Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

Investeeringud

EURATOMi asutamislepingu peatükk 4, kehtestab komisjoni vastutus tuumaenergeetika arengut edendavate näidisprogrammide korrapärase avaldamise ja kõnealuste investeeringute koordineeritud arengu eest ning komisjoni sotsiaal- ja majanduskomitee arvamuse avaldamise eest nimetatud valdkonnas. Samuti kohustavad investeeringu peatüki sätted isikuid ja ettevõtteid, kes tegutsevad EURATOMi asutamislepingu II lisas loetletud tööstusharudes, edastama komisjonile kolm kuud enne esimeste tarnelepingute sõlmimist või, kui ettevõte kavatseb töö teostada oma ressurssidega, kolm kuud enne töö algust, oma investeerimisprojektid, mille eesmärgiks on tootmisvõimsuse loomine, kvantitatiivse ja kvalitatiivse tootmisvõimsuse säilitamine, tootmisvõimsuse otsene tõstmine, tootlikkuse otsene tõstmine, tootmiskvaliteedi parandamine ja kasutatud tuumakütuse või radioaktiivsete jäätmehooldusettevõtete rajamine, kaasa arvatud käitlemine, ajutine või lõplik ladustamine ja/või lõpphoiustamine. See kehtib sellistes tööstusharudes, nagu uraani- ja tooriumimaagi kaevandamine, selliste maakide rikastamine, uraani- ja tooriumikontsentraatide keemiline töötlemine ja puhastamine, igasugusel kujul tuumakütuste valmistamine, tuumakütuseelementide valmistamine, uraanheksafluoriidi tootmine, rikastatud uraani tootmine, kiiritatud kütuste töötlemine eesmärgiga eraldada mõned või kõik selles sisalduvad elemendid, reaktoriaeglustite tootmine, hafniumivaba tsirkooniumi või selle ühendite tootmine, igat tüüpi tuumareaktorid igaks otstarbeks, ühe või mitme käesolevas loetelus nimetatud rajatisega seoses püstitatud seadmed radioaktiivsete jäätmete tööstuslikuks töötlemiseks.
Kriteeriumid investeerimisprojektide määratlemiseks, millest tuleb komisjonile vastavalt lepingu artiklile 41 teatada on kindlaks määratud 02. detsembri 1999. a nõukogu määruses 2587/1999/Euratom ning nende andmete esitamise kord komisjoni 8. juuni 2000. a määruses 1209/2000/Euratom.
Komisjon arutab isikute või ettevõtetega läbi investeerimisprojektide kõik aspektid, mis on seotud lepingu eesmärkidega ning edastab oma seisukohad asjaomastele liikmesriikidele. Komisjon võib asjaomaste liikmesriikide, isikute ja ettevõtete nõusolekul avaldada iga temale edastatud investeerimisprojekti.
Ühisettevõtted

EURATOMi asutamislepingu peatükk 5 kehtestab ühenduses tuumatööstust arendavate ühisettevõtete moodustamise korra. Kõik ühisettevõtte moodustamise projektid, kas siis komisjoni, liikmesriigi või muu osalise algatatud, tuleb komisjonil läbi vaadata. Peale läbivaatamist edastab komisjon nõukogule kõik ühisettevõtte asutamise projektid ühes oma põhjendatud arvamusega. Ühisettevõtted asutatakse nõukogu otsusega. Kõik ühisettevõtted on juriidilised isikud. Artikli 48 kohaselt võib nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt iga ühisettevõtte suhtes rakendada mõnesid või kõiki lepingu III lisas loetletud eeliseid. Nõukogu võib sama menetluse kohaselt sätestada nende eeliste andmise tingimused. Liikmesriik on kohustatud tagama omalt poolt nende eeliste andmise. Olulisemad eelised on vabastamine kõikidest maksudest ja lõivudest ühisettevõtte asutamisel ning selle omandi, varade ja tulude pealt; samuti tollimaksudest ja samaväärse toimega maksudest ühisettevõttes töödeldud või töödeldavate ainete eest ning teadus- ja tehnikaseadmete eest

Tarned

EURATOMi asutamislepingu peatükis 6 kehtestatakse (uraani)maakide ja tuumamaterjali (nii allikmaterjal kui ka lõhustuv erimaterjal) tarnete tagamine kõikidele huvitatud liikmesriikidele ühtse tarnepoliitika abil. Sel eesmärgil asutatud tarneagentuuril on ainuõigus sõlmida nii ühendusest kui ka väljastpoolt ühendust pärinevate uraanimaakide ja tuumamaterjali tarnelepinguid. Põhilised kohustused on tarneagentuuri varustamine asjakohase teabega, vaba tegutsemise võimaldamine tarneagentuurile liikmesriigi territooriumil ja tarneagentuuri perioodiline teavitamine uraanimaagi või tuumamaterjali vajadusest (kogus, füüsikalis-keemilised omadused, päritolukoht, otstarve, kohaletoimetamise kuupäev ja hinnatingimused). Liikmesriigil on õigus taotleda rahalist toetust oma territooriumil läbiviidavate geoloogiliste uuringute programmide tarvis ja küsida komisjonilt nõu uuringute läbiviimise või maardlate kasutamise kohta.

Julgeolekumeetmed

EURATOMi asutamislepingu peatükis 7 sätestatakse, et vastavalt asutamislepingu VII peatükile allub liikmesriigis kasutuses ja hoiustamisel olev tuumamaterjal Euratom’i julgeolekumeetmetele. Julgeolekumeetmete raames esitavad liikmesriigid tsiviilvaldkonnas tuumamaterjali kasutamisega seotud andmed sõltumatule pädevale asutusele, milleks on Euroopa Komisjoni Euratomi Julgeolekumeetmete Direktoraat.

Komisjonil on õigus otse suhelda liikmesriikide tuumamaterjali kasutavate operaatoritega. Tagamaks komisjoni julgeolekumeetmete ülesannete täitmise, peab liikmesriik teatama komisjonile tehnilised põhinäitajad tuumamaterjali tootmise, eraldamise või muul viisil kasutamise või kiiritatud tuumakütuse töötlemise rajatise kohta (artikkel 78), kehtestama tuumamaterjali arvestamise korra ja pidama arvestust tuumamaterjali üle (artikkel 79), tagama komisjoni inspektoritele juurdepääsu kõikidele julgeolekumeetmete alla käivatele objektidele (artikkel 81) ja rakendama komisjoni poolt määratud tähtaja jooksul meetmeid julgeolekumeetmete rikkumise lõpetamiseks (artikkel 83). Tuumamaterjali julgeolekumeetmetele allutamise eesmärgiks on tuumamaterjali mitte-eesmärgipärase kasutuse välistamine range arvestuse ja kontrolli abil.

Omandiõigus

EURATOMi asutamislepingu peatüki 8 kohaselt kuuluvad lõhustuvad erimaterjalid ühendusele. Ühenduse omandiõigus hõlmab kõiki lõhustuvaid erimaterjale, mida toodab või impordib liikmesriik, isik või ettevõte ning mille suhtes kehtivad 7. peatükis sätestatud julgeolekumeetmed. Liikmesriikidel, isikutel või ettevõtetel on piiramatu õigus kasutada ja tarbida nõuetekohaselt omandatud lõhustuvaid erimaterjale neile käesoleva lepinguga pandud kohustuste, eriti julgeolekumeetmete, tarneagentuurile antud optsiooniõiguse ning tervisekaitse alaste kohustuste alusel. Kui uued asjaolud nõuavad, võib nõukogu liikmesriigi või komisjoni taotlusel käesoleva peatüki sätteid omandiõiguse kohta komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist ühehäälselt kohandada. Komisjon vaatab läbi iga liikmesriigi sellekohase taotluse. Kõikide nende esemete, materjalide ja varade omandiõiguslik kord, mis käesoleva peatüki alusel ei kuulu ühendusele, määratakse kindlaks iga liikmesriigi õigusega.

Tuumaühisturg

EURATOMi asutamislepingu lepingu 9. peatükk sätestab, et vastavalt lepingule kaotavad liikmesriigid omavahelises kaubanduses kõik impordi- ja eksporditollimaksud, samaväärse toimega maksud ning impordi ja ekspordi kvantitatiivsed kitsendused IV lisas loetletud toodete suhtes (artikkel 93). Artikli 94 alusel kehtestavad liikmesriigid ühise tollitariifi IV lisas loetletud toodete suhtes ja vastavalt artiklile 96 kaotavad liikmesriigid kõik kodakondsusel põhinevad kitsendused, mis mõjutavad kõikide liikmesriikide kodanike õigust asuda oskustööle tuumaenergeetika valdkonnas, arvestades avaliku korra, julgeoleku või tervishoiu põhinõuetest tulenevaid piiranguid. Samuti ei tohi kohaldada mingeid kodakondsusel põhinevaid kitsendusi liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate avalik-õiguslike või eraõiguslike füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes, kui nad soovivad ühenduses osaleda teadusliku või tööstusliku iseloomuga tuumarajatise ehitamisel (artikkel 97).
Välissuhted

EURATOMi asutamislepingu peatüki 10 kohaselt võib ühendus sõlmida kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega leppeid ja lepinguid. Selliste kokkulepete või lepingute üle peab läbirääkimisi komisjon kooskõlas nõukogu direktiividega: neid sõlmib komisjon nõukogu heakskiidul, kes teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega. Artikkel 102 sätestab et kui kolmanda riigi, rahvusvahelise organisatsiooni või kolmanda riigi kodanikuga sõlmitud kokkulepped või lepingud, milles peale ühenduse on osaliseks ka üks või mitu liikmesriiki, ei jõustu enne, kui kõik asjaomased liikmesriigid on komisjonile teatanud, et need kokkulepped või lepingud on kooskõlas nende vastava siseriikliku õigusega kohaldatavaks saanud (n EL ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri vahel sõlmitud Julgeolekumeetmete kokkuleppe lisaprotokoll ei jõustu enne kui kõik liikmesriigid on selle ratifitseerinud).

Artiklid 103 ja 104 käsitlevad liikmesriike poolt kolmanda riigi, rahvusvahelise organisatsiooni või kolmanda riigi kodanikuga sõlmitavaid kokkuleppeid või lepinguid. Liikmesriigid võtavad endale kohustuse edastada komisjonile nimetatud lepingute/lepete projektid sel määral, mil sellised kokkulepped või lepingud käsitlevad asutamislepingu mõjualasse jäävaid küsimusi. Komisjon kontrollib, et kavandatav leping/lepe ei sisaldaks klausleid, mis takistavad asutamislepingu rakendamist. Liikmesriik ei sõlmi kavandatavat kokkulepet või lepingut enne, kui ta on andnud rahuldavad vastused komisjoni võimalikele vastuväidetele või täitnud Euroopa Kohtu korralduse, kes on riigi avalduse põhjal teinud kiireloomulise otsuste kavandatavate klauslite kokkusobivuse üle käesoleva lepingu sätetega.
Asutamislepinguga võetud kohustused on ülimuslikud mistahes kolmanda osapoolega sõlmitava või uuendatava lepingu või kokkuleppe üle. Kolmanda osapoolega sõlmitud lepingutele tuginedes ei või käesoleva lepinguga pandud kohustusi täitmata jätta. Kõik liikmesriigid võtavad meetmeid, mida nad peavad vajalikuks, et edastada komisjonile viimase nõudmisel kogu teave, mis on seotud kokkulepete või lepingutega, mille isik või ettevõte on sõlminud kolmanda riigi, rahvusvahelise organisatsiooni või kolmanda riigi kodanikuga käesoleva lepingu mõjualas pärast selle jõustumist. Komisjon võib sellist edastamist nõuda üksnes selleks, et kontrollida, et sellised kokkulepped või lepingud ei sisaldaks klausleid, mis takistavad käesoleva lepingu rakendamist. Komisjoni avalduse peale teeb Euroopa Kohus otsuse selliste kokkulepete või lepingute kokkusobivuse kohta käesoleva lepingu sätetega.
Artiklid 105 ja 106 käsitlevad liikmesriigi poolt enne asutamislepingu jõustumist sõlmitud lepinguid ja kokkuleppeid tuumaenergeetika valdkonnas. Asutamislepingu sätetele tuginedes ei või kõrvale hoida enne selle jõustumist liikmesriigi, isiku või ettevõtte poolt kolmanda riigi, rahvusvahelise organisatsiooni või kolmanda riigi kodanikuga sõlmitud kokkuleppe või lepingu täitmisest, kui selline kokkulepe või leping on edastatud komisjonile hiljemalt 30 päeva pärast asutamislepingu jõustumist. Siiski ei või asutamislepingu täitmatajätmise põhjusena tugineda kokkulepetele või lepingutele, mis on sõlmitud asutamislepingu allakirjutamise ja jõustumise vahel, kui Euroopa Kohus on komisjoni avalduse põhjal otsust tehes arvamusel, et ükskõik kummalt poolt oli selle kokkuleppe või lepingu sõlmimise üheks otsustavaks põhjuseks kavatsus asutamislepingu sätetest kõrvale hoida. Artikkel 106 käsitleb liikmesriigi poolt kolmandate riikidega enne asutamislepingu jõustumist sõlmitud lepinguid ja kokkuleppeid tuumaenergeetika valdkonnas. Liikmesriigilt nõutakse, et nad algataksid koos komisjoniga vajalikud läbirääkimised nende kolmandate riikidega, tagamaks, et ühendus võiks võimaluste piires sellistest kokkulepetest tulenevad õigused ja kohustused üle võtta. Kõik selliste läbirääkimiste tulemusena tekkivad uued kokkulepped nõuavad eespool nimetatud kokkulepetele alla kirjutanud liikmesriigi või -riikide nõusolekut ja nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega antud heakskiitu. Ühenduse ja kolmandate riikide vahel sõlmitud tuumaenergeetika alaste koostöölepete teksti on viidud punkt, mis asendab kolmanda riigi ja ühendusega liituva riigi vahel varasemalt sõlmitud kokkulepped selle riigi liitumisel ühendusega temaga sõlmitud kokkulepped ühendusega sõlmitud kokkulepetega (Euratom/USA, art. 19.3).