Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)


Liikmesriikide maksumäärad 9. arengufondis ja ELi eelarves



Yüklə 2 Mb.
səhifə194/204
tarix05.01.2022
ölçüsü2 Mb.
#68850
1   ...   190   191   192   193   194   195   196   197   ...   204

Liikmesriikide maksumäärad 9. arengufondis ja ELi eelarves





Liikmesriik

Maksumäär 9. arengufondis (%)

Maksumäär 2000. a EL-i eelarves (%)

Saksamaa

23.36

25,94

Belgia

3,92

3,76

Taani

2,14

2,02

Hispaania

5,84

7,27

Prantsusmaa

24,30

17,20

Kreeka

1,25

1,61

Iirimaa

0,62

1,12

Itaalia

12,54

13,07

Luksemburg

0,29

0,24

Holland

5,22

5,98

Portugal

0,97

1,44

Suurbritannia

12,69

13,55

Austria

2,65

2,58

Soome

1,48

1,45

Rootsi

2,73

2,76

KOKKU

100,00

100,00


2. Söe- ja teraseuuringute fond
Energeetika peatükis saavutatud kokkuleppe kohaselt kantakse põlevkivi nimetus sisse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu lõppemise rahalisi asjaolusid ning söe- ja teraseuuringute fondi käsitlevasse ELi liikmesriikide valitsusesindajate otsusesse, mis võeti vastu 27. veebruaril 2002.a. Vormiliselt kantakse põlevkivi nimetus selles otsuses kivisöe definitsiooni all mõistetavate ainete nimekirja.
Seega on nagu kivisöeuuringute puhul ka põlevkiviuuringute puhul võimalik saada söe- ja teraseteaduse fondi kaasrahastamist uuringuprojektidele kogu põlevkivi tootmise ja töötlemise väärtusketi ulatuses (sealhulgas näiteks põlevkivi kasutamisele keemiatööstuses).
Muude teemade peatükis käsitleti Eesti rahaliste sissemaksete tegemist söe- ja teraseteaduse fondi. Eesti rahaliste osamaksete maksmine kogusummas 2,5 miljonit eurot sätestatakse etapiviisiliselt alates 2006 aastast järgmiselt:

2006 : 15%

2007 : 20%

2008 : 30%

2009 : 35%.

Eesti puhul põhineb kogusumma 2,5 miljonit eurot arvutamise metodoloogia peamiselt põlevkivi praegusele tootmistasemele jms tootmisnäitajatele.



3. Euroopa Keskpank
Tulenevalt ELi laienemisest vaadatakse üle Euroopa Keskpanga põhikiri. Liitumise järgselt suurendatakse Euroopa Keskpanga kapitali, kusjuures iga uue liikmesriigi lisandumisega arvutatakse täiendava kapitali suurus sama protseduuri alusel, mida on kasutatud praeguste ELi ja EMU liikmete puhul (st nii nagu näeb ette Euroopa keskpankade süsteemi põhikirja artikkel 29). Põhikirja muutmise ettepanek ei sisalda arvulist informatsiooni Eesti (ja teiste uute riikide) sissemaksete absoluutse ega suhtelise suuruse kohta.


Yüklə 2 Mb.

Dostları ilə paylaş:
1   ...   190   191   192   193   194   195   196   197   ...   204




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©muhaz.org 2024
rəhbərliyinə müraciət

gir | qeydiyyatdan keç
    Ana səhifə


yükləyin