Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)


IX SOTSIOLOOGILISED UURINGUD, MÕJUD ÜHISKONNALE lk 442



Yüklə 2 Mb.
səhifə3/204
tarix05.01.2022
ölçüsü2 Mb.
#68850
1   2   3   4   5   6   7   8   9   ...   204

IX SOTSIOLOOGILISED UURINGUD, MÕJUD ÜHISKONNALE lk 442




X EELNÕU VASTAVUS PÕHISEADUSELE lk 443




XI EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE lk 445

I OSA

SISSEJUHATUS


Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõuga kiidetakse heaks leping Belgia Kuningriigi, Taani Kuningriigi, Saksamaa Liitvabariigi, Kreeka Vabariigi, Hispaania Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi, Iirimaa, Itaalia Vabariigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Austria Vabariigi, Portugali Vabariigi, Soome Vabariigi, Rootsi Kuningriigi, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi (Euroopa Liidu liikmesriikide) ning Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi vahel Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga (edaspidi “ühinemisleping”). Leping kehtestab tingimused Eesti ja teiste liituvate riikide ühinemiseks Euroopa Liiduga. Seletuskirjas käsitletakse peamiselt Eesti liitumist käsitlevaid sätteid.


Ühinemislepingule on lisatud akt Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi ühinemistingimuste ja Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavate muudatuste kohta (edaspidi “ühinemisakt”).
Ühinemisaktile on omakorda lisatud lisad ja protokollid, mis kõik moodustavad ühinemisakti lahutamatu osa. Ühinemisaktile on lisatud ka liituvate riikide keeltes Euroopa Liidu leping, Euroopa ühenduste asutamislepingud ja neid muutvad lepingud (sh ühinemislepingud varasemate ühenduste laienemiste kohta) koos kõikide nimetatud lepingute lisade, protokollide ja deklaratsioonidega (edaspidi: “esmane õigus”). See on tingitud asjaolust, et ühinemislepinguga tuuakse uute liikmesriikide õiguskorda ELi õigussüsteem, mille aluseks on esmane õigus (EL on loodud rahvusvaheliste lepingutega) ning sellega tagatakse esmase õiguse autentsus ka uute liikmesriikide keeltes.
Kõik ühinemislepingule lisatud ülalnimetatud osad, kaasa arvatud esmane õigus, on ühinemislepingu lahutamatud osad. Ühinemislepingu jõustumisega kohustub Eesti rakendama Euroopa Liidu õigustikku ühinemisepäevast alates lepingus kehtestatud ulatuses ja tingimustel.
Ühinemislepinguga samaaegselt allkirjastatakse ka lõppakt, millele on lisatud erinevad praeguste liikmesriikide ja liituvate riikide deklaratsioonid ning kirjade vahetamise teel sõlmitud kokkulepe.
ELi ja ühinevate riikide vahel on kokkulepitud, et ühinemislepingule allakirjutamine toimub 16. aprillil 2003.a. Ateenas. Leping sõlmitakse kõikides Euroopa Liidu praegu kehtivates ametlikes keeltes ja kõikides liituvate riikide keeltes. Eesti nimel kirjutavad lepingule alla Vabariigi President ja välisminister. Pärast allakirjutamist järgneb ühinemislepingu ratifitseerimisprotsess kõikides liikmes- ja liituvate riikide parlamentides. Eestis eelneb Riigikogus ratifitseerimisele rahvahääletus. Leping jõustub eeldatavasti 1. mail 2004.a. ehk pärast seda kui on esitatud ratifitseerimiskiri Itaalia Vabariigi Valitsusele.
Ühinemislepingu eelnõu valmis Euroopa Liiduga peetud läbirääkimiste tulemuste põhjal. Lepingu eelnõu koostas liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni esindajatest koosnev Euroopa Liidu töögrupp. Eelnõu edastati Eestile läbivaatamiseks, et saavutada kokkulepe lepingu teksti suhtes. Lepingu eelnõu ettevalmistamist Eesti poolelt koordineeris Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 2002. a korraldusega nr 155-k moodustatud liitumislepingu töögrupp, mida juhib Välisministeeriumi asekantsler Marina Kaljurand. Lepingu eelnõu Eesti-poolseteks koordineerijateks olid Lembit Uibo Välisministeeriumi juriidilisest osakonnast (631 7400) ja Kristina Meius Eesti Vabariigi alalisest esindusest Euroopa Liidu juures. Selleks, et tagada, et lepingu eelnõu kajastaks korrektselt kõiki läbirääkimistel saavutatud kokkuleppeid, esitati lepingu eelnõu eesti- ja inglisekeelsed tekstid enne ELi töögrupile nõusoleku andmist kõikidele läbirääkimisteks moodustatud delegatsiooni liikmetele heaks kiitmiseks. Lepingu eelnõu tekstid nii eesti kui ka inglise keeles kinnitasid valdkondade eest vastutavad põhidelegatsiooni liikmed ja töögruppide juhid.
Ühinemislepingu, selle lisad, protokollid ja deklaratsioonid (sh kõik Euroopa ühenduste asutamislepingud ja neid muutvad lepingud ning ühinemislepingud varasemate ühenduste laienemiste kohta) tõlkisid ja toimetasid keeleliselt Eesti Õiguskeele Keskuse ning Euroopa Liidu Nõukogu juristid-lingvistid. Juriidilise ekspertiisi nimetatud dokumentide eestikeelse tõlke õigsuse kohta viisid läbi Euroopa Liidu Nõukogu jurist-lingvistid ning Mai Jõgimaa Välisministeeriumi juriidilisest osakonnast (631 7400) koostöös läbirääkimisteks moodustatud töögruppidega ja Eesti Õiguskeele Keskuse ekspertidega. Lepingu eestikeelne versioon on autentne kõikide teiste Euroopa Liidu ametlike keeltega.
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud ja kokku pannud Marina Kaljurand, Lembit Uibo, Eve Põtter, Marki Tihhonova, Triinu Kremm, Mai Jõgimaa ja Martin Roger Välisministeeriumi juriidilisest osakonnast ning Karin Rannu, Anne Härmaste, Ando Möldre, Liina Teras ja Helena Sepandi Välisministeeriumi Euroopa integratsiooni osakonnast (631 7260). Seletuskirja osad erinevates valdkondades koostati liitumisläbirääkimisteks moodustatud töögruppide raames ning valdkondi käsitlevates seletuskirja osades on täiendavalt nimetatud, kes seletuskirja koostamisel veel osalesid.
Seletuskirja koostamisel on püütud järgida tavapärast Vabariigi Valitsuse kehtestatud õigustloovate aktide eelnõude normitehnika eeskirjas kehtestatud korda niivõrd, kuivõrd see on võimalik arvestades ühinemislepingu mahukust ja omapära.
Seletuskirja I osa jaos 1 antakse lühiülevaade liitumisläbirääkimiste käigust ning läbirääkimiste struktuurist. I osa jaos 2 “Euroopa Liidu kujunemisest” käsitletakse olulisemaid aspekte ELi ajaloos. Seletuskirja I osa jagudes 3 ja 4 antakse ülevaade Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Ühenduse asutamislepingu nendest sätetest, mida ei ole põhjalikumalt kajastatud teistes seletuskirja osades. EURATOMi asutamislepingut on käsitletud seletuskirja VII osa jagudes 14 ja 30. Seletuskirja I osa jaos 5 “Euroopa Liidu õigus” antakse ülevaade Euroopa Liidu õigusloomest, Euroopa Liidu õigusaktidest ning nende vastuvõtmise protseduuridest. Ühinemislepingu sätteid on kajastatud seletuskirja II osas. Seletuskirja III osas kajastatakse ühinemisakti. IV, V ja VI osas on selgitused ühinemislepingu lisade, protokollide ning lõppakti ja sellele lisatud deklaratsioonide kohta.
Seletuskirja kõige mahukam osa on seletuskirja VII osa, mis koosneb 31 jaost, ning selles osas antakse ülevaade Euroopa Liiduga ühinemisest valdkonniti. Iga valdkonna kohta on esitatud ülevaade valdkonda käsitlevast Euroopa Liidu õigusest ja kohustustest, mis Eesti endale ühinemislepinguga võtab.
Tulenevalt Euroopa Liidu õiguse komplekssest ülesehitusest ja laiast reguleerimisalast otsustati käsitleda ühinemislepingut peatükkide kaupa vastavalt liitumisläbirääkimiste struktuurile. Enamikes valdkondades on seletuskirja VII osa jagude ülesehituses püütud järgida ühtset struktuuri järgmiselt:

  • sissejuhatus;

  • eesmärk;

  • sisu ja võrdlev analüüs;

  • eelnõust tulenevate kohustuste vastavus Eesti/EL õigusele;

  • mõjud;

  • rakendamine;

  • jõustumine.

Seletuskirja VIII ja IX osas antakse ülevaade lepingu jõustumisega kaasnevatest rahalistest kohustustest ning viidatakse erinevatele uurimustöödele, mis on läbiviidud, et selgitada liitumisest tulenevaid mõjusid Eestile. Täpsem valdkondade tulude ja kulude analüüs valmistatakse ministeeriumide poolt ette ning lisatakse ühinemislepingu seletuskirjale enne ühinemislepingu ratifitseerimisseaduse eelnõu esitamist Vabariigi Valitsusele.


Seletuskirja X osas käsitletakse ühinemislepingu vastavust põhiseadusele ning seletuskirja XI osas antakse ülevaade eelnõu kooskõlastamisest erinevate ametiasutustega.


Yüklə 2 Mb.

Dostları ilə paylaş:
1   2   3   4   5   6   7   8   9   ...   204




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©muhaz.org 2024
rəhbərliyinə müraciət

gir | qeydiyyatdan keç
    Ana səhifə


yükləyin