Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

5. Kaitseklauslid
Brüsseli Ülemkogul 24.-25. oktoobril 2002.a. kiideti heaks komisjoni ettepanek kirjutada liitumislepingusse, lisaks üldisele majanduslikule kaitseklauslile, kaks erikaitseklauslit: üks siseturu kohta, hõlmates kõiki sektoraalseid poliitikaid, millel on piiriülene mõju, teine justiits- ja sisevaldkonna kohta. Üldine majanduslik kaitseklausel kehtib kõigi liikmesriikide suhtes. Kahe erikaitseklausli alla kuuluvad meetmed on aga kohaldatavad ainult uutele liikmesriikidele, kes ei ole suutnud täita endale liitumiskõnelustel võetud kohustusi.
Üldine kaitseklausel (general safeguard clause)

Kui kuni kolme aasta jooksul pärast liitumist tekivad mõnes majandussektoris tõsised raskused või halveneb majandusolukord oluliselt, võib uus liikmesriik taotleda kaitsemeetmete rakendamist olukorra parandamiseks või sektori kohandamiseks ühisturu majandusega.

Samasugustel asjaoludel võib ka praegune liikmesriik taotleda kaitsemeetmete rakendamist ühe või mitme uue liikmesriigi suhtes.
Liikmesriigi taotluse alusel otsustab komisjon kiirmenetlusega (emergency procedure) vajalikud kaitsemeetmed, rakendamise tingimusi ja üksikasju täpsustades.
Tõsiste majandusraskuste ning liikmesriigi kiirtaotluse korral langetab komisjon otsuse 5 tööpäeva jooksul pärast taotluse ja asjakohase taustinformatsiooni saamist. Meetmed rakenduvad otsuse langetamisest, arvestavad kõigi osapoolte huvisid ega sisalda piirikontrolli.
Kaitsemeetmed võivad endas kätkeda erandeid Euroopa Ühenduse lepingust ning liitumislepingust ulatuses ning ajaperioodiks, mis on vahetult vajalikud kaitsemeetme eesmärgi saavutamiseks. Eelistatud on meetmed, mis takistavad kõige vähem ühisturu toimimist.
Siseturu kaitseklausel (Internal Market safeguard clause)

Kui uus liikmesriik ei suuda täita liitumisläbirääkimistel võetud, muuhulgas kõigis sektoraalsetes poliitikates piiriülese majandusliku mõjuga kohustusi, mis takistab oluliselt või ähvardab oluliselt takistada siseturu toimimist, võib komisjon kuni kolme aasta jooksul alates liitumislepingu jõustumisest liikmesriigi motiveeritud taotluse alusel või enda initsiatiivil kasutusele võtta asjakohased kaitsemeetmed.

Meetmed peavad olema proportsionaalsed, eelistatud on kõige vähem ühisturu toimimist takistavate ja võimalusel olemasolevate sektoraalsete kaitsemeetmete rakendamine. Kaitsemeetmeid ei tohi kasutada diskrimineerimisvahendina või varjatud kaubandustakistusena liikmesriikide vahel. Kaitseklausli kohaldamist on võimalik algatada juba enne liitumist monitooringuandmete põhjal nii, et meetmed jõustuksid liitumise esimesest päevast. Meetmeid rakendatakse seni, kuni nad on vältimatult vajalikud ning nad tühistatakse, kui asjakohane kohustus on täidetud. Meetmed võivad kesta kauem kui eelmises lõigus sätestatud kuni asjakohaseid kohustusi pole täidetud. Vastavalt uue liikmesriigi edusammudele kohustuste täitmisel võib komisjon meedet kohandada. Komisjon teavitab nõukogu aegsasti enne kaitsemeetmete tühistamist ning arvestab nõukogu tähelepanekutega.
Siseturu kaitseklausel kehtib ka põllumajanduse kohta. Seda võib rakendada kui tekivad raskused mõnes põllumajandussektoris, kui raskused on tõsised ja jäävad püsima või kui nad võivad endaga kaasa tuua antud valdkonna majandusliku olukorra tõsise halvenemise.
Justiits- ja sisevaldkonna kaitseklausel (JHA safeguard clause)

Kui uues liikmesriigis ilmnevad tõsised puudujäägid või on vahetu oht sellisteks puudujääkideks vastastikust tunnustamist kriminaalõiguses (EL lepingu jaotis VI) ja tsiviilasjades (EÜ asutamislepingu jaotis IV) puudutavate raamotsuste või teiste asjakohaste kohustuste, koostöö instrumentide ja otsuste, direktiivide ja määruste ülevõtmisel või rakendamisel, võib komisjon kuni kolme aasta jooksul alates liitumislepingu jõustumisest liikmesriigi motiveeritud taotluse alusel või enda initsiatiivil pärast konsulteerimist liikmesriikidega kasutusele võtta asjakohased kaitsemeetmed ja täpsustada meetmete rakendamise tingimusi ja üksikasju.

Meetmed võivad tähendada asjakohaste sätete ja otsuste rakendamise ajutist peatamist uue liikmesriigi ja mistahes teise liikmesriigi või -riikide vahel ilma tihedat justiitskoostööd piiramata. Kaitseklausli kohaldamist on võimalik algatada juba enne liitumist monitooringuandmete põhjal nii, et meetmed jõustuksid liitumise esimesest päevast. Meetmeid rakendatakse seni, kuni on vahetult vajalik ning nad tühistatakse, kui puudujäägid on likvideeritud. Meetmed võivad kesta kauem kui eelmises lõigus sätestatud, kuni kestavad puudujäägid. Vastavalt uue liikmesriigi edusammudele puudujääkide likvideerimisel võib komisjon pärast liikmesriikidega konsulteerimist meetmeid kohandada. Komisjon teavitab nõukogu aegsasti enne kaitsemeetmete tühistamist ning arvestab nõukogu tähelepanekutega.

Euroopa Komisjon on rõhutanud, et kaitseklausleid kohaldatakse pigem äärmusliku abinõuna. Komisjoni hinnangul kohaldatakse kaitseklausleid tõenäoliselt kõige rohkem just esimesel liitumisjärgsel aastal, et tõhusamalt tagada Euroopa Liidu nõuetele vastav õigusliku ja administratiivse süsteemi toimimine. Komisjon on lubanud täpsustada kaitseklauslite kohaldamise menetlemist (konsulteerimine liikmesriikidega; nõupidamine liikmesriigiga, kelle suhtes kaitseklauslit kavatsetakse kohaldada).