Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

SOTSIOLOOGILISED UURINGUD, MÕJUD ÜHISKONNALE

2001. aastal käivitas Riigikantselei eurointegratsiooni büroo ELi mõjude analüüsimise projekti, mille eesmärgiks on aidata kaasa ELiga liitumise järgsete mõjude analüüsimiseks ning institutsioonide vahelise koostöö tõhustamiseks. Nimetatud projekti raames algatati 2002. aastal riigihangete korras üheksa uurimistööd (kogusummas 903 788 krooni), mille teemad otsustati koostöös ministeeriumite esindajatega, lähtudes ELi liitumiskontekstis prioriteetsetest ning põhjalikumat analüüsi vajavatest valdkondadest. Uurimisteemad ja nende rahastamise piirmäärad kinnitas kõrgemate ametnike nõukogu 27. veebruaril 2002. a.

24. märtsiks 2003. a. on valminud uurimistööd seitsmel teemal. Kaks uurimust valmivad aprillikuu jooksul. Kõik lõpetatud uurimused on kättesaadavad Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi koduleheküljel ning kolm uurimust trükitakse 2003. a I poolaasta jooksul.
Valminud tööd:

1. 
   “Euroopa Liidu tulevik ja Eesti” – teostajad TPÜ Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut ja Eesti Tuleviku-uuringute Instituut (maksumus 100 000 krooni).
   
2. 
   “Rahvusvaheline õigusabi tsiviil- ja kaubandusasjades ELi liikmelisuse tingimustes” – teostaja SA Õigusinstituut (40 000 krooni).
   
3. 
   “Euroopa Liiduga liitumise mõju tööhõive muutusele erinevat ettevalmistust nõudvates ametites” – teostaja Tartu Ülikool (198 648 krooni).
   
4. 
   “Tubakaaktsiisi harmoneerimisega kaasnevad muutused Eesti majanduses” – teostaja AS Eesti Konjunktuuriinstituut (74 340 krooni).
   
5. 
   “Käibemaksumäärade harmoneerimisega kaasnevad muutused Eesti majanduses” – teostaja AS Eesti Konjunktuuriinstituut (70 800 krooni).
   
6. 
   “Euroopa Liiduga ühinemise mõjud palkadele ja tööjõu vabale liikumisele” – teostaja Tartu Ülikool (100 000 krooni).
   
7. 
   “Euroopa Liiduga liitumise mõjud Eesti audiovisuaalsektorile” (50 000 krooni).
   

Kaks teemat on jätkuvalt töös: “Eesti tööstuse konkurentsivõime ELis” (maksumus 220 000 krooni) ja “Eesti koht Euroopa ühises julgeoleku- ja kaitsepoliitikas” (50 000 krooni).
ELi mõjude analüüsi projekt jätkub ka 2003. aastal. Kõrgemate ametnike nõukogu 12. märtsi 2003.a. otsuse kohaselt finantseeritakse 2003. a 850.000 krooni ulatuses kuut uurimust. Aprillis ja mais kuulutab ELi sekretariaat välja uurimuste riigihanked ning tööd valmivad lõplikult 2003. a detsembriks.

X OSA

EELNÕU VASTAVUS PÕHISEADUSELE

Vastavalt rahvusvahelise õiguse tavale ja praktikale peetakse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse astumist samuti nagu ka välislepingute sõlmimist tähtajatuks ja lõplikuks, välja arvatud juhtumitel, mil tegemist on tähtajaliste kohustuste võtmisega. Selline lähenemine on suunatud rahvusvahelise õiguskorra stabiilsuse tagamisele.

Eesti Vabariigi kehtiv põhiseadus ei võimalda Eestil astuda Euroopa Liitu ning täita liikmelisusega kaasnevaid Euroopa Liidu õiguskorra nõudeid. Selline ühinemislepingu vastuolu põhiseadusega tuleneb põhiseaduses kehtestatud suveräänsuse põhimõttest, mis on aluseks Eestis kehtivale õiguskorrale.
Põhiseaduse §1 teine lause sätestab, et “Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatud ning võõrandamatud”. Kuna võõrandamise all peetakse silmas lõplikku loobumist, ei keela käesolev säte sõltumatuse ehk suveräänsuse sisuks olevate teatud pädevuste delegeerimist Euroopa Liidu institutsioonidele, küll aga on see vastuolus täieliku pädevuse üleandmisega.
Samas on 14. septembril 2003 rahvahääletusele esitatavas põhiseaduse täiendamise seaduse eelnõu §-s 1 sätestatud, et “Eesti võib kuuluda Euroopa Liidu lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest”. Tegemist on nn kaitseklausliga, mis lisati õiguskantsleri ettepanekul. Eelnõu autorite sõnul tähendab kaitseklausel seda, et Eesti tunnistab ühenduse õiguse ülimuslikkust, kuid peab eeltingimuseks ikkagi seda, et aluslepingute tõlgendamisel ja teiseste õigusaktide vastuvõtmisel ei minda vastuollu Eesti põhiseaduse aluspõhimõtetega.
Põhiseaduse täiendamise seaduse menetlemisel Riigikogu põhiseaduskomisjonis nõustuti õiguskantsleri seisukohaga, mille kohaselt sisalduvad põhiseaduse aluspõhimõtted põhiseaduse preambulas ning II peatükis (põhiõiguste ja – vabaduste kataloogis). Kuigi Euroopa Liidust väljaastumise menetlemise algatamine ei ole kaitseklausli eesmärk, tuleks see kõne alla põhiseaduse täiendamise seaduse eelnõu § 1 alusel, juhul kui Euroopa Liidu areng kujuneb selliseks, mis ei ole kooskõlas põhiseaduse aluspõhimõtetega.
Euroopa Liidu aluslepingutest tuleneb Eestile kohustus tagada õigusaktide (sealhulgas ka põhiseaduse) kooskõla aluslepingutega ning luua tingimused acquis’ kehtima hakkamiseks Euroopa Liiduga ühinemise päevast alates, juhul kui ühinemisakt ei sätesta teisiti.
ELi õiguskorda iseloomustab kaks põhiprintsiipi - Euroopa Liidu õiguse otsene kohaldatavus liikmesriigi territooriumil ning tema ülimuslikkus rahvusliku õiguse, sh ka põhiseaduslike normide, suhtes. Põhiseaduse muutmine on vajalik ka seetõttu, et vastavalt põhiseaduse paragrahvi 123 lõikele 1 ei sõlmi Eesti Vabariik põhiseadusega vastuolus olevaid välislepinguid.

Vastavalt põhiseaduse 15. peatüki sätetele (eelkõige PS §162) on selline muudatus võimalik vaid rahvahääletusel. Rahvahääletusele esitatakse põhiseaduse täiendamise seaduse eelnõu, mis annab Eestile õiguse sõlmida ühinemisleping Euroopa Liiduga.

Kuna lahendamist vajavad mitmed riigikorralduslikud küsimused, nagu näiteks Vabariigi Valitsuse suhete reguleerimine Riigikoguga Euroopa Liidu õigusloomeprotsessis osalemisel jms, on otsustatud teha ettepanek muuta põhiseaduse üldsätteid kui riigi normatiivset aluspõhja.