Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)
Justiits- ja siseküsimuste acquis’ käsitleb järgmiseid tegevusvaldkondi
Yüklə 2 Mb.
|
| Justiits- ja siseküsimuste acquis’ käsitleb järgmiseid tegevusvaldkondi:
ELi välispiiride kaitse poliitikaga , sh viisapoliitikaga ühtlustatakse välispiiride turvalisuse nõuded ja liikmesriikide territooriumile sisenemise tingimused, mis tuginevad EÜ asutamislepingu artiklile 62, Schengeni konventsioonile ning Schengeni rakendamise konventsiooni alusel moodustatud Täidesaatva Komitee poolt vastuvõetud õigusaktidel. ELi viisapoliitika põhineb EÜ asutamislepingu artiklil 62, Schengeni konventsioonil ning selle alusel välja antud Täidesaatva Komitee ja nõukogu poolt vastuvõetud õigusaktidel. ELi ühtse viisapoliitika eesmärgiks on tagada viisat vajavate kolmandate riikide kodanikele esitatavate viisanõuete samasus ja liikmesriikide koostöö viisaküsimustes. Sisserändepoliitika e. migratsioonipoliitika hõlmab: a) kolmandate riikide kodanike elama asumise tingimusi liikmesriikide territooriumil, kaasa arvatud perekondade taasühinemine ja tööhõivevõimaluse kättesaadavust; b) võitlust kolmandate riikide kodanike ebaseadusliku immigratsiooni, elamise ja töötamise vastu liikmesriikide territooriumil. Migratsiooni valdkonda reguleerivad EÜ asutamislepingu IV jaotises viisa, varjupaiga- sisserände- ja muu isikute vaba liikumisega seotud poliitika all artiklid 61-64 (eeskätt artikli 63 punkt 3). Isikute vaba liikumine on pikemalt kajastamist leidnud seletuskirja VII osa jaotises 2. Migratsiooni otseselt puudutavad sätted ühinemislepingust puuduvad. Seega võtab Eesti ELi migratsioonivaldkonna õigustiku üle erisuste ja üleminekuperioodideta. Varjupaigapoliitikat reguleerib Euroopa Ühenduse asutamislepingu IV jaotise artikli 63 punktid 1 ja 2 ning Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Protokoll nr 29 Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele varjupaiga andmise kohta. Kuni käesoleva ajani on valdkonda peamiselt reguleeritud Euroopa Liidu III samba ja varem vastu võetud meetmetega, mis on pigem poliitilised kui õiguslikud instrumendid. Nimetatud valdkonda reguleeritakse edaspidi peamiselt direktiividega, kuid osaliselt ka määrustega (Dublini konventsiooni järglane ja sellega seotud instrumendid). Tulenevalt Taani erandlikkusest ning Norra ja Islandi seotusest ELi poliitikaga , reguleeritakse nimetatud valdkonda osaliselt ka rahvusvahelise õigusega e paralleellepingutega. Lõplik acquis` väljakujunemine ja jõustumine jääb tõenäoliselt perioodi 2005-2006. Nice’i lepingu jõustumine ei too kaasa märkimisväärseid muudatusi nimetatud valdkonnas. Varjupaigapoliitikat ja -õigust mõjutab ka Liidu eesmärkide saavutamisega lahutamatult seotud rahvusvahelised konventsioonid. Koostöö järk-järguline süvendamine nimetatud valdkonnas põhineb peamiselt arusaamal, et sisepiirideta ala eeldab ka vastavate poliitikate ühtlustamist ning negatiivsete tagajärgede ärahoidmine mõnedele liikmesriikidele on võimalik vaid teatud miinimumstandardite kehtestamise kaudu sh materiaalõiguse ühtlustamise kaudu. Varjupaigaõigust otseselt puudutavad sätted ühinemislepingust puuduvad. Seega võtab Eesti ELi varjupaigavaldkonna õigustiku üle erisuste ja üleminekuperioodideta. Narkomaaniavastast võitlust reguleerib EÜ asutamislepingu artikli 61 punkt e ja EL lepingu VI jaotis. Petturluse- ja korruptsioonivastane võitlus on sätestatud EÜ asutamislepingu artikli 61 punktis e ja EL lepingu VI jaotises. Politseikoostöö võitluses terrorismi, uimastiäri ja organiseeritud kuritegevusega põhineb Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 61 punktil e ja Euroopa Liidu lepingu VI jaotisel. Õigusalane koostöö tsiviilasjades peab tagama siseturu tõrgeteta toimimise. Tsiviilasjade kohtualluvuse reeglite ühtlustamiseks ja tsiviilasjades tehtud kohtuotsuste ulatuslikuks tunnustamiseks ja täitmiseks andis tõuke kaupade, teenuste, isikute ja kapitali vaba liikumine. Mitmekümneaastase arengu tulemusel võib täna rääkida ka tsiviil-, kaubandus- ja perekonnasjades tehtud kohtuotsuste vabast liikumisest Euroopa Liidus. Õigusalane koostöö tsiviilasjades põhineb Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 61 punktil c ja artiklil 65 ning hõlmab peamiselt koostööd tsiviilkohtumenetluse valdkonnas: kohtualluvuse reeglite ühtlustamine, teiste liikmesriikide kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine tsiviil-, kaubandus- ja perekonnaasjades, kohtudokumentide kätteandmine ja tõendite kogumine ning piiriülene pankrotimenetlus. Nimetatud küsimused on ELis reguleeritud määruste tasemel. Komisjoni otsusega 28. maist 2001 loodi liikmesriikide vahelise koostöö tõhustamiseks õigusalane koostöövõrgustik tsiviil- ja kaubandusasjades, mille töös osalevad kohtunikud ja keskasutuste e (justiitsministeeriumide ametnikud. Õigusalane koostöö kriminaalasjades põhineb Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 61 punktil e ja Euroopa Liidu lepingu VI jaotisel. Artiklid 29-42 reguleerivad kuritegevuse vastast võitlust, hõlmates endaga ühismeetmeid kriminaalasjadega seotud politseikoostöö ja õigusalase koostöö valdkonnas ning tingimusi ja piiranguid pädevate asutuste tegutsemisel eelpool nimetatu raames. Samuti on sätestatud liikmesriikide üksteise teavitamise ning koostöö sisseseadmise kohustus asjaomaste valitsusasutuste vahel. Artikli 31 kohaselt hõlmavad õigusalase koostöö ühismeetmed kriminaalasjades pädevate vastavate asutuste vahelise koostöö hõlbustamist ja kiirendamist kriminaalasjade menetlemisel ning otsuste täitmisel. Ühismeetmed hõlmavad samuti isikute väljaandmise kergendamist, liikmesriikides kohaldatavate eeskirjade kooskõlastamise kindlustamist, kohtualluvuse konfliktide ärahoidmist ja kriminaalõigusnormide ühtlustamist kehtestamaks miinimumeeskirjad kuriteokoosseisu tunnuste ja karistuste suhtes. Tollikoostöö rajaneb Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 135 ning Euroopa Liidu lepingu artiklile 31. Tollikoostöö eesmärgiks on operatiivse infovahetuse kaudu, samuti liikmesriikide tolliametnike ühisoperatsioonide tulemusel ning ettevõtetega sõlmitud vastastikuse abistamise lepingute raames avastada ja menetleda tollieeskirjade rikkumisi ning tõkestada nende toimepanemist. Erilise tähelepanu alla kuuluvad kõrge riskiastmega kaubad nagu relvad, psühhotroopsed ained, ohtlikud jäätmed ja kemikaalid, strateegilised ning aktsiisiga maksustatud kaubad. Narkoäri ja salakaubaveo vastases võitluses mängib tähelepanuväärset rolli eelinfo olemasolu kaupade liikumise kohta. Seega tuleb riikidevahelist tollikoostööd pidada sisepiirideta ELis eriti oluliseks. Põhilised valdkonda reguleerivad õigusaktid on:
Andmekaitse valdkonna vastavusse viimine ELi acquis´ga on üheks Euroopa Liiduga liitumise põhialuseks, sest hõlmab endas horisontaalsena enamuse valdkondi, sealhulgas Schengeni infosüsteemi, politseikoostööd (sh Europol) ja tollikoostöös osalemist ning on isikute ja kaupade vaba liikumise eeltingimuseks. Yüklə 2 Mb. Dostları ilə paylaş:
|