Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

Kontrollikoda

Euroopa Kontrollikoda on Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 7 ja Euroopa Liidu lepingu artikli 5 kohaselt üks ELi viiest institutsioonist. Tema asukohaks on Luxembourg.

Kontrollikoja tegevuse õiguslikuks aluseks on Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklid 246 – 248, samuti EURATOMi asutamislepingu analoogilised sätted.
Kontrollikoda kontrollib ühenduse kõigi tulude ja kulude raamatupidamisaruandeid ning ühenduse loodud asutuste aruandeid niivõrd, kuivõrd asjassepuutuv asutamisakt sellist kontrolli ei välista.
Kontrollikoda teeb igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule avalduse (Statement of Assurance), mis kinnitab raamatupidamisaruannete usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja reeglipärasust ning avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Kontrollikoda võib sellele avaldusele lisada konkreetse hinnangu ühenduse iga suurema tegevusvaldkonna kohta.
Kontrollikoda kontrollib, kas kogu tulu on laekunud ja kõik kulutused on tehtud seaduslikult ja eeskirjade kohaselt ning kas finantshaldus on olnud usaldusväärne, avalikustades eeskirjade eiramise juhud.
Kontrollikoja auditid põhinevad dokumentidel, vajadusel kontrollitakse ühenduse muudes institutsioonides ja asutustes ning liikmesriikides kohapeal, sh ühenduselt raha saava füüsilise või juriidilise isiku juures. Liikmesriigis tehakse auditeid usalduslikus koostöös riigi kõrgeima kontrolliasutusega, säilitades samal ajal mõlema sõltumatuse. Riigikontroll teatab kontrollikojale, kas ta kavatseb viimase auditeerimisest osa võtta. Kontrollikojale kindlustatakse auditeerimiseks vajalik teave.
Iga eelarveaasta lõppemise järel koostab kontrollikoda aastaaruande, mis saadetakse ühenduse teistele institutsioonidele ning avaldatakse koos nende institutsioonide vastustega kontrollikoja märkustele Euroopa Liidu Teatajas. Kontrollikoda võib esitada eriaruandeid konkreetsetes küsimustes ja anda ühenduse mõne teise institutsiooni taotlusel arvamusi.
Kontrollikoda võtab vastu oma kodukorra, mille on kvalifitseeritud häälteenamusega heaks kiitnud nõukogu.
ELiga liitumine eeldab uues liikmesriigis nõuetekohase finantsjuhtimise ning toimiva välis- ja siseauditisüsteemi olemasolu (vt lähemalt finantskontroll). Välisaudit on Riigikontrolli ülesanne. Sisekontrolli ja siseauditi korraldamise eest vastutab asutuse tippjuht. Selleks on ministeeriumides ja olulisemates ametites moodustatud siseauditi üksused. Valitsussektoris on siseauditi koordineerimine pandud Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonnale. Riigikontroll teeb Vabariigi Valitsusega koostööd valitsussektori sisekontrolli ja siseauditi arendamise alal.
Riigikontrolli arengueesmärk on kujundada institutsioonist oma tegevuses rahvusvahelistest auditistandarditest juhinduv ning Euroopa Kontrollikoja ja teiste liikmesriikide kõrgeimate kontrolliasutustega koostöövõimeline organisatsioon. Sel eesmärgil on Riigikontroll juba 1996. aastast alates teinud kontrollikoja ja ELi kandidaatriikide kõrgeimate kontrolliasutustega tihedat koostööd. Koostöö raames arendatakse auditistandardeid ja täiustatakse auditimetoodikat, vahendatakse parimat praktikat, korraldatakse koolitusi jne. Riigikontroll osaleb vaatlejana kontrollikoja Eestis läbiviidavates auditites nii praegu kui ka tulevikus. Üldjuhul suhtleb kontrollikoda auditite korraldamisel Eesti auditeeritavatega Riigikontrolli kaudu. Võimalikud on ka ühisauditid kontrollikojaga, mis puhul arvatakse auditimeeskonda ka Riigikontrolli esindajad.
Liikmesriikide kõrgeimate kontrolliasutuste ja kontrollikoja koostöö toimub kontrolliasutuste juhtide kontaktkomitee raames, millesse ülalviidatud kandidaatriikide koostöö loogilise jätkuna liitumisjärgselt lülitub ka Riigikontroll.
Praegu on Euroopa Kontrollikojal 15 liiget. Pärast ELi laienemist kuulub kontrollikotta üks liige igast liikmesriigist. Selleks annab aluse ühinemisakti artikkel 47, mille kohaselt laiendatakse kontrollikoda kümne lisaliikme nimetamisega. Nõukogu võtab pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga kvalifitseeritud häälteenamusega vastu liikmete nimekirja, mis on koostatud kõigi liikmesriikide ettepanekute põhjal. Volituste tähtajaks on 6 aastat ja liikmeid võib uueks ametiajaks tagasi nimetada. Oma kohustuste täitmisel on kontrollikoja liikmed sõltumatud.
Liitumisjärgselt esitab Eesti ühe kontrollikoja liikme kandidaatide nimekirja, mille nõukogu pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga aktsepteerib kvalifitseeritud häälteenamusega. Eesti esindaja siseriiklikku nimetamist koordineerib Riigikontroll, kes teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku Kontrollikoja liikme kandidaadi valikuprotseduuri kohta. Eesti esitatud liige kuulub Euroopa kontrollikoja koosseisu ning tema tasustamine toimub läbi nimetatud organi ELi eelarvest.

Ühinemisaktiga ei kehtestata selles valdkonnas erandeid ega üleminekuperioode ning lepingu jõustumisega ei kaasne vajadust täiendavalt ühtlustada Eesti õigusakte. Riigikontrolli seaduse § 13 kohaselt teeb Riigikontroll koostööd Euroopa Kontrollikojaga. Riigikontrollil on õigus läbi viia ühiseid kontrollimisi koos välisriikide või rahvusvaheliste kontrolliasutustega, kui see tuleneb vastavatest kokkulepetest.