Kütus |
EL- kohustuslik miinimummäär
|
Aktsiisimäärad Eestis (1. aprill 2003. a)
|
1. Autobensiin
(pliivaba)
|
287eurot/1000 l
= 4492 krooni
|
3500 krooni/
1000 l
|
2. Autobensiin
|
337EUR/1000 l
= 5274 krooni
|
3500 krooni/
1000 l
|
3. Lennukibensiin
| |
1120 krooni/
1000 l
|
4. Gaasiõli
| Mootorikütusena
(diislikütus):
245 eurot/1000 l
= 3834 krooni
|
2550 krooni/
1000 l
| Ahjukütusena
(kerge kütteõli):
18 eurot/1000 l
= 282 krooni
|
420 krooni/
1000 l
|
Muul otstarbel
(eriotstarbeline diislikütus)
18 eurot/1000 l
= 282 krooni
|
420 krooni/
1000 l
|
5. Vedelgaas
| Mootorikütusena
100 eurot/1000 kg
= 1565 krooni
|
1500 krooni/
1000 kg
| Ahjukütusena
0 eurot/1000 kg
|
|
Muul otstarbel
36 eurot/1000 kg
= 564 krooni
|
6. Metaan
| Mootorikütusena
100 eurot/1000 kg
= 1565 krooni
|
1300 krooni/
1000 kg
|
Ahjukütusena
0 eurot/1000 kg
|
|
Muul otstarbel
36 eurot/1000 kg
= 564 krooni
|
7.Raske kütteõli
|
13 eurot/1000 kg
= 203 krooni
|
|
8. Petrooleum
| Mootorikütusena
245 eurot/1000 l
= 3834 krooni
|
3150 krooni/
1000 l
| Ahjukütusena
0 eurot/1000 l
|
|
Muul otstarbel
18 eurot/1000 l
= 282 krooni
|
Käibemaks
Kehtiv käibemaksuseadus, mis jõustus 2002. aasta 1. jaanuaril, põhineb kuuendal nõukogu direktiivil 77/388/EMÜ lisandunud väärtuse maksustamise kohta. Erinevad on veel mõisted, mis käsitlevad liikmesriikide vahelist kaubandust, ning ekspordi ja impordi mõisted. Käibemaksumäärasid käsitlevad muudatused on Eesti õigusaktides juba kehtestatud ning jõustuvad ELiga liitumishetkest. Täielik üleminek Euroopa Liidu ühtsele käibemaksusüsteemile juba käsitletud erandite ja üleminekuperioodiga toimub hiljemalt Euroopa Liiduga liitumishetkel.
Järgnev tabel näitab käibemaksumäärade harmoneerimise aega ELi nõuetega:
KÄIBEMAKSUMÄÄRADE ÜHTLUSTAMINE ELi NÕUETEGA
Kaup, teenus
|
Kehtiv maksumäär
|
Uus maksumäär või muudatus
|
Ühtlustamise aeg
|
Ettetellitud ajakirjandusväljaanded ja haridus- ja teadusministri määrusega kinnitatud õpikud ja töövihikud
Vee- ja tuulejõul toodetud elektri-energia
Turismiteenuste osutamine mitteresi-dentidele Eestis
|
0 %
0 %
0%
|
5 %
18 %
turismiteenuste maksustamine eriskeemi järgi
|
Liitumisel
Liitumisel
01.01.2004
|
5. Mõjud
Tubakaaktsiisi tõstmine
Detsembris 2002 koostas Eesti Konjunktuuriinstituut uurimistöö tubakaaktsiisi harmoneerimisega kaasnevate muutuste kohta Eesti majandusele.
Nimetatud uurimuse kohaselt kallineb sigarettide aktsiisimäära tõstmisel sigaretipakk aastas keskmiselt 9,8% (arvestades muuhulgas tootjahinna kasvu). Statistikaameti andmetel on Eesti elanikkonnast ligi 420 000 inimest tubakatoodete tarbijad. 2001. aastal oli Statistikaameti andmetel leibkonnaliikme keskmine sissetulek 27 468 krooni ning leibkonnaliige kulutas tubakatoodetele keskmiselt 436 krooni ehk 1,6% sissetulekutest. Kui nüüd arvestada sigarettide aktsiisimäära tõstmisega, siis aastaks 2010 peab suitsetav leibkonnaliige oma kulutusi tubakatoodetele suurendama 2,4%-ni sissetulekutest (olenemata reaalsissetuleku kasvust), ehk 50%, kui ta soovib suitsetada sama palju samaväärseid sigarette. Seega on liiga kiire hinnatõus ebaproportsionaalne sissetulekute kasvuga ja vähendab elanike ostujõudu.
Sigarettide aktsiisimäära järsu tõstmise tulemusel suureneb ka disproportsioon naaberriikide (eriti Venemaa) sigarettide aktsiisimääradega. 2001. aastal oli Venemaa sigarettide aktsiisimäär sõltuvalt toote margist (5 erinevat marki) 11,2 kuni 35,4 krooni 1000 filtriga sigareti kohta ning 4,1 krooni 1000 filtrita sigareti kohta. Lisandus maksumärgi hind 4 senti sigaretipakilt. Seega erines 2001. aastal Eestis kehtiv aktsiisimäär Venemaal kehtivast aktsiisimäärast odavate filtriga sigarettide puhul 20,5 korda ning kallimate sigarettide puhul 10,2 korda. Tuleb arvestada, et Venemaaga piirneb üks Eesti probleemsemaid maakondi Ida-Virumaa, kus 2000. aastal moodustas leibkonnaliikme keskmine kuusissetulek vaid 74,6% riigi keskmisest ning kus töötuse määr on 21,1% (Eesti keskmine oli 13,7%), seega on Ida-Virumaa elanikud keskmisest rohkem motiveeritud tarbima salasigarette.
Juhul, kui riigil on raskusi salatubaka tootmise, levitamise ja müügi kontrolli all hoidmisega, toob see kaasa ka Eesti turule illegaalselt toodavate tubakatoodete kvaliteedi languse, mis võib pikemas perspektiivis osutuda äärmiselt ohtlikuks suitsetajate tervisele. Sigarettide kallinemise tulemusel siirduvad suitsetajad tarbima odavama hinnakategooria või salakaubana sissetoodud sigarette, langeb tarbitavate sigarettide kvaliteet ning suurenevad riigi kulutused tervishoiule. Sotsiaalministeeriumi andmetel moodustas 1998. aastal suremus suitsetamisest tingitud haigustesse juba 19% kõigist surmadest ning suitsetamisest tingitud haiguste raviks moodustasid Haigekassa kogukulud 193 miljonit krooni ehk 7% kogu raviteenuste eelarvest.
Ülalmainitud mõjude stabiliseerimiseks on Eesti saanud Euroopa Liidult üleminekuperioodid, mille kohaselt võib Eesti suitsetamistubakale ja levinuima hinnakategooria sigarettide jaehinnale aktsiisi alammäära kohaldamise edasi lükata kuni 31. detsembrini 2009. a, viies järk-järgult oma kehtivad aktsiisimäärad vastavusse vastavates direktiivides sätestatud aktsiisi üldise alammääraga.
Dostları ilə paylaş: |