Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

Lähteained

EL acquis lähteainete valdkonnas käsitleb lähteainete tootmist ja turule toomist. Esitatakse nõuded ainete käsitlemise dokumentatsioonile, ainete märgistamisele, registreerimisele jne.

Kristallklaas

Kristallklaasi käsitlev direktiiv 69/493/EMÜ käsitleb põhiliselt kristallklaasist toodete markeerimist.

3. Sisu ja võrdlev analüüs
Kaupade vaba liikumise valdkonnas sisaldab ühinemisleping Eestile üldist kohustust rakendada alates Euroopa Liiduga ühinemisest kõiki ühenduse õigusakte kõnealuses valdkonnas (ühinemisakti artikkel 2), va määruses 466/2001 sätestatud kala ja kalatoodete dioksiinisisalduse piirnorme. Vastav erisus kajastub Eesti ja EL vahel kokkulepitud toiduainete valdkonna tehnilistes kohandustes. Muus osas sisaldab ühinemisleping uute liikmesriikide liitumisega seonduvaid tehnilisi kohandusi ning rakendussätteid acquis` täiendamiseks, mis on tehnilist laadi täiendused. Kaupade vaba liikumise valdkonda käsitlevad tehnilised täiendused sisalduvad ühinemislepingu lisa II punktis 1 ja käsitlevad mootorsõidukite (alapunkt A), väetiste (alapunkt B), kosmeetikatoodete (alapunkt C), legaalmetroloogia ja kinnispakkide (alapunkt D), surveseadmete (alapunkt E), tekstiili ja jalatsite (alapunkt F), klaasi (alapunkt G), horisontaalsete ja protseduuriliste meetmete (alapunkt H), riigihangete (alapunkt I), toiduainete (alapunkt J) ning kemikaalide ja ohtlike ainete (alapunkt K) valdkondi.
Kaupade vaba liikumise peatükis kokkulepitud kala ja kalatoodete dioksiinisisalduse piirnorme käsitlevat erisust kajastab ühinemislepingu lisa II punkti 1 alapunkti J kohandus nr 8. Selle kohaselt on Eesti valmis kohaldama määruses 466/2001 ( täiendatud määrusega 2375/2001) sätestatud dioksiini piirnorme Euroopa Liiduga ühinemise päevast alates, välja arvatud määruse 466/2001 lisas I osa 5 punktis 5.2 nimetatud kala ja kalatoodete suhtes, mille osas võib Euroopa Komisjon anda Eestile üleminekuperioodi kuni 31. detsembrini 2006. a ülenormatiivset dioksiini sisaldava kala ja kalatoodete müümiseks üksnes Eesti turul.
Dioksiin on üldine termin, mis kirjeldab gruppi keskkonnas püsivaid orgaanilisi ühendeid (dioksiinid ja furaanid), millest osad on inimesele kantserogeensed. Looduses on dioksiin peamiselt inimtegevuse tulemusena tekkinud. Kõige enam dioksiini tekib kloori sisaldava plastmassprügi (näiteks ehitusmaterjalina kasutatava PVC) põlemisel, samuti nafta-, kivisöe- ja paberitööstuses. Inimeseni jõuab dioksiin peamiselt toiduahela kaudu. Eriti ohtlikuks loetakse dioksiinist reostatud veekogudest pärineva kala tarbimist. Inimese kehas ladestub dioksiin rasvkoes. Teaduslikel andmetel võib dioksiiniga saastatud toiduainete söömine kahjustada maksa, kesknärvisüsteemi ja immuunsüsteemi, samuti põhjustada vähki.
Määrus 2375/2001 muudab määrust 466/2001, lisades sellesse artikli 4a, artiklisse 1 lõike 1a, artiklisse 5 lõike 3 artiklid 1a, 4a ning lisasse I osa 5. I Lisa osas 5 sätestatakse erinevate toiduainete dioksiinisisalduse piirnormid. I Lisa punktis 5.2 kehtestatakse kalale ja kalatoodetele dioksiinisisalduse piirnormiks 4 pikogrammi (pg TEQ) ühe grammi kala märgkaalu kohta.
Soome ja Rootsi on viimastel aastatel viinud läbi põhjalikke uuringuid nende riikide poolt püütava Läänemere kala, sh räime dioksiinisisalduse määramiseks. Uuringutest järeldub, et reeglina ületab Läänemere räime dioksiinisisaldus määruses 466/2001 kehtestatud piirnorme. Nimetatud uuringute tulemustel põhineb ka Euroopa Liidu poolt Soomele ja Rootsile kehtestatud üleminekuperiood määruse 466/2001 I lisa osa 5 punkti 5.2 rakendamiseks. Nendele riikidele on kehtestatud üleminekuperiood kuni 31. detsembrini 2006. a määrusekohast dioksiini piirnormi ületava Läänemere kala jätkuvaks püüdmiseks ja sisemaiseks tarbimiseks.
Eesti pole veel piisaval määral uurinud Eesti poolt Läänemerest püütava kala dioksiinisisaldust. Arvestades Soome ja Rootsi läbiviidud uuringute tulemusi ning nendele kehtestatud üleminekuperioodi taotles ka Eesti läbirääkimiste raames võimalust saada vajadusel Euroopa Liidult samalaadne erisus kuni 31. detsembrini 2006. a. Üleminekuperioodi taotluse jõustumiseks peab Eesti, sarnaselt Soome ja Rootsiga, täitma järgmised tingimused:

• 
  esitama Euroopa Liidule iga-aastased regulaarsed aruanded Eesti poolt Läänemerest püütava kala dioksiini sisalduse analüüside kohta (see tähendab iga-aastaseid seireprogramme);
  

• 
  rakendama vastavaid siseriiklikke tarbijateavitusskeeme;
  

• 
  võtma kasutusele vastavad meetmed takistamaks dioksiini normi ületavate toodete sattumist teiste EL liikmesriikide turgudele ning esitama vastava informatsiooni nimetatud meetmete kohta Euroopa Komisjonile enne liitumist EL-iga;
  

• 
  kindlustama, et inimeste kokkupuute tase dioksiinidega ei ole Eestis kõrgem kui kõrgeim keskmine tase ühenduse mistahes liikmesriigis selle 30. aprilli 2004. a koosseisus (st näitama, et EL regulatsiooni piirnorme ületav dioksiinisisaldus ei kahjusta Eesti elanike tervist);
  

• 
  esitama Euroopa Komisjonile liitumiseelselt ülevaate Eesti poolt Läänemerest püütava kala dioksiini sisalduse analüüsitulemuste kohta.
  

Esimest korda viidi Eestis kalade dioksiinisisalduse uuringud läbi 2002. a kevadel. Tulemused näitasid, et uuritud räimede dioksiini sisaldus ei olnud EL normist kõrgem, kuid ei võimaldanud siiski usaldusväärselt hinnata räimede sobilikkust inimese toiduks, kuna tehti ainult kaheksa proovi ja räimede rasvasus oli kevadele iseloomulikult väga madal. 2002. a sügisel viidi läbi veel üks uuring dioksiini sisalduse kohta Eesti rannikumere räimes ja kilus. Tulemused näitasid, et dioksiini sisaldus 2002. aasta sügisel Eesti rannikumerest kogutud räimes ületab Euroopa Liidus kehtestatud normi vaid ühes Läänemere avaosa proovis, kusjuures selles proovis olid kõige vanemad, üle kuueaastased kalad. Saadud tulemuste alusel võib järeldada, et dioksiini sisaldus ületab lubatud normi ainult vanemates (alates viie-kuueaastastest) räimedes, Eestis aga püütakse reeglina kahe- kuni viieaastaseid kalu.

Seniste uuringute alusel võib väita, et Läänemerest püütava kala kõrgem dioksiinisisaldus ei ole Eesti puhul probleemiks. Kui seda kinnitavad ka järgnevad Põllumajandusministeeriumi poolt kavandatud uuringud, võib osutuda mittevajalikuks kasutada Eestile jäetud võimalust saada üleminekuperiood kuni 31. detsembrini 2006. a. Viimane oleks Eestile majanduslikult oluliselt kasulikum, sest üleminekuperioodi kehtestamisel ei tohi dioksiini piirnormi ületavat kala ja kalatooteid teistes liikmesriikides turustada ning uute, 2005. aastal jõustuvate põhimõtete kohaselt ei tohi EL normidele mittevastavat kaupa turustada ka kolmandates riikides, va juhul, kui selleks on eraldi saadud kolmanda riigi ametkondade nõusolek või kui teistsugused normid on sätestatud kolmanda riigi õiguses.
2003. aastaks kavandab Põllumajandusministeerium kahte Eesti poolt püütava kala dioksiinisisalduse uuringut, selleks on ministeeriumi 2003. aasta eelarves ette nähtud 700 000 EEK. Uuringud viiakse läbi nii kevadel kui ka sügisel. Kõikide erisusega seotud Eesti poolsete kohustuste täitmise eest vastutab Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakond.
Kirjeldatud erisusega on seotud ka Eesti poolne deklaratsioon nr 30, millega Eesti kinnitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 178/2002 täielikku kohaldamist alates selle jõustumisest 1. jaanuaril 2005. a. Nimetatud määruse jõustumisel tohib EL normidele mittevastavat kaupa turustada kolmandates riikides vaid juhul, kui teistsugused normid kehtestab kolmanda riigi õigusakt või kui selleks on eraldi saadud kolmanda riigi ametkondade nõusolek.


4. Eelnõust tulenevate kohustuste vastavus Eesti/EL õigusele
Eestis kehtiv õigus vastab kaupade vaba liikumise peatüki valdkondades põhimõtteliselt EL nõuetele. Täielikult on EL acquis harmoneeritud vastavushindamise, masinate, liftide, gaasiseadmete, elektriseadmete, mänguasjade, isikukaitsevahendite, väikelaevade, raadioseadmete ja telekommunikatsiooni lõppseadmete, pakendamise ja pakendijäätmete, mootorsõidukite, põllumajandus- ja metsandustraktorite, jalatsite, kosmeetikatoodete ja detergentide valdkondades. Üksikutes spetsiifilistes alavaldkondades on veel vajalik uute õigusaktide vastuvõtmine või kehtivate õigusaktide muutmine saavutamaks täieliku kooskõla EL acquis`ga.
Riigihanked

EL acquis`s sisalduvate direktiivide põhimõtted riigihangete valdkonnas on üle võetud riigihangete seaduse ning selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruste, rahandusministri määruste ja majandus- ja kommunikatsiooniministri määrustega. EL acquis riigihangete valdkonnas harmoneeritakse täielikult 2003. aasta IV kvartali alguseks.

Metroloogia

Legaalmetroloogia ja kinnispakkide alane Eesti seadusandlus on kooskõlas EL kehtiva acquis`ga. Mitteautomaatkaalusid ja kinnispakke käsitlevate EL direktiivide täielikuks harmoneerimiseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis koostamisel mõõteseaduse muutmise seadus, mille eelnõu on planeeritud esitada Vabariigi Valitsusele 2003. aasta novembris. Juhul kui võetakse vastu menetluses olev mõõtevahendite direktiiv (Measuring Instruments Directive COM (2000) 566), kavandatud mõõtevahendite metroloogilise kontrolli direktiivi 71/316/EMÜ muudatused ning kinnispakke käsitlevate direktiivide 75/106/EMÜ, 75/107/EMÜ, 76/211/EMÜ ja 80/232/EMÜ SLIM-projektist (Simpler Legislation for Internal Market) tulenevad muudatused, planeeritakse mõõteseaduse ja selle rakendusaktide muutmine neist direktiividest lähtuvalt.

Turujärelevalve ja tooteohutus

Kehtiv toote ohutust reguleeriv direktiiv 92/59/EMÜ on harmoneeritud toote ohutuse seadusega. 3. detsembril 2001. a Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt vastu võetud direktiiviga 2001/95/EÜ tunnistatakse direktiiv 92/59/EMÜ kehtetuks alates 15. jaanuarist 2004. a, mistõttu koostab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2003. aasta II poolaastal uue toote ohutuse seaduse, millega harmoneeritakse direktiiv 2001/95/EMÜ.

Kehtiva seadusega võrreldes on kavas täpsemalt reguleerida toote ohutuse määratlemise alused, tootja ja levitaja kohustused, ohutuse eeldamise ja hindamise tingimused. Senisest põhjalikumalt reguleeritakse turujärelevalve asutuste pädevust erinevate järelevalvetoimingute läbiviimisel, ohtlikust tootest ja turule laskmise kitsendustest avalikkuse ja Euroopa Liidu institutsioonide teavitamist. Reguleeritakse ka turujärelevalve asutuse võimalusi ohtliku toote pakkumise lõpetamiseks ja tarbijatelt tagasi korjamiseks ning koostööd tootjate, levitajate, tarbijate ja tolliga.
Direktiivist lähtudes nähakse ette turujärelevalve eesmärgil haldusakti andmiseks või toimingu läbiviimiseks haldusmenetluse seaduses sätestatust mõnevõrra erinev kord, mille eesmärgiks on tootja ja levitaja maksimaalne kaasamine valitava abinõu rakendamisse enne akti andmist või toimingu läbiviimist.