Azrbaycan dövlt aqrar universiteti mühndýSLÝk fakultsý



Yüklə 423.82 Kb.
səhifə6/8
tarix16.06.2018
ölçüsü423.82 Kb.
1   2   3   4   5   6   7   8

Traktor dizellYrinin güc vY qYnaYtcillik göstYricilYrini daha da yaxºýlaºdýrmaq mYqsYdilY NATÝ-dY burulðan kameralarýn laylý qatýºýqyaranma prosesini tYmin edYn ÇNÝDÝ tipli yanma kameralarý ilY YvYz edilmYsi sahYsindY bir çox nYzYri vY eksperimental xarakterli iºlYr aparýlmýºdýr. Bu kamera dizelin yüksYk qYnaYtcil-liyini vY orta indikator tYzyiqinin maksimal qiymYtlYrindY mühYrrikin “yumºaq” iºi zamaný bütün iºçi rejimlYrdY tüstüsüz iºlYnmYsini tYmin edir.

AZRBAYCAN DÖVLT AQRAR UNIVERSITETI

MÜHNDÝSLÝK FAKULTSÝ

KND TSRRÜFATI TEXNÝKASI
kàfedrasý

MÜHAZÝRCÝ: ÝSAYEV AYDIN YUNÝS OÐLU

FYnn: Traktor vY avtomobillYr (mod-2)

MühazirY 10

MÖVZU:

MÜHRRÝKÝN SAS ÖLÇÜLRÝNÝN TYÝNÝ.



MühazirYnin planý:

1. MühYrrikin tipinin seçilmYsi.

2. TaktlarIn sayinin seçilmYsi.

3. SilindirlYrin sayinin seçilmYsi.

4. FIrlanma tezliyinin seçilmYsi.

DBIYYAT SIYAHISI

1. Áîëòèíñêé Â.Í. Òåîðèÿ, êîíñòðóêöèÿ è ðàñ÷åò òðàêòîðíûõ è àâòîìîáèëüíûõ äèâèãàòàëåé. Èçä.

2. F..NAMAZOV. TRAKTOR V AVTOMOBÝL MÜHRRÝKLRÝNÝN NZRÝYYSÝ

GNC -2017

MühYrrikin Ysas ölçülYrinin tYyini.

MühYrrikin silindrlYri daxilindY gedYn proseslYri xarakterizY edYn parametrlYri, indikator vY effektiv göstYricilYri istilik hesabatý metodu ilY tYyin etdikdYn sonra güc formulasýndan istifadY edYrYk, mühYrrikin Ysas ölçülYrini ¨C silindrin diametri D vY porºenin yolunu S tYyin edY bilYrik. D vY S konstruktiv parametrlYr olmaqla, ona görY mühYrrikin Ysas ölçülYri adlanýr ki, YvvYla, bu ölçülYr mühYrrikin güc vY qYnaYtcillik göstYricilYrini sYciyyYlYndirYn amillYrin Ysasýdýr, digYr tYrYfdYn isY mühYrriki tYºkil edYn bütün hissYlYrin ölçülYri D vY S ¨CdYn asýlý olaraq tYqribi hesabat yolu ilY tYyin edilir.

gYr mühYrrikin effektiv gücü verilYrsY vY ya çYkicilik hesabatý üsulu ilY tYyin edilmiº olarsa, orta effektiv tYzyiqin Pe mYlum qiymYtinY görY mühYrrikin litrajý Vl litrlY aºaðýdaký kimi tYyin edilY bilYr:

µ § (1)

Bir silindrin iºçi hYcmi isY



µ § olduðunu nYzYrY alsaq, µ § vY µ § iºarY etsYk, silindrin diametri üçün aºaðýdaký ifadYni yaza bilYrik:

µ § (2)


Bu düsturda Vh -litrlY, D isY dm-lY ifadY edilmiºdir. Bir qayda olaraq texniki xarakteristikalarda D vY S mm-lY ifadY edilir:

µ § (3)


Porºenin yolu isY diametrY görY tYyin edilir:

µ § (4)


D vY S hesabat yolu ilY tYyin edildikdYn sonra, onlarýn qiymYti DÜÝST-Y uy-ðun olaraq seçilmYlidir, YgYr müvafiq DÜÝST-lYr yoxdursa, onda tam YdYdY qYdYr yuvarlaqlaºdýrýlaraq, mühYrriki xarakterizY edYn parametrlYr yenidYn hesablanma-lýdýr.

MühYrrikin litrajý:

µ § (5)

Effektiv güc:



µ § (6)

Effektiv burucu moment:

µ § (7)

Saatlýq yanacaq sYrfi:



µ § (8)

Porºenin orta sürYti:

µ § (9)

MühYrrikin Ysas ölçülYri tYyin edilYrkYn traktor vY avtomobil quruculuðunda dünya tYcrübYsinY istinad edilYrYk bir sýra mülahizYlYr rYhbYr götürülmYlidir.



MühYrrikin tipinin seçilmYsi. Hal ¨Chazýrda dünya tYcrübYsindY müxtYlif növ mühYrriklYr üzYrindY tYdqiqat iºlYri aparýlsa da müasir traktor vY avtomobillYrdY YsasYn enerji mYnbYyi kimi dizel vY karbüratorlu mühYrriklYrdYn istifadY edilir.

Karbüratorlu mühYrriklYrin hissYlYri sayýnýn dizellYrindYkindYn 2...3 dYfY az, istehsal vY tYmir xYrclYrinin 20...25%, kütlYsinin 25...30% aºaðý olduðunu nYzYrY alaraq, bir qayda olaraq minik avtomobillYri, az vY orta yerli avtobuslar vY yükgö-türmY qabiliyyYti 2 tona qYdYr olan yük avtomobillYri üçün karbüratorlu mühYrrik-lYr münasib sayýlýr. YükgötürmY qabiliyyYti 2 tondan artýq olan yük avtomobillYri vY çoxyerli avtobuslar üçün isY dizellYrdYn istifadY edilmYsi tövsiyY edilir.

DizellYrin nisbYtYn aðýr olmasý, çYtin iºY salýnmasý, sYrt iºlYmYsi vY s. nöqsan-larýna baxmayaraq, onlarýn yüksYk yanacaq qYnaYtciliyinY malik olmasý traktorlar-da dizellYrdYn istifadY edilmYsini zYruri hesab edir. Lakin fermer-kYndli tYsYrrüfat-larý üçün kiçik mexaniklYºdirmY vasitYlYrinin (KMV) yaradýlmasý tYcrübYsi götYrir ki, motobloklarýn, kiçik ölçülü traktorlarýn yaradýlmasýnda kütlY mYsYlYsi böyük rol oynayýr vY buna görY dY KMV-dY karbüratorlu vY elektrik mühYrriklYrindYn dY isti-fadY edilY bilYr.

Yanacaq püskürmY vY mYºYllY alýºdýrma mühYriklYri yanacaq sYrfinY görY di-zellYrY, baºqa xassYlYrinY görY isY karbüratorlu mühYrriklYrY yaxýndýr. BelY mühYr-riklYr iº ºYraiti vY yüklYnmY dYrYcYsi nYzYrY alýnmaqla, hYm dY dizel mühYrriklYrini YvYz edY bilYrlYr.

Qaz mühYrriki, xüsusilY mayelYºmiº qazla iºlYyYn mühYrriklYr avtomobillYrdY geniº istifadY edilY bilYr. Lakin qaz yanacaðý çatýºmadýðýndan vY onlarýn istismarý zamaný bir sýra nöqsanlarýn ortaya çýxmasý qazla iºlYyYn mühYrriklYrin geniº yayýl-masýna imkan vermir.

Taktlarýn sayýnýn seçilmYsi. MühYrrikin effektiv güc düsturundan göründüyü kimi ikitaktlý mühYrriklYrdY (µ §) dördtaktlý mühYrriklYrY nYzYrYn (µ §) iki dYfY artýq güc alýnmalýdýr. Lakin faktiki olaraq bütün baºqa ºYrtlYr eyni olduqda ikitaktlý mühYrriklYrdYn 1,5...1,8 dYfY artýq güc almaq olur. Çünki bu mühYrriklYrdY iºçi hYcmindYn Vhhb qYdYr tam istifadY olunmur.

Eyni gücY malik ikitaktlý mühYrrik dördtaktlý mühYrriklYrY nYzYrYn yýðcam vY yüngül olmalýdýr. Bu cYhYt avtomobillYr üçün çox YhYmiyyYtlidir. Lakin ikitaktlý karbüratorlu mühYrriklYrdY üflYmY yanýcý qatýºýqla aparýldýðýndan avtomobillYrdY istifadY olunmur. Ýkitaktlý karbüratorlu mühYrriklYrdYn traktorlarda çox az müddYt üçün (maksimum 15 dYq) iºlYmYsi nYzYrdY tutulan iºY salýcý mühYrrik kimi vY bYzi motosiklet, moped vY s. yüngül minik vasitYlYrindY istifadY olunur.

Ýkitaktlý birbaºa üflYmYli dizellYr qabarit ölçülYrinY vY kütlYsinY görY dördtaktlý dizellYrdYn üstündür. Lakin bu dizellYrdY üflYmY mexaniki nasosla ol-duqda xüsusi yanacaq sYrfi yüksYk olur. ÜflYmY qazoturbinlY (turbobasqýlý) ol-duqda xüsusi yanacaq sYrfi hYddindYn artýq çox olmasa da hYr iki halda mühYrrik hissYlYrinin istilik gYrginliyi yüksYk olur, etibarlýlýðý vY uzunömürlülüyü isY aºaðý olur.

Bütün yuxarýda qeyd edilYnlYri Ysas götürYrYk traktor vY avtomobillYrdY Ysa-sYn dördtaktlý mühYrriklYrdYn istifadY edilmYsi tövsiyY edilir.

SilindrlYrin sayýnýn seçilmYsi. MühYrrikin gücünü saxlamaqla silindrlYrin sayý artýrýldýqda onlarýn diametrlYrini kiçiltmYk mümkün olur ki, nYticYdY mühYrrik qý-ðýlcýmla alýºdýrmalý olduqda onun sýxma dYrYcYsini vY demYli yanacaq qY-naYtcilliyini xeyli artýrmaq üçün ºYrait yaranýr. Bu zaman hYmçinin mühYrrikin mü-vazinYtliyi vY dirsYkli valýn müntYzYm fýrlanmasý yaxºýlaºýr ki, bu da sürYti vY de-mYli mühYrrikin kütlYsini artýrmadan onun gücünü artýrmaða imkan verir. Lakin eyni zamanda silindrlYrin sayýnýn artýrýlmasý mühYrrikin uzunluðunu, istehsal vY tY-mir xYrclYrini dY artýrýr.

SilindrlYrin sayýný seçYrkYn eyni tip, lakin müxtYlif gücY malik mühYrriklYrdY hissYlYrin unifikasiya olunmasýna da fikir vermYk lazýmdýr. Unifikasiya ¨CmüxtYlif mühYrriklYrdY eyni hissYlYrdYn istifadY olunmasý istehsal, tYmir, istismar, tYchizat vY s. xYrclYrin azaldýlmasý üçün ºYrait yaradýr.

Bütün yuxarýda qeyd edilYnlYri Ysas götürYrYk YksYr traktor mühYrriklYri dörd-silindrli hazýrlanýr. Lakin bir, iki, altý, sYkkiz vY oniki silindrli traktor mühYrriklYri dY vardýr.

Müasir avtomobil mühYrriklYri YsasYn dörd, altý vY sYkkiz silindrli hazýrlanýr.

Fýrlanma tezliyinin seçilmYsi. DirsYkli valýn fýrlanma tezliyinin artýrýlmasý bir tYrYfdYn mühYrrikin ölçülYrini dYyiºmYdYn onun gücünü artýrmaða imkan verir (3.46) vY ya eyni güclü daha yýðcam vY yüngül mühYrrik hazýrlanmasý üçün ºYrait yaradýr. DigYr tYrYfdYn isY fýrlanma tezliyinin artýrýlmasý YtalYt vY sürtünmY qüv-vYlYrinin artmasýna sYbYb olmaqla, mühYrrikin uzunömürlülüyünü azaldýr. Buna görY dY fýrlanma tezliyini artýrarkYn hissYlYrin kütlYsinin (YtalYt qüvvYsinin) azal-dýlmasý vY yeyilmYyY qarºý davamlýlýðýn artýrýlmasý üçün lazými tYdbirlYr görülmY-lidir. Müasir traktor dizellYrindY fýrlanma tezliyi 1000...3000, avtomobil dizellYrin-dY 2000...4000, karbüratorlu yük vY minik avtomobillYrindY müvafiq surYtdY 3000...4000 vY 4000...6000, idman ¨Cyürüº avtomobillYrindY isY 5000...11000 dYq-1 hüdudunda seçilY bilYr.

S/D nisbYtinin seçilmYsi. MühYrrikin Ysas ölçülYrini tYyin edYrkYn S/D=c nis-bYtini qabaqcadan seçmYk lazým gYlir. Bu mYqsYdlY dünya tYcrübYsinY istinad edY-rYk S/D nisbYtinin statistiki qiymYtlYrinY Ysaslanmaq lazýmdýr.

MühYrrikin fýrlanma tezliyinin n sabit qiymYtindY S/D nisbYtinin artýrýlmasý porºenin orta sürYtinin Cn nisbYtYn yüksYlmYsinY vY demYli sürtünmY iºinin vY Yta-lYt qüvvYlYrinin dY artmasýna sYbYb olacaqdýr.

Porºenin orta sürYti aºaðýdaký ifadYdYn tYyin edilY bilYr:

µ §


burada µ §lY, µ §dYq-1 ifadY edildikdY µ § ilY tYyin edilir.

Müasir traktor vY avtomobil mühYrriklYrindY porºenin orta sürYti aºaðýdaký hüdudda dYyiºir:

traktorlarda 5...9m/san,

yük avtomobillYrindY 7...10m/san,

minik avtomobillYrindY 8...16m/san,

idman-yürüº avtomobillYrindY 18...20m/san.

