Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

8. Liitumiseelse perioodi töökorraldus
Liitumisläbirääkimiste ametliku lõpu ning liitumislepingu jõustumise vahele jääv liitumiseelne (interim) periood jaguneb:

• 
  ühinemislepingu allakirjutamisele eelnevaks ja
  
• 
  ühinemislepingu allakirjutamisele järgnevaks ajaks.
  

Ühinemislepingu allakirjutamisele eelnev periood kestab läbirääkimiste ametlikust lõpust detsembris 2002.a. kui liitumiskonverents kuulutas läbirääkimised ametlikult lõppenuks kuni ühinemislepingu allakirjutamiseni 16. aprillil 2003.a. Tulevaste liikmesriikide kaasamisel nõukogu töösse arvestati asjaoluga, et samal ajal jätkus ühinemislepingu tehnilist viimistlus ning et Euroopa Parlament ei olnud oma heakskiitu lepingule veel andnud.

Sarnaselt varasemale liitumisele võetakse pärast liitumisläbirääkimiste lõpetamist kasutusele informatsiooni ja konsultatsiooni protseduur. Nimetatud protseduur on kehtestatud kirjade vahetamise teel lõppaktis.
Ühinemislepingusse on lisatud ajutise erandi säte acquis’ suhtes, mis on vastu võetud 1. novembri 2002. a ja ühinemislepingule allakirjutamise vahelisel perioodil. Selle sättega tunnistatakse 1. november 2002. a kuupäevaks (cut-off date), millest alates arvestataks uut acquis’d.
Ühinemislepingu allakirjutamisele järgnev periood algab ühinemislepingu allakirjutamisega 16. aprillil 2003. a ning kestab kuni liitumislepingu jõustumiseni 2004. a. Ka sel perioodil kehtib informatsiooni ja konsultatsiooni protseduur. Liituvad riigid saavad ühinemislepingule allakirjutamise päevast nõukogu struktuurides aktiivse vaatleja staatuse.³⁶
Liituvad riigid saavad ühinemislepingu allakirjutamisest küll aktiivse vaatleja staatuse, kuid nõukogu jätab endale õiguse kohtuda ka ilma liituvate riikideta ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) ning justiits- ja siseküsimuste (JSK) valdkondades. Säilib juba toimiv dialoog poliitiliste direktorite tasandil tugevdatud poliitilise dialoogi raames.
Uued liikmed saavad koopiad kõigist nõukogu dokumentidest ning osalevad aktiivse vaatlejana õigusega võtta sõna acquis’ arengut puudutavates ning liitumisjärgselt neid mõjutada võivates küsimustes, kusjuures kehtivad samad protseduurireeglid.³⁷
Liituvad riigid ei osale laienemise- ja kandidaatriikide suhteid Euroopa lepingu raames käsitlevates töögruppides.
Nõukogu ja tema struktuurid säilitavad eesistuja õiguse otsustada vähemalt ühe liikmesriigi ettepanekul kohtuda ilma liituvate riikideta.