Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

2. Eesmärk

Finants- ja eelarve valdkonna acquis’ eesmärk on kehtestada protseduurid ning protseduurireeglid EL üldeelarve koostamiseks, täitmiseks ja aruandluseks, samuti määratleda Euroopa Liidu eelarve tuludeks olevad omavahendid ja reguleerida nende vahendite kogumise ja neist teavitamise korda.

Euroopa Liidu üldeelarve on iga-aastane finantsplaan, milles kajastatakse kõik ühenduste (Euroopa Ühendus ning Euroopa Aatomienergiaühenduse) vastavaks eelarveaastaks kavandatavad kulud ja tulud.
EL üldeelarve koostamise põhimõtted
Eelarve ühtsuse (unity) põhimõte

Kooskõlas EÜ asutamislepingu artikli 268 lõikega 1 tuleb koondeelarves kajastada kõik ühenduse tulu- ja kuluartiklid, mis moodustavad üldeelarve. Kuluartiklite hulgas kajastatakse ka institutsioonide halduskulud (Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament), mis on tingitud EL lepingu ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning justiits- ja siseküsimuste alase koostöö sätetest (artikli 268 lõik 2).

Üheks erandiks on, et üldeelarves ei kajastata Euroopa Arengufondi tulusid ja kulusid, kuna seda finantseeritakse liikmesriikide poolt eraldi. Teiseks erandiks on Euroopa Söe ja Teraseühenduse (ESTÜ) eelarve.
Universaalsuse (universality) põhimõte

Eelarve tulude ja kulude kajastamisel ei tohi teha tasaarvestusi ning eelarve tulud ei ole määratud konkreetsete kulude katmiseks, v.a sihtotstarbeliselt laekunud tulud, näiteks laekumised fondidest, toetused, kinked ja annetused.

Eelarveaasta (annuality) reegel

EÜ asutamislepingu artikli 271 lõik 1 sätestab eelarve koostamise ja vastuvõtmise üheks aastaks ning sellel eelarveaastal laekunud tulude arvel kaetakse samaks eelarveaastaks ettenähtud kulusid järgides sealjuures reeglit, et eelarve tulud ja kulud kajastatakse selle eelarveaasta tulude ja kuludena, millele nad mõju avaldavad. Selle nõude täitmiseks jagatakse eelarvelised vahendid järgmiselt: diferentseeritud (kulukohustuste ning maksete assigneeringud) ning mitte-diferentseeritud assigneeringud. Kulukohustuste diferentseeritud assigneeringud katavad pikemaajaliste programmide või poliitikate finantseerimiseks mitme majandusaasta vältel kavandatud seadusjärgsetest kohustustest tulenevate tegevuste kogukulu üheks finantsaastaks. Maksete diferentseeritud assigneeringud katavad eelarvesse kavandatud summade piires kulutused, mis tulenevad kohustustest, mis on võetud eelarveaasta ja/või varasemate eelarveaastate jooksul. Erinevalt diferentseeritud assigneeringutest katavad mitte-diferentseeritud assigneeringud tegevusi, mis peaksid põhimõtteliselt olema lõpetatud (nii kohustused kui ka maksmine) ühe eelarveaasta jooksul. ELi eelarveaasta langeb kokku kalendriaastaga (artikli 272 lõige 1). Finantsaasta jooksul kasutamata jäänud assigneeringud tuleb tühistada. Siiski, artikli 271 lõigu 2 alusel võib kasutamata jäänud assigneeringud v.a. personalikulutused, vastavalt finantsmääruses kehtestatud tingimustele üle kanda järgmisse aastasse.

Eelarve tasakaalu (equilibrium) põhimõte

EÜ asutamislepingu artikli 268 lõik 4 sätestab, et tulud ja kulud peavad olema tasakaalus, st kulud ei tohi ületada tulusid. Eelarve suurus määrab väljaminekute ülemise piiri, mis jääb reeglina tuludest alati väiksemaks. Ülejääk kantakse tuluna järgmise aasta eelarvesse kui täiendav finantsallikas.

Eelarve spetsialiseeritus

Kulud on eelarves kindlaks määratud ja nende otstarvet on võimalik muuta vaid eelarve muutmise teel. Vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 274 lõikele 3 võib komisjon enda peatüki raames ja vastavalt finantsmääruses kehtestatud ulatuses ja tingimustel kanda assigneeringud üle kas peatükkide või alajaotuste vahel ilma eelarvepädevat võimuorganit informeerimata.

Rahaline ühtsus

EÜ asutamislepingu artikli 277 alusel koostatakse eelarve ja peetakse selle vahendite üle arvestust ühtses rahaühikus euro.

Vastavalt artikli 278 lõikele 1 võib komisjon kanda vajalikus ulatuses oma hoiuseid ühe liikmesriigi valuutast üle teise liikmesriigi valuutasse, kuid võimaluse korral hoidub selliste ülekannete tegemisest. Liikmesriigiga suhtleb komisjon liikmesriigi poolt määratud ametiasutuse kaudu ning finantstehingute sooritamiseks kasutatakse selle riigi poolt heakskiidetud rahaasutuse teenuseid (artikli 278 lõik 2).

Eelarveprotsess

EÜ asutamislepingu artikkel 272 sätestab protseduurid eelarve koostamiseks kehtestades eelarve koostamise etappide järjekorra ja ajalised piirangud, mida kaks eelarve võimuorganit, Euroopa Ministrite Nõukogu ja Euroopa Parlament, peavad järgima.

Eelarve koostamist alustatakse üks aasta enne selle vastuvõtmist ja jõustumist. Sellesse protsessi on kaasatud Euroopa Komisjon (edaspidi Komisjon), Euroopa Ministrite Nõukogu (edaspidi Nõukogu) ja Euroopa Parlament (edaspidi Parlament).
Lihtsustatult võttes jaguneb eelarveprotsess kaheks:

• 
  I etapp – komisjon koostab ühenduse institutsioonide kulude kalkulatsioonide põhjal eelarve eelnõu projekti ja esitab selle nõukogule ning parlamendile;
  
• 
  II etapp – eelarve eelnõu menetlus nõukogus ja parlamendis.
  

Praktiliselt alustab komisjon järgmise aasta eelarve koostamist jooksva aasta jaanuaris, määratledes eelarve üldise raamistiku ja poliitilised prioriteedid. Selle alusel koostatakse esialgne eelarve ettepanek (EÜ asutamislepingu artikli 272 lõige 2), millele järgneb Komisjoni eelarve peadirektoraadi juhtimisel ja teiste kulutajaüksuste osalusel – määratletakse järgmise aasta rahalise katte vajadus kavandatavatele kulutustele. Juhul kui eelarve peadirektoraadi direktori ja kulutajaüksuste direktoraadid ei suuda kulutustes kokku leppida, lahendab Komisjon tekkinud lahkhelid aprilli keskpaigaks.

Seejärel esitab komisjon aprilli lõpul esialgse eelarve eelnõu nõukogule (EÜ asutamislepingu artikli 272 lõike 3 lõik 1). Nõukogu vaatab selle läbi eelarvekomitees. Komiteesse kuuluvad liikmesriikide rahandusministeeriumide kõrged ametnikud, enamasti Brüsseli alaliste esinduste liikmed. Nõukogus kvalifitseeritud häälteenamusega heaks kiidetud eelarve eelnõu saadetakse parlamendile (EÜ asutamislepingu artikli 272 lõike 3 lõik 3), kellel on septembri lõpuni aega teha nõukogu edastatud eelarve eelnõu ja komisjoni esialgse eelarve eelnõu kontrolliv ja võrdlev analüüs. Nõukogu esitatud eelarve eelnõu esimene lugemine parlamendis toimub oktoobris.
Novembri algul esitab parlament heakskiidetud eelnõu taas nõukogule (EÜ asutamislepingu artikli 272 lõike 4 lõik 4). Teine lugemine toimub nõukogus ja parlamendis novembris. Nõukogul on õigus teha kvalifitseeritud häälteenamusega korrektuure Parlamendi poolt tehtud muudatustes (EÜ asutamislepingu artikli 272 lõike 5 punkt a). Seejärel saadetakse eelnõu tagasi parlamenti teisele lugemisele, mille käigus peaks eelarve kvalifitseeritud häälteenamusega lõplikult heaks kiidetama (EÜ asutamislepingu artikli 272 lõige 6). Vastuvõetud eelarve kuulutab välja parlamendi president (EÜ asutamislepingu artikli 272 lõige 7).
Parlament võib kogu eelarve tagasi lükata (EÜ asutamislepingu artikli 272 lõige 8), kui tagasilükkamise poolt hääletab liikmete häälteenamusest rohkem kui 2/3 saadikutest. Juhul, kui eelarvet ei võeta eelarveaasta alguseks vastu, siis finantseeritakse kulusid lähtudes eelmise eelarveaasta kuludest nii, et iga kuu kuludeks arvestatakse 1/12ndik eelneva aasta eelarve kuludest (EÜ asutamislepingu artikli 273 lõik 1). Kvalifitseeritud häälteenamusega võib nõukogu (EÜ asutamislepingu artikli 273 lõik 2) või vahetult EL lepingust ja kooskõlas sellega vastuvõetud õigusaktidest mitte tulenevate kulutuste korral Parlament (EÜ asutamislepingu artikli 273 lõik 3), lubada kulutusi üle 1/12ndiku, nähes ette vajalikud meetmed rahaliste vahendite olemasoluks, et tagada otsuse elluviimist (EÜ asutamislepingu artikli 273 lõik 4). Vahetult EL lepingust tulenevatele või kooskõlas sellega vastuvõetud aktidest tulenevate kulude suhtes kehtestatakse igal aastal kasvu piirmäär jooksva aasta sama tüüpi kulude suhtes (EÜ asutamislepingu artikli 272 lõike 9 lõik 1).
Iga institutsioon peab talle EÜ asutamislepingu artikliga 272 antud volitusi kasutades arvestama EL lepingu sätteid ning sellega kooskõlas vastuvõetud õigusakte (EÜ asutamislepingu artikli 272 lõige 10).
Komisjon koostab ka eelarve seletuskirja ning vajadusel eelarveaasta jooksul ilmnevate probleemide lahendamiseks parandus- või täienduseelarve.
Üldeelarve täitmise eest on põhivastutus komisjonil (EÜ asutamislepingu artikli 274 lõige 1), kes peab arvestama usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega. Üksikasjalikud eeskirjad institutsioonide osalemiseks oma kulutuste tegemisel kehtestatakse komisjoni määrustega (EÜ asutamislepingu artikli 274 lõige 2). Komisjon peab igal aastal esitama nõukogule ja parlamendile eelmise eelarveaasta eelarve täitmise aruande (EÜ asutamislepingu artikkel 275). Komisjoni tegevus vastava aasta eelarve täitmisel kiidetakse nõukogu soovituse põhjal Parlamendi poolt heaks kvalifitseeritud häälteenamusega (EÜ asutamislepingu artikli 276 lõik 1).
Eelarvedistsipliini tagamiseks ei ole komisjonile antud õigust teha mingeid ettepanekuid ühenduse õigusaktide vastuvõtmiseks, muuta oma ettepanekuid ega võtta vastu mingeid rakendusmeetmeid, mis tõenäoliselt avaldavad eelarvele märgatavat mõju, kui ei anta tagatist, et selle ettepaneku või meetme finantseerimine on võimalik nendest ühenduse omavahenditest (EÜ asutamislepingu artikkel 270).