Porºenin orta sürYtinin hYddindYn artýq yüksYldilmYsi mühYrrik hissYlYrinin, xüsusilY isY porºen ¨Csilindr qrupu elementlYrinin iº gYrginliyinin artmasýna vY uzunömürlülüyünün azalmasýna sYbYb olur. Buna görY dY yuxarýdaký hüdud qiy-mYtlYrindY dY göründüyü kimi mühYrrikin iº ºYraiti aðýr olduqca porºenin orta sü-rYti azaldýlýr.

S/D nisbYti artdýqca dirsYkli valda burucu rYqslYrin intensivlYºmYsi üçün yara-nýr vY hYm dY mühYrrikin hündürlüyü artýr.

Silindrin iºçi hYmçini dYyiºmYdYn S/D nisbYtinin artýrýlmasý diametri azal-masýna, yanma kamerasýnýn yýðcam alýnmasýna vY mühYrrikin detonasiyaya qarºý davamlýlýðýnýn yüksYlmYsinY imkan verir. Bu nisbYtin kiçildilmYsi isY silindrin dia-metrinin, irYli-geri hYrYkYt edYn hissYlYri kütlYlYrinin vY demYli, porºenY tYsir edYn qüvvYlYrin artmasýna sYbYb olur. Bu da mühYrrik hissYlYrinin böyümYsinY vY mü-hYrrikin uzunluðunun artmasýna gYtirib çýxarýr.

Bütün yuxarýda qeyd edilYn mülahizYlYri Ysas götürYrYk müasir traktor vY av-tomobil mühYrriklYri üçün S/D nisbYti 0,65...1,35 arasýnda qYbul edilY bilYr. Bu nisbYt qYbul edildikdYn sonra (3.49...3.51) ifadYlYrindYn istifadY edYrYk mühYrrikin Ysas ölçülYri D vY S tYyin edilir.

AZRBAYCAN DÖVLT AQRAR UNIVERSITETI

MÜHNDÝSLÝK FAKULTSÝ

KND TSRRÜFATI TEXNÝKASI
kàfedrasý

MÜHAZÝRCÝ: DOSENT ISAYEV AYDIN YUNÝS OÐLU

FYnn: Traktor vY avtomobillYr (mod-2)

MühazirY 11

MÖVZU:

MÜHRRÝKÝN ÝSTÝLÝK BALANSI V MÜQAYÝS GÖSTRÝCÝLRÝ.



MühazirYnin planý:

1.MühYrrikin müqayisY göstYricilYri.

2.MühYrrikin istilik balansý..

DBIYYAT SIYAHISI

1. Áîëòèíñêé Â.Í. Òåîðèÿ, êîíñòðóêöèÿ è ðàñ÷åò òðàêòîðíûõ è àâòîìîáèëüíûõ äèâèãàòàëåé. Èçä.

2.F..NAMAZOV. TRAKTOR V AVTOMOBÝL MÜHRRÝKLRÝNÝN NZRÝYYSÝ

GNC 2017

MühYrriklYrin müqayisY göstYricilYri

MüxtYlif mühYrriklYri iº gYrginliyinY, kostruksiyasýnýn tYkmilliyinY vY lazými etibarlýðýný saxlamaqla güclYndirilmY (forsirovka) dYrYcYsinY görY qiymYtlYndirmYk üçün müqayisY göstYricilYrindYn istifadY edilir.

Xüsusi porºen gücü Nn -nominal gücün bütün porºenlYrin en kYsik sahYsinY olan nisbYtinY deyilir:

µ § (1)

Xüsusi porºen gücü karbüratorlu avtomobil mühYrriklYri üçün 15...35, avtot-raktor dizellYri üçün isY 15...25 kVt/dm2 hüdudunda dYyiºir.



Göründüyü kimi xüsusi porºen gücü mühYrrikin istilik vY dinamik iº gYr-ginliyini xarakterizY edYn orta effektiv tYzyiqdYn Pe, fýrlanma tezliyindYn n (por-ºenin orta sürYtindYn Cn), porºenin yolundan S vY taktlýq Ymsalýndan µ § asýlýdýr.

Litraj gücü Nl -mühYrrikin effektiv gücünün onun litrajýna olan nisbYtinY deyilir. Bu göstYrici mühYrrikin konstruksiyasýnýn tYkmilliyini (yýðcamlýðýný vY yün-güllüyünü) vY istifadY edilYn materiallarýn keyfiyyYtini xarakterizY edir.

µ § (2)

Litraj gücü yüksYk olan mühYrriklYr kiçik qabarit ölçüyY vY kütlYyY malik olurlar. Litraj gücünün artýrýlmasý orta effektiv tYzyiqin vY fýrlanma tezliyinin ar-týrýlmasý hesabýna, yaxud dördtaktlý tsikldYn ikitaktlý tsiklY keçmYklY mümkündür. DemYli, litraj gücü yüksYk olan mühYrriklYr daha gYrgin iº ºYraitinY malikdirlYr. Bu da onlarýn etibarlýlýðýna vY uzunömürlülüyünY tYsir göstYrmYyY bilmYz.



Litraj gücü karbüratorlu mühYrriklYr üçün 20...45, dizellYr üçün isY 10...20 kVt/l hüdudunda dYyiºY bilir.

Litraj kütlYsi gl -mühYrrikin quru kütlYsinin GQ (soyuducu mayesiz, yanacaqsýz, yaðsýz) onun litrajýna olan nisbYtinY deyilir:

µ § (4)

Litraj kütlYsi mühYrrikin konstruksiyasýnýn vY hazýrlanma texnologiyasýnýn tYkmillik dYrYcYsini vY bu zaman istifadY edilYn materiallarýn küyfiyyYtini xarak-terizY edir. MühYrrikin etibarlýlýq vY uzunömürlülük keyfiyyYtlYrinY xYlYl gYtir-mYdYn onun litraj kütlYsinin azaldýlmasý böyük iqtisadi sYmYrY verY bilYr. Bu mYq-sYdlY mühYrrikin nisbYtYn aðýr hissYlYrinin kütlYsi azaldýlmalýdýr. Müasir karbü-ratorlu mühYrriklYrdY quru kütlYnin 50...70, dizellYrdY isY 50...80 faizi silindrlYr bloku vY baºlýðý, dirsYkli val vY nazim çarx, porºen ¨C sürgüqolu qrupu hissYlYrinin payýna düºür. Bunun da karbüratorlu mühYrriklYrdY 20...30, dizellYrdY isY 30...35 faizini ancaq silindrlYr blokunun kütlYsi tYºkil edir. DemYli, lotraj kütlYsinin azal-masýna ilk növbYdY adlarý çYkilYn hissYlýrin hesabýna YldY edilY bilYr. Bir cYrgYdY yerlYºdirilmiº silindrlYrdYn “V” ºYkilli konstruksiyalý mühYrriklYrY keçilmYsi silin-drlYr bloku vY baºlýðýnýn kütlYsini 20...30%, hYmin hissYlYrin alüminium Yrintisin-dYn tökülmYsi isY YlavY olaraq 10...15% azaldýlmasýna imkan verir.



Litraj kütlYsi karbüratorlu avtomobil mühYrriklYri üçün 75...150, avtotraktor dizellYri üçün isY 100...200 kq/l hüdudunda dYyiºY bilir.

Xüsusi kütlY gN -mühYrrikin quru kütlYsinin onun nominal gücünY olan nis-bYtinY deyilir:

µ § (5)

burada µ § olduðunu nYzYrY alsaq,



µ § (6)

ÝfadYdYn göründüyü kimi xüsusi kütlY mühYrrikin litraj kütlYsindYn vY güc-lYndirilmY dYrYcYsindYn asýlýdýr. Litraj gücünün µ § nisbi artýmý mühYrrikin güc-lYndirilmY dYrYcYsi adlanýr. MühYrrikin güclYndirilmYsi mexaniki vY istilik gYrgin-liyinin artmasýna sYbYb olur. Buna görY dY mühYrrikin etibarlýlýq vY uzunömürlülük keyfiyyYtlYrini saxlamaq mYqsYdilY güclYndirilmY ilY YlaqYdar olaraq YlavY konst-ruktiv vY texnoloji tYdbirlYrin görülmYsi tYlYb olunur.

Müasir karbüratorlu avtotraktor mühYrriklYri üçün xüsusi kütlY 1,5...6,0, dizel-lYr üçün 4...10 kq/kVt hüdudunda dYyiºir.

Qabarit gücü µ §mühYrrikin nominal gücünün onun hYcminY olan nisbYtinY deyilir vY konstruktiv cYhYtdYn mühYrrikin yýðcamlýlýðýný (kompaktlýðýný) xarakte-rizY edir.

µ § (7)

burada µ §mühYrrikin qabarit hYcmini göstYrir, m3 ¨C la.



MühYrrikin litrajýnýn onun qabarit hYcminY olan nisbYtinY yýðcamlýlýq Ymsalý deyilir:

µ §; (8)


(3.62) ifadYsinin sað tYrYfini µ §Y vurub-bölsYk, yaza bilYrik:

µ § (9)


“V” ºYkilli dizel tipli mühYrrikli yük avtomobillYrindY yýðcamlýq Ymsalý hava tYmizlYyicisiz, maye ilY soyudulduqda 13...15, hava ilY soyudulduqda 12...14 ara-sýnda dYyiºir, hYmin dizellYrin qabarit gücü isY müvafiq surYtdY 270...325 vY 155...185 kVt/m3 ola bilir.

SilindrlYrin sayý, yerlYºmY vYziyyYti, S/D nisbYti vY s. dYyiºdikdY qabarit gü-cün qiymYti dY dYyiºir.

MüqayisY göstYricilYrinin tYhlili göstYrir ki, Yn yüksYk göstYricilYr idman-yü-rüº avtomobili mühYrriklYrinY mYxsusdur. Bu mühYrriklYr YsasYn yüksYk sürYt üçün layihYlYndirilir vY uzunömürlülük onlar üçün ikinci dYrYcYli hesab edilir. Bu-na görY dY bu mühYrriklYrdY bir qayda olaraq üstYlik doldurma vY yüksYk sýxma dYrYcYsi tYtbiq edilir.

Ýdman ¨Cyürüº avtomobillYrindYn sonra minik avtomobili mühYrriklYri nisbY-tYn yüksYk müqayisY göstYricilYrinY görY seçilir. Minik avtomobili mühYrriklYrinin orta istismar yükünün aºaðý (30...40%) olmasý vY yüksYk oktanlý yanacaðýn tYtbiq edilmYsi, bu mühYrriklYrdY etibarlýlýq vY uzunömürlülüyü lazými sYviyyYdY sax-lamaqla, fýrlanma tezliyini vY sýxma dYrYcYsini nisbYtYn yüksYk götürmYyY imkan verir.

Yük avtomobili mühYrriklYrnin orta istismar yükü (60...80%) minik avtomo-billYrinkindYn nisbYtYn yüksYkdir, hYm dY onlarýn Ysas iº rejimlYri detonasiya tYh-lükYsi yaranmasý ilY YlaqYdardýr. Ona görY dY uzunömürlülük vY detonasiya nöq-teyi nYzYrindYn bu mühYrriklYrdY fýrlanma tezliyi vY sýxma dYrYcYsi nisbYtYn aºaðý götürülür.

Avtomobil dizellYrinin orta istismar yükü (70...90%) traktor dizellYrinkinY (90...98%) nisbYtYn aºaðý olduðu üçün onlarda güclYndirmY imkaný nisbYtYn çox-dur vY buna görY dY avtomobil dizellYrinin müqayisY göstYricilYri dY müYyyYn qY-dYr yüksYkdir.

ÜstYlik doldurulan avtotraktor dizellYrinin müqayisY göstYricilYri yük avtomo-billYrinin karbüratorlu mühYrriklYrininki sYviyyYsindYdir. Lakin bu dizellYrdY tsik-lin maksimal tYzyiqi yüksYk olduðundan onlarda uzunömürlülük bir qYdYr azalýr.

MühYrriklYrin istilik balansý.

MühYrrikdY yandýrýlan yanacaðýn istiliyinin faydalý iºY vY ayrý-ayrý itkilYrY hansý nisbYtdY paylanmasýný araºdýrmaq mYqsYdilY istilik balansýndan istifadY olu-nur. Ýstilik balansý hYmçinin mühYrrik hissYlYrinin qýzma dYrYcYsini müYyyYnlYº-dirmYyY, soyutma sisteminin layihYlYndirilmYsinY, iºlYnmiº qazlarýn istiliyini müYyyYnlYºdirmYyY vY ondan istifadY etmYyY, mühYrrikin yanacaq qYnaYtcilliyini yaxºýlaºdýrmaq imkanlarýný tYhlil etmYyY dY imkan verir.

Ýstilik balansý ümumi ºYkildY aºaðýdaký tYnliklY ifadY olunur:

µ § (10)

burada µ §yanacaq vasitYsilY mühYrrikY verilYn ümumi istiliyin miqdarý olub, aºaðýdaký kimi tYyin edilir:

µ § (11)

µ §saatlýq yanacaq sYrfi olub, ya mühYrrikin xarakteristikasýndan götürülür, ya da hesablana bilYr.

MühYrrikin effektiv iºinY sYrf olunan istiliyin miqdarý:

µ § (12)


burada µ §effektiv f.i.Y. olub, Ykstip mühYrrikdYn qYbul edilir, ya da istilik hesabatýnýn nYticYsindY müYyyYnlYºdirilir.

Soyutma sistemi ilY itYn istiliyin miqdarý:

µ § (13)

burada c - mütYnasiblik Ymsalý olub, c = 0,45...53 qYbul edilY bilYr.

Bu ifadYdY D silindrin diametri sm-lY yerinY yazýlmalýdýr.

m -qüvvYt göstYricisi olub, m = 0,6...0,7 qYbul edilir.

Ýxrac qazlarý ilY itYn istiliyin miqdarý:

µ § (14)


Yanacaðýn kimyYvi cYhYtdYn tam yanmamasý nYticYsindY itYn istilik:

µ § (15)


DigYr nYzYrY alýnmasý mümkün olmayan istilik itkilYri:

µ § (16)


Bu ifadYdY mexniki iºY istilik itkilYri dY digYr (qalan) itkilYrin tYrkibinY daxil edilmiºdir.

Hesabatýn düzgünlüyü istiliyin paylanmasýnýn faiz bölgüsü ilY tYyin edilY bilYr. Bu mYqsYdlY µ § qYbul edilir vY µ § vY µ § hYdlYrinin µ § ümumi istiliyY nisbYtYn faiz bölgüsü tYyin edilir:

µ §; µ §; µ §;

µ §; µ §


Hesabat düzgün aparýlmýºdýrsa,

µ §tYºkil etmYlidir.

MühYrriklYri müqayisY etdikdY vY ya istilik itkilYrini daha Yyani qiymYt-lYndirmYk lazým olduqda, istilik balansýnýn aºaðýdaký hüdud qiymYtlYrindYn istifa-dY edilY bilYr (cYdvYl 1)

Traktor vY avtomobil mühYrriklYrindY istiliyin

paylanmasý, faizlY

CYdvYl 1.

SYrf olunan istiliyin adýKarbüratorluDizelEffektiv iºY20...3230...40Soyutma sistemindY20...3015...25Yanmýº qazlara30...5525...45Natamam yanmaya0...200DigYr (qalan) itkilYrY8...169...22

Ýstilik balansý mühYrrikin yük vY sürYt rejimindYn asýlý olaraq dYyiºY bilYr. Sü-rYt artdýqca soyutma sisteminY verilYn istilik azalýr, iºlYnmiº qazlarla itYn istilik isY artýr.

Dizel mühYrriklYrindY yük artdýqca istilik balansý yaxºýlaºýr, belY ki, effektiv iºY ayrýlan istilik artýr, çünki soyutma sisteminY verilYn vY ixrac qazlarý ilY itYn isti-liyin miqdarý azalýr.

AZRBAYCAN DÖVLT AQRAR UNIVERSITETI

MÜHNDÝSLÝK FAKULTSÝ

KND TSRRÜFATI TEXNÝKASI


kàfedrasý

MÜHAZÝRCÝ: dosent ÝSAYEV AYDIN YUNUS OÐLU

FYnn: Traktor vY avtomobillYr (mod-2)

MühazirY 12

MÖVZU:

MÜHRRÝKÝN XARAKTERÝSTÝKALARI (NÝZAMLAMA).



MühazirYnin planý:

1.MühYrrikin xarakteristikalari.

2.MühYrrikin nizamlama xarakteristikalari.

DBIYYAT SIYAHISI

1. Áîëòèíñêé Â.Í. Òåîðèÿ, êîíñòðóêöèÿ è ðàñ÷åò òðàêòîðíûõ è àâòîìîáèëüíûõ äèâèãàòàëåé. Èçä.

2.F..NAMAZOV. TRAKTOR V AVTOMOBÝL MÜHRRÝKLRÝNÝN NZRÝYYSÝ

GNC 2017

MühYrrikin xarakteristikalarý

MühYrrikin xarakteristikalarýnýn çýxarýlmasýnda Ysas mYqsYd mühYrrikin dina-miki vY iqtisadi keyfiyyYtlYrini öyrYnmYkdYn ibarYtdir.

MühYrrikin dinamiki keyfiyyYtini müYyyYnlYºdirYn aºaðýdaký parametrlYrdir.

1. MühYrrikin maksimal effektiv gücü.

2. MühYrrikin dirsYkli valýnýn maksimum burucu momenti.

3. Maksimal gücdY mühYrrikin dirsYkli valýnýn burucu momenti.

4. MühYrrikin maksimum gücündY dirsYkli valýn bir dYqiqYdY fýrlanma tezliyi.

5. MühYrrikin requlyatorunun qeyri-müntYzYmlik dYrYcYsi.

6. MühYrrikin ehtiyat burucu momenti.

7. Ehtiyat burucu moment hüdudunda mühYrrik gücünün dYyiºmY xarakteri vY s.

MühYrrikin iqtisadi keyfiyyYtini xarakterizY edYn aºaðýdaký parametrlYrdir.

1. MühYrrikin maksimal gücündY xüsusi yanacaq sYrfiyyatý.

2. MühYrrikin minimum xüsusi yanacaq sYrfiyyatý.

3. Xüsusi yanacaq sYrfiyyatýnýn dYyiºmY xarakteri.

4. MühYrrikin boº iºindY vY yüksYk fýrlanma tezliyindY saatlýq yanacaq sYrfiy-yatý.

5. MühYrrikin boº iºindY (gediºindY) vY alçaq fýrlanma tezliyindY saatlýq yana-caq sYrfiyyatý vY s.

MühYrrikin müxtYlif iº rejimlYrindY onun dinamiki vY iqtisadi göstYricilYrini müYyyYnlYºdirmYk üçün mühYrrikin sürYt vY yük xarakteristikalarý çýxarýlýr. Bun-dan baºqa karbüratorun, yanacaq nasosunun Ylveriºli nizamlanmasýný, optimal qa-baqlama yandýrma vY ya püskürmY momentini müYyyYn etmYk üçün mühYrrikdYn nizamlama xarakteristikalarý çýxarmaq lazým gYlir. Nizamlama xarakteristikalarý Ysas etibarýilY zavod ºYraitindY vY mühYrriklYrin dövlYt sýnaðý zamaný sýnaq stansi-yalarýnda vY elmi-tYdqiqat institutlarýnda çýxarýlýr.

MühYrrikin nizamlama xarakteristikalarý

MühYrrikin nizamlama xarakteristikasý mühYrrikin gücünün vY onun iqtisadi göstYricilYrinin nizamlama parametrlYrindYn asýlý olaraq dYyiºmYsini göstYrir. Bu parametrlYrin dYyiºmYsi mühYrrikdY yanma prosesinin getmYsinY böyük tYsir gös-tYrir. Karbüratorlu mühYrriklYr üçün nizamlama xarakteristikalarý aºaðýdakýlardan ibarYtdir:

1) qabaqlama bucaðýna görY çýxarýlan xarakteristika; 2) iºçi qatýºýðýnýn tYrkibi-nY görY çýxarýlan xarakteristika.

Dizel mühYrriklYrindY isY nizamlama xarakteristikasý yanacaðýn qabaqlama püskürmY momentinY görY vY yanýcý qatýºýðýn tYrkibinY görY çýxarýlan xarakteristi-kalardan ibarYtdir.

MühYrrikin sürYt vY yük xarakteristikalarý qYbul edilmiº nizamlama xarakte-ristikalarýndan olduqca asýlýdýr.

Bu xarakteristikalarla Ytraflý tanýº olmaq üçün YvvYlcY yanýcý qatýºýðýn tYrkibi-nY görY çýxarýlmýº nizamlama xarakteristikalarýna diqqYt yetirYk.

Karbüratorlu mühYrrikdYn yanýcý qatýºýðýn tYrkibinY görY nizamlama xarakte-ristikasýný çýxarmaq üçün müYyyYn qabaqlama yandýrma bucaðýnda drossel tam açýq olmaq ºYrtilY Yn Ylveriºli sürYt rejimindY (n=const ºYrtilY) Ne=f(Gm) vY ge=f(Gm) dYyiºmY YyrilYri müYyyYn edilir (ºYkil 26a). Bu YyrilYrdYn baºqa hava ar-týmý Ymsalýnýn µ §, ixrac qazlarýnýn temperaturunun tr vY diffuzorda sürYtlYnmYnin saatlýq yanacaq sYrfiyyatýndan asýlý olaraq dYyiºmY YyrilYri dY göstYrilY bilYr. Ne=f(Gm) YyrisindY iki xarakterik nöqtYyY “A” vY “B” diqqYt yetirYk. “A” nöqtYsi xüsusi yanacaq sYrfinin minimum (gemin) qiymYtinY tYvafüq edir. Bu nöqtYni tYyin etmYk üçün koordinat baºlanðýcýndan Ne=f(Gm) YyrisinY toxunan xYtt çYki-lir.Toxunan xYtlY Ne=f(Gm) Yyrisinin görüºdüyü nöqtY gemin-a uyðun gYlYn “A” nöqtYsini verir. Ne=f(Gm) YyrisindY “B” nöqtYsi maksimum gücY tavafüq edir. Bu nöqtYni tYyin etmYk üçün Ne=f(Gm) YyrisinY absis oxuna paralel olmaq ºYrtilY to-xunan xYtt çYkilir. XYtlYrin görüºmY yeri “B” nöqtYsini verYcYkdir. Uzun müddYtli aparýlmýº tYdqiqat iºlYrindYn müYyyYn edilmiºdir ki, karbüratorlu mühYrriklYr mak-simum gücY nizamlandýqlarý zaman onlarýn verdiklYri güc, gemin nöqtYdYki gücdYn 7...12 faizY qYdYr artýq alýnýr. Bu halda mühYrrikin xüsusi yanacaq sYrfiyyatý isY 12...22 faizY qYdYr artýr. Xarakteristikadan görünür ki, Nemax gemin qiymYtinY tYva-füq etmir. Bunun sYbYblYri aºaðýda göstYrilYnlYrlY izah edilY bilYr.



Dostları ilə paylaş:
1   2   3   4   5   6   7   8


Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©muhaz.org 2017
rəhbərliyinə müraciət

    Ana səhifə