Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

Harmoneerimata alad

Alates liitumise hetkest kohalduvad Eestis EÜ asutamislepingu artiklid 28-30 ning Eesti seadusandlus ei tohi sisaldada õigustamata keelde ega piiranguid kaupade vabale liikumisele. Et lubamatuid piiranguid ära hoida, on vajalik läbi vaadata kogu seadusandlus ning vastavalt EL kohtulahendile Foie Gras (Commission v France, C-184/96) viia sisse vastastikuse tunnustamise klausel vajalikesse õigusaktidesse.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on palunud teistel ministeeriumitel läbi vaadata nende haldusalas olev seadusandlus ning edastada nende õigusaktide nimed, mis vajavad muutmist. Eelkõige on vajalik teisese seadusandluse muutmine, kus on sätestatud konkreetsed nõuded ja piirangud toodetele. Vastavad muudatused tuleb sisse viia 2003. aasta lõpuks. Samuti on vajalik edaspidi uue seadusandluse väljatöötamisel arvestada vastastikuse tunnustamise klausli sissekirjutamise vajadusega juhul, kui tegu on harmoneerimata alaga.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse 3052/95 (informatsiooni vahetamise kord selliste siseriiklike meetmete kohta, millega kaldutakse kõrvale ühenduse territooriumil kaupade vaba liikumise põhimõttest) harmoneerimiseks muudetakse 2003. aastal tehnilise normi ja standardi seadust, mis sätestab teavitamise kohustuse ning volitusnormi teavitamisprotseduuri sätestamiseks. Antud protseduur kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega enne 2003. aasta lõppu.
Nõukogu direktiiv 93/7/EMÜ liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise kohta harmoneeritakse 2003. aastal Kultuuriministeeriumi poolt välja töötatava Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise seadusega.
Teavitamist käsitlev direktiiv 98/34/EÜ on harmoneeritud tehnilise normi ja standardi seadusega, mille alusel on teavitamise kord sätestatud Vabariigi Valitsuse 25. juuni 1999. aasta määrusega nr 201 “Tehnilist normi sisaldava õigusakti ja välislepingu eelnõust teavitamise korra kinnitamine ning teabevahetust koordineeriva asutuse määramine”. Direktiivi 98/34/EÜ täielikuks harmoneerimiseks töötatakse 2003. aastal välja uus Vabariigi Valituse määrus ning muudetakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 25. juuni 1999. aasta määrus nr 201.
Surveseadmed

Kogu surveseadmete alane EL acquis pole käesolevaks hetkeks veel täielikult harmoneeritud. Harmoneeritud on vaid direktiivid 97/23/EÜ, 87/404/EMÜ ja 75/324/EMÜ. Harmoneerimist vajab veel transporditavate surveseadmete direktiiv ning kolm gaasiballoone käsitlevat direktiivi. Valdkonna täielikuks harmoneerimiseks on vaja teha mõningaid redaktsioonilisi muudatusi nii surveseadme ohutuse seaduses kui ka selle alusel kehtestatud määrustes. Ühtlasi on vaja välja töötada ülejäänud direktiive (transporditavaid surveseadmeid ja gaasiballoone käsitlevad direktiivid) harmoneeriv määrus. Nimetatud muudatused on kavas välja töötada 2003. aastal.

Lõhkematerjalid

Tsiviilkäibes olevate lõhkematerjalide turule laskmist ja liikmesriikide vahelist liikumist käsitlev direktiiv 93/15/EMÜ ei ole käesolevaks hetkeks veel harmoneeritud. Nimetatud direktiivi harmoneeriv lõhkematerjaliseaduse eelnõu on menetluses ning planeeritud jõustumistähtajaks on 1. märts 2004. a.

Ehitustooted

EL acquis ehitustoodete valdkonnas on harmoneeritud 2002. aastal vastu võetud ehitusseaduse ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. detsembri 2002. aasta määrusega nr 76 “Ehitusmaterjali ja –toote nõuetele vastavuse tõendamise kord ja eri liiki nõuetele vastavuse tõendamiseks vajalikud vastavushindamise protseduurid”. Nimetatud seadusandlikele aktidele lisandub 2003. aasta märtsis Siseministeeriumi poolt ette valmistatav Vabariigi Valitsuse määrus “Ehitisele esitatavad tuleohutuse nõuded”.

Meditsiiniseadmed

Meditsiiniseadmete valdkond on Eestis hetkel mõnes osas reguleerimata, osaliselt on valdkond reguleeritud rahvatervise seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega. EL meditsiiniseadmete alane acquis võetakse täies ulatuses üle Sotsiaalministeeriumi poolt välja töötatava meditsiiniseadme seaduse ja selle rakendusaktidega. Seaduse eeldatavaks jõustumise tähtajaks on planeeritud jaanuar 2004. a.

Toiduained

Toiduainete valdkonna acquis ülevõtmise eest vastutab Põllumajandusministeerium, välja arvatud mineraalveega seonduvad nõuded, mis kuuluvad Sotsiaalministeeriumi pädevusse. Toiduainete valdkond on reguleeritud 1. jaanuaril 2000. aastal jõustunud toiduseaduse ja selle rakendusaktidega. Käesolevaks hetkeks on enamus toiduvaldkonna acquis`st Eesti õigusaktidesse üle võetud.

