qYbul edilir.



DizellYr üçün yanma tYnliyi vY yanmanýn sonunda

tsiklin parametrlYrinin tYyini

DizellYrdY nYzYri olaraq yanma µ § vY µ § ºYraitindY gedir vY bu hal üçün ümumi ºYkildY yanma tYnliyini aºaðýdaký kimi yaza bilYrik:

µ §, (17)

burada µ § olan hal üçün qazlarýn mütlYq geniºlYnmY iºidir;

µ §qazlarýn geniºlYnmY iºinY ekvivalent olan istilikdir.

TYnliyY daxil olan hYddlYri tapaq:

µ §;


µ §;

µ §.


Qazlarýn mütlYq geniºlYnmY iºi indikator diaqramýnda z ¨Cz izobarý, absis oxu, zm vY zk ordinatlarý arasýndaký sahYyY mütYnasibdir (ºYkil 5,b):

µ §; (18)

µ §i µ §ilY ifadY edYrYk geniºlYnmY iºi üçün:

µ §


burada µ §tYzyiqin artma dYrYcYsi olub, µ § nisbYtini göstYrir.

µ § vY µ § yerinY onlarýn xarakteristika tYnliyindYki qiymYtlYrini yazsaq

µ § (19)

MYlum qiymYtlYri yanma tYnliyindY yerinY yazsaq, sadYlYºdirmYk mYqsYdilY µ §; µ §qYbul etsYk vY tYnliyin hYr tYrYfini µ § bölsYk, di-zel mühYrriki üçün yanma tYnliyini aºaðýdaký kimi yaza bilYrik:

µ § (20)

Karbüratorlu mühYrriklYrdY olduðu kimi bu tYnlikdYn istifadY edYrYk ya ixti-yari axtarýº üsulu ilY, ya da kvadrat tYnliyin hYlli kimi yanma prosesinin sonundaký temperaturu tYyin edY bilYrik. DizellYr üçün yanma prosesinin sonundaký tempe-ratur µ § hüdudunda dYyiºir.

Yanma prosesinin sonundaký tYzyiq isY

µ § (21)


ifadYsindYn tYyin edilir.

DizellYr üçün µ § hüdudunda dYyiºir. DizellYrdY tYzyiqin artma dY-rYcYsi µ § yanma kamerasýnýn formasýndan asýlý olaraq, birkameralý dizellYrdY µ § bölünmüº yanma kameralý dizellYrdY isY µ § arasýnda qYbul edi-lY bilYr. Karbüratorlu mühYrriklYrdY µ § qazla iºlYyYn mühYrriklYrdY isY µ § arasýnda dYyiºir. Lakin yadda saxlamaq lazýmdýr ki, µ §nýn hYddindYn ar-týq yüksYk olmasý mühYrrik hissYlYrinin kYskin yeyilmYsinY sYbYb olur.

Yanma prosesinin sonundaký hYcmi Vz tYyin etmYk üçün yenY xarakteristika tYnliklYrindYn istifadY edirik (c vY z nöqtYlYri üçün):

µ §; µ §;

Ýkinci tYnliyi birinciyY bölsYk, µ §; µ § olduðunu nYzYrY alsaq vY µ § iºarY etsYk, alarýq:

µ §


Buradan

µ § (22)


burada µ §qabaqcadan geniºlYnmY dYrYcYsi adlanýr.

Yanmanýn sonundaký hYcm µ § tYyin edilir.

Yanma prosesi axýmýnýn tYhlili

Yanma hadisYsi yanacaq-hava qatýºýðýnýn qazvari fazasýnda baº verY bilir. Bu zaman birincinsli qatýºýqlarda yanacaq molekullarý oksigen mollekullarý arasýnda bYrabYr paylandýqda yanma prosesi daha sürYtli davam edir. Yanmanýn sürYtinY ya-nacaq vY hava buxarlarýnýn qarºýlýqlý diffuziya hadisYsi daha çox tYsir göstYrir. Ma-ye yanacaðýn buxarlanma vY hava buxarlarý ilY qarýºma intensivliyi dY yanma sürY-tini xarakterizY edYn amillYrdYndir.

MühYrrikdY yanmanýn ümumi davam etmY müddYti reaksiyanýn ilkin tYzahür-lYrinin yaranmasý, reaksiya bölgYsinin bütün yanma kamerasý hYcminY yayýlmasý vY yanma bölgYlYrinin dYrinliklYrindY oksidlYºmY reaksiyalarýnýn baºa çatmasý mYrhYlYlYrinin cYmindYn ibarYtdir. Reaksiyanýn ilkin tYzahürlYrinin yaranmasý vY oksidlYºmY reaksiyasýnýn baºa çatmasý mYrhYlYlYrinin davam etmY müddYtlYri ok-sidlYºmY kimyYvi reaksiyalarýnýn sürYti ilY müYyyYn olunur.

Reaksiya bölgYsinin yanma kamerasýnýn bütün hYcminY yayýlmasý müddYti alovun yayýlma sürYti ilY müYyyYn olunur ki, bu da tYkcY kimyYvi reaksiyalarýn sü-rYti ilY deyil, hYmçinin digYr fiziki faktorlarla da, xüsusilY isY yanma kamerasý hYc-mindY iºçi qatýºýðýn turbulent hYrYkYti ilY dY üzvi surYtdY baðlýdýr.

KarbohidrogenlYrin yanmasý zamaný ayrý ¨C ayrý reaksiyalarýn ardýcýllýðý vY aralýq reaksiyalar mYhsulunun tYrkibi indiyY qYdYr tam aydýnlaºdýrýla bilmYmiºdir.

Hal-hazýrda yanma nYzYriyyYsi akad. N.N. Semyonovun vY onun yetirmYlYri-nin tYdqiqatlarý sayYsindY keyfiyyYtcY yeni inkiºaf tapmýºdýr: kimyYvi çevrilmYlY-rin kinematikasýnda yanma reaksiyasý axýmýnýn zYncirvari xarakteri sübut edilmiº, aºaðý temperaturlu, çoxmYrhYlYli vY hYddindYn artýq dayanýqlý olmayan aralýq bir-lYºmYlYrin yaranma mexanizmi aydýnlaºdýrýlmýºdýr. ZYncirvari reaksiyanýn inkiºa-fýna birinci növbYdY sYrbYst valentli vY istYr ilkin, istYrsY dY aralýq mYhsullarla asanlýqla (termiki aktivlik olmadan) birlYºYn kimyYvi aktiv hissYciklYr ciddi tYsir göstYrir. Yanacaða müYyyYn aºqarlarýn (prisadka) YlavY edilmYsi yanma prosesinY sürYtlYndirici vY ya tormozlayýcý tYsirlYr göstYrY bilYr, çünki hYr bir kimyYvi aktiv hissYcik bir sýra sonraký çevrilmYlYrin ilkin mYnbYyidir. ÜmumiyyYtlY, bütün yan-ma mühYrriklYri üçün üç növ yanma vY onlarýn kombinasiyasý sYciyyYvidir: hYcmi yanma, alovun sonraký yayýlmasý ilY müºayiYt edilYn qýðýlcýmla yüksYk tempera-turlu alýºma vY diffuziyalý yanma.

HYcmi yanmada bircinsli qaz qatýºýðý sürYtli sýxýlma nYticYsindY baºlanðýc temperaturuna qYdYr qýzýr vY onda qatýºýðýn bütün hYcmi boyunca eyni vaxtda ek-zotermik reaksiya baº verir.

Baºlanðýc temperaturunun müYyyYn qiymYtindYn yuxarý (yerli ºYraitdYn asýlý olaraq) bir qYdYr vaxt keçdikdYn sonra (öz-özünY alovlanmanýn gecikmY vaxtý) kimyYvi reaksiyalarýn öz-özünY yeyinlYºmYsi vY hYcmi alýºmasý müºahidY edilir ki, bu da alovun bütün hYcmi bürümYsi ilY müºayiYt olunur. Öz-özünY alovlanmanýn gecikmY periodu alYºmadan qabaqký reaksiyalarýn inkiºaf sürYtindYn vY onlarýn is-tilik effektindYn asýlýdýr. TYzyiq vY temperatur artdýqca bu period azalýr.

Alýºma temperaturu (Talýº) qatýºýqda olan aktiv hissYciklYrin (reaqentlYrin) tY-biYtindYn vY nisbYtindYn asýlýdýr. SadY reaksiyalar üçün qatýºýðýn tYzyiqi artdýqca alýºma temperaturu aºaðý düºür.

Aºaðý temperaturlu alýºma ¨CyüksYk sýxmadan alýºdýrmalý mühYrriklYrdY yanýcý qatýºýqda gedYn kimyYvi reaksiyalara xas olan sYciyyYvi prosesdir. Aºaðý tempera-turlu alýºma prosesi bir sýra ardýcýl mYrhYlYlYrdYn ibarYtdir. Proses zamaný reaksi-yalarýn aralýq mYhsullarý yaranýr vY onlarýn partlayýº ºYklindY parçalanmasý baº ve-rir ki, soyuq alov vY istilik partlayýºý yaranýr. Bu da yüksYk sürYtlY istilik ayrýlmasý ilY müºayiYt edilir.

Qýðýlcýmla qatýºýðýn yüksYk temperaturlu alýºmasý karbüratorlu, qazla iºlYyYn vY yüngül püskürülYn mühYrriklYrY mYxsusdur. Qýðýlcýmýn verildiyi aralýqda tem-peratur 104K-dYn artýq olur ki, nYticYdY bu aralýqda qatýºýðýn termiki dissosasiyasý vY ionlaºmasý hesabýna praktiki olaraq alýºmanýn gecikmYsi vaxtý sýfýra bYrabYr olur vY qatýºýq böyük sürYtlY yanmaða baºlayýr. Qatýºýðýn yanmasýna qýðýlcýmýn gü-cü vY tYbiYti, qatýºýðýn tYrkibi vY tYbiYti, yanma bölgYsindYn istiliyin ötürülmYsi, alýºdýrma ºamýnýn konstruksiyasý vY yerlYºdirilmY vYziyyYti, yükün hYrYkYt xarak-teri vY intensivliyi vY s. tYsir göstYrir.

Yanma mYnbYyindYn reaksiya bütün hYcm boyunca yayýlýr. Bu zaman aktiv hissYciklYr ardýcýl olaraq qýzýr vY yerini dYyiºir, baºqa sözlY alovun yayýlmasý baº verir. HYr vaxt anýnda hYmiºY alovla ayrýlan iki bölgY olur: yeni qatýºýq vY yanma mYhsullarý.

Qatýºýðýn hYrYkYt ºYraitindYn asýlý olaraq alovun normal UH vY turbulent UT yayýlma sürYtlYrini bir-birindYn fYrqlYndirirlYr. Alovun normal sürYti istiliyin vY aktiv hissYciklYrin molekulyar yerdYyiºmYsi ilY xarakterizY olunur vY onun qiymYti istilikkeçirmY Ymsallarýndan, diffuziya hadisYsindYn vY kimyYvi reaksiyalarýn sürY-tindYn asýlýdýr.

Bir qYdYr zYngin qatýºýqlarda kimyYvi reaksiyalarýn sürYti yüksYk olur vY hava artýmý Ymsalýnýn µ §qiymYtindY alovun normal yayýlma sürYti özünün maksimum qiymYtini (µ §) alýr. Qatýºýq göstYrilYn hüduda nYzYrYn zYnginlYºdikdY vY kasýblaºdýqda alovun normal yayýlma sürYti minimuma qYdYr (µ §) azalýr vY bundan sonra yanma bölgYsindY istilik itkilYrinin art-masý nYticYsindY alov sönür. ZYnginlYºmY vY kasýblaºmanýn artýq alovun yayýlmasý mümkün olmayan aºaðý vY yuxarý hüdud alovlanmanýn hüdudu adlanýr.

ksYr yanacaqlar üçün Ytraf mühitin normal tYzyiqindY vY µ §olduqda alovun yayýlmasýnýn yuxarý hüdudu µ §aºaðý hüdudu isY µ § qYbul edilY bilYr. slindY isY praktiki olaraq real mühYrriklYrdY bu hüdud nisbYtYn çox kiçikdir. BelY ki, karbüratorlu benzinlY iºlYyYn mühYrrikin da-yanýqlý iºi ancaq µ § hüdudunda mümkündür. Temperatur artdýqca alovun normal yayýlma sürYti yüksYlir, tYzyiq artdýqca isY aktiv hissYciklYrin diffuziyasý zYiflYdiyi üçün sürYt aºaðý düºür.

Turbulent yanmada alovun yayýlma sürYti normal yanma sürYtindYn onlarla dYfY çox olur. Silindrin daxilindY iºçi qatýºýðý istiqamYtlYnmiº burulðanvari vY ge-niº miqyaslý nizamsýz döyünmY (pulsasiya) hYrYkYtlYrinin mYcmundan, kifayYt qY-dYr yüksYk intensivli turbulent hYrYkYtdY olur. Bunun da tYsiri nYticYsindY alov ya-yýlma istiqamYtindY dalðavari xarakter alýr vY bir neçY müxtYlif sYrbYst yanma mYnbYlYrinY parçalanýr ki, bu da faktiki yanma sYthinin dYfYlYrlY artmasýna sYbYb olur. Kiçik miqyaslý turbulent döyünmYlYr alovu parçalaya bilmYsY dY onun istilik keçirmY vY diffuziya proseslYrini qüvvYtlYndirir vY belYliklY iri mollarýn sYthi bo-yunca yanma sürYtini artýrýr. Bütün yuxarýda qeyd edilYnlYrin tYsiri nYticYsindY alo-vun turbulent yayýlma sürYti turbulentliyin intensivliyinY mütYnasib olaraq artýr.

Termiki vY kimyYvi aktiv hissYciklYrin turbulent diffuziya Ymsalý molekulyar diffuziya Ymsalýndan yüz dYfYlYrlY artýq olur ki, turbulent yanmada alovun yayýlma sürYtinin artma intensivliyi dY mYhz bu proseslY izah edilY bilYr.

TYzyiqin artmasý alovun turbulent yayýlma sürYtini UT artýrýr. Qatýºýðýn tempe-raturu vY tYrkibi alovun turbulent yayýlma sürYtinY UT normal yanma sürYtinY nis-bYtYn daha çox tYsir göstYrir. BYzi hallarda yüklYrin turbulent hYrYkYti hYcmi soyu-ma nYticYsindY alovun qýrýlmasý üzündYn alýºma prosesinY mYnfi tYsir göstYrY bilYr.

Diffuziyalý yanma bircinsli olmayan qatýºýqlar üçün sYciyyYvidir. SilinrdY sý-xýlmýº hava hYcminY tozlanmýº ºYkildY maye yanacaq vY ya qaz püskürmYsini belY qatýºýða misal göstYrmYk olar. Bircinsli olmayan qaz qatýºýðýnda yanma sürYti Ysa-sYn yanacaðýn vY oksidlYºdiricilYrin qarºýlýqlý diffuziya sürYti ilY tYyin olunur, çün-ki kimyYvi reaksiyalarýn sürYti qarºýlýqlý diffuziya sürYtindYn YhYmiyyYtli dYrYcYdY yüksYkdir. Ona görY dY belY yanmaya diffuziyalý yanma deyilir. Bu zaman maye yanacaq danYciklYrinin yanma sürYti onun buxarlanma sürYti ilY tYyin edilir: yana-caq danYciklYrinin sYthindY YmYlY gYlYn yanacaq buxarlarý onlarý YhatY edYn hava-ya diffuziya edYrYk bir qYdYr aralýda yanýcý qatýºýq YmYlY gYtirir. Havada müntY-zYm paylanmýº kiçik yanacaq danYciklYrinin (µ §) yanma sürYti bircinsli ya-nýcý qatýºýqda olduðu kimidir.

SYciyyYvidir ki, bircinsli olmayan qatýºýqlarda hYmiºY elY bölgYlYr YmYlY gYlir ki, reaksiyalarýn sürYti vY yanma mYhsullarýnýn temperaturu Yn yüksYk olur. Bu za-man µ § olur. BelY bölgYlYr silindrin daxilindYki hYddindYn artýq kasýb-laºmýº qatýºýqda alýºma mYnbYlYri rolunu oynayýr. MYhz dizellYrin az yüklYnmYlYr-dY vY boº gediº iº rejimlYrindY (µ §) dayanýqlý iºlYmYsi dY bununla izah edilir. Qatýºýðýn µ §tYrkibindY dizellYrin iºlYmYsi tüstülYmY vY qurum YmYlY gYlmYsi ilY müºayiYt olunur. Çünki, belY qeyri bircinsli qatýºýqlarda hYddindYn artýq zYngin-lYºmiº (µ §) bölgYlYr YmYlY gYlir ki, nYticYdY havanýn azlýðý ucundan kar-bohidrogendlYrin krekinqi hadisYsi baº verir. HYddindYn artýq yüklYnmY rejimindY dY dizellYrin tüstülYmYsi yanacaðýn çox verilmYsi vY krekinq hadisYsi ilY izah edilir.



Dostları ilə paylaş:
1   2   3   4   5   6   7   8


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©muhaz.org 2017
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə