Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

Nõuandemenetlus on ühenduse õigusloomes vanim menetlusvorm, mis on seoses koostöö- ja kaasotsustamismenetluse kasutuselevõtmisega jäänud üha enam tahaplaanile. Tänapäeval kasutatakse sellist menetlust ühise põllumajanduspoliitika (EÜ asutamislepingu artikkel 37) elluviimisel, käibemaksu, aktsiisi ja teisi kaudseid makse käsitlevate õigusaktide ühtlustamisel (EÜ asutamislepingu artikkel 93), tööstuse konkurentsivõimelisuse alaste erimeetmete kehtestamisel (EÜ asutamislepingu artikli 157 lõige 3), riigieelarve puudujäägi küsimustes (EÜ asutamislepingu artikli 104 lõige 14)ja mitmete teiste asutamislepingu valdkondade suhtes. Menetlusel on kolm etappi.
I Komisjoni vastav töögrupp koos liikmesriikide asjatundjatega töötab välja eelnõu, mille peab komisjon lihthäälteenamusega heaks kiitma. Koos seletuskirjaga saadetakse eelnõu edasi nõukogule.

II Enne otsuse tegemist on nõukogu teatud juhtudel kohustatud ära kuulama parlamendi arvamuse (enamasti tehakse seda ka juhul, kui see on vabatahtlik). Parlamendi ärakuulamisel on vaid poliitiline eesmärk, kuna tema poolt tehtud ettepanekud ja arvamused ei ole nõukogule siduvad. Teatud juhtudel on nõukogu kohustatud ära kuulama sarnaselt komisjoniga ka majandus- ja sotsiaalkomitee või regioonide komitee arvamuse.

III Eelnõu arutatakse läbi alaliste esindajate komitees (COREPER) ning seejärel pannakse nõukogus hääletusele. Komitees üksmeelt mitte leidnud probleemid lahendatakse nõukogu istungil vahetult enne hääletamist.