Toiduainete valdkonnas on enne EL-iga liitumist kavandatud veel ülevõtmata vertikaalsete direktiivide alusel Vabariigi Valitsuse määruste kehtestamine ning Eesti õigusaktide kooskõlla viimine peamiselt uute, 2001. ja 2002. aastal vastu võetud direktiividega. Samuti tehakse mõningatesse õigusaktidesse muudatusi nende täielikuks vastavusse viimiseks vastava acquis`ga. Olulisema muudatusena tuleb ära märkida ettevalmistatav toiduseaduse muutmise seadus, millega planeeritakse järgnevaid põhimõttelisi muudatusi: tunnistatakse kehtetuks eritoidu käitlemiseks Eestis vajaliku loa nõue ning asendatakse see direktiivides sätestatud teavitamise protseduuriga teatud eritoitude puhul; muudetakse seadust selliselt, et liitumise momendist alates oleks võimalik rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega 258/97 EL-is kehtestatud uuendtoidu turule lubamise skeemi; tunnistatakse kehtetuks toidu importimiseks vajaliku importija tegevusloa nõue.
Väetised

Väetiste alane acquis ei ole veel täielikult harmoneeritud, kuid harmoneeritakse Põllumajandusministeeriumi poolt välja töötatud ja Vabariigi Valitsusele esitatud väetiseseaduse eelnõuga. Väetiseseaduse jõustumise tähtajaks on kavandatud 1. juuli 2003.

Tekstiil

EL acquis tekstiili valdkonnas on osaliselt harmoneeritud Vabariigi Valitsuse 11. juuli 1995. aasta määrusega nr 269 “Rõivaste ja muude tekstiiltoodete märgistamise eeskiri”. Valdkonna täielikuks harmoneerimiseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis koostatud Vabariigi Valitsuse määruse “Rõivaste ja tekstiiltoodete märgistamise eeskiri” eelnõu ning majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse “Kvantitatiivse analüüsi meetodid kahe- ja kolmekomponentsetest kiusegudest koosnevate tekstiiltoodete kiukoostise määramiseks” eelnõu. Nimetatud õigusaktide vastuvõtmine sõltub uue tarbijakaitseseaduse vastuvõtmisest, mille eelnõu on Riigikogu menetluses ning mille jõustumiseks on planeeritud 1. juuni 2003.

Ravimid ja veterinaarravimid

Enamus Euroopa Liidu õigusaktide põhimõtteid ravimite ja veterinaarravimite valdkonnas on Eesti õigusaktidesse juba sisse toodud. Eesti õigusaktide aluseks selles valdkonnas on ravimiseadus ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seadus. Valdkond viiakse täielikult vastavusse EL acquis`ga ravimiseaduse muudatuse jõustumisega 2004. aastal ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse muutmisega 2003. aasta II poolaastal.

Kemikaalid, ohtlikud ained

Eestis harmoneeritakse kemikaalide valdkonda kemikaaliseaduse ning kemikaaliseadusest tulenevate alamastme õigusaktidega. Kemikaalide valdkonnas on Eestil veel osaliselt täitmata mitmed EL liikmesriigi staatuseks vajalikud kohustused õigusloome osas. Näiteks tuleb välja töötada õigusaktid häid laboritavasid käsitleva seadusandluse harmoneerimiseks ning mürgistuste ja traumade arvele võtmiseks ja põhjuste väljaselgitamiseks, kaasajastada tuleb uuest ainest teavitamise õiguslik alus. Biotsiidide valdkonna acquis` harmoneerimiseks tuleb 2003. aastal vastu võtta biotsiidiseadus ja selle rakendusaktid, mis hakkavad reguleerima biotsiidide käitlemise ohutust, sealhulgas registreerimist, klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist. Õigusaktide jõustumine on planeeritud 2004. aasta algusest.

Lähteained

Eestis on lähteainete valdkond harmoneeritud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seadusega. Eesti seadusandlus viiakse täielikult kooskõlla EL acquis`ga lähteainete valdkonnas narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse muutmisega 2003. aasta I poolaastal.

Kristallklaas

Kristallklaasi puudutav EL seadusandlus harmoneeritakse 2003. aastal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt välja töötatava Vabariigi Valitsuse määrusega “Nõuded kristallklaasi toodetele”.

5. Mõjud
Euroopa Liiduga ühinemise mõju tööstusele on enne lõplikku ühinemist raske hinnata. Erinevate tööstusharude osas saab rääkida erinevatest mõjuritest, mis tulenevad muutuvatest kaubandussidemetest, neid reguleerivatest õigusaktidest ja tööstusharu spetsiifikast. Üldine seisukoht senini tehtud uurimuste põhjal on, et EL-iga ühinemine toob kaasa suurema kaubavahetuse ja investeeringute kasvu.

Euroopa Liiduga liitumisel tuleb Eestil üle võtta EL-i väliskaubanduspoliitiline režiim, millega kaasneb:

• 
  EL-is kasutatavate tollimaksude rakendumine kolmandate riikide suhtes;
  
• 
  Seniste vabakaubanduslepingute kaotamine või ümbervaatamine riikide suhtes, kes Eestiga üheaegselt ei astu Euroopa Liitu (näiteks Ukraina). Vabakaubanduslepingute kaotamine vähendab Eesti eksportööride hinnaeelist neil turgudel, mis omakorda võib avaldada tuntavat negatiivset mõju nii ekspordile kui ka tootmismahtudele.
  

Suuremat kasu ühinemisest saavad kaasaegsed ekspordiettevõtted (tekstiili-, toiduaine-, puidu-, elektroonika, masinaehituse sektoris), kuna tekib kaubavahetust loov efekt tänu tolliväliste kaubandustõkete kadumisele Euroopa Liidu piires. Samas suurenevad kaubandustõkked ülejäänud maailmaga ning väheneb konkurents tolliliitu mittekuuluvate riikidega. Samuti võib eeldada, et stabiliseerub ka Eesti üldine investeerimiskliima, mis mõjub positiivselt Eesti konkurentsivõimele. Seoses kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumisega Euroopa Liidus paraneb ressursside kättesaadavus.

Liitumise negatiivsetest mõjudest võib välja tuua Euroopa Liidu piirangute kehtimahakkamist kolmandatest riikidest tulevale impordile. Tekib kaubavahetust ümbersuunav efekt. Imporditud tooraine on oluline näiteks söe- ja terase-, tekstiili-, farmaatsia-, elektroonika- ja aututööstusele, kus muutub sisend peale liitumist kallimaks. Potentsiaalselt on liitumisejärgselt raskem otse importida Kagu-Aasia riikidest, Jaapanist, Hiinast või USAst.
EL nõuete täitmine nõuab Eesti ettevõtetelt suuri investeeringuid, mis paratamatult kajastuvad ka toote hinnas. Kõrgem hind aga tähendab Eesti toodete konkurentsivõime kaotust. Samas on toodete vastavus üldkehtestatud ohutusnõuetele tarbijate huvides.

6. Rakendamine
Riigihangete valdkonnas teostab järelevalvet riigihangete seaduse rakendamise üle Rahandusministeeriumi valitsemisalas tegutsev Riigihangete Amet.
Standardimise valdkonnas on tehnilise normi ja standardi seaduse alusel Eesti rahvuslikuks standardiorganisatsiooniks 2000. aastal asutatud Eesti Standardikeskus. Eesti Standardikeskus on selle liikmeid esindav mittetulundusühing, mille põhikirjalise tegevuse eesmärk on koostada ja avaldada standardeid ning esindada Eestit rahvusvahelises standardimises. Eesti Standardikeskuse prioriteediks on Euroopa standardiorganisatsioonide CEN (Euroopa Standardikomitee) ja CENELEC (Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee) liikmestaatuse saavutamine 2003. aastal.
Vastavushindamise valdkonna rakendamise eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Vastavalt toote nõuetele vastavuse tõendamise seadusele annab isikutele õiguse tegutseda tunnustatud asutusena Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juures asuv komisjon. Samuti on ministeerium vastutav tunnustatud asutuste teavitamise eest.
Akrediteerimise valdkonnas on Eesti rahvuslikuks akrediteerimisorganiks Sihtasutus Eesti Akrediteerimiskeskus, mille ülesandeks on katse- ja kalibreerimislaborite ning inspekteerimis- ja sertifitseerimisorganite akrediteerimine. Oma töös juhindub Eesti Akrediteerimiskeskus Euroopa standardite seeriate 17000 ja 45000 nõuetest. Alates 2000. aasta juunist on Eesti Akrediteerimiskeskus Euroopa akrediteerimisalase koostööorgani EA (European Co-operation for Accreditation) täisliige. Eesti vastavushindamistulemuste rahvusvahelise tunnustuse saavutamiseks taotleb Akrediteerimiskeskus liitumist Euroopa akrediteerimisorganite mitmepoolse vastastikuse tunnustamise leppega EA MLA (Multilateral Agreement of European Co-operation for Accreditation).
Metroloogia valdkonna rakendamise eest vastutab mõõteteenistus, mis hõlmab riiklike ja eraõiguslike mõõtmiste jälgitavuse tagamise ja mõõtevahendite metroloogilise kontrolli teostamisega tegelevaid institutsioone. Mõõteteenistuse koosseisu kuuluvad riigi metroloogia keskasutus, riigietaloni laborid, riikliku järelevalve asutus, akrediteerimisasutus, akrediteeritud kalibreerimis- ja katselaborid, tüübikinnitust teostavad asutused ja akrediteeritud taatluslaborid. Vastavalt mõõteseadusele teostab mõõtevahendite tüübikinnitust pädeva asutusena Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas oleva Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni legaalmetroloogia osakond ja tüübikatsetusi akrediteeritud kalibreerimis- ja katselaborid, mis ei pruugi asuda Eestis. Hetkel ei ole Eestis tüübikatsetusi teostavat katselaborit, kuna vastava katsebaasi rajamine on kulukas ja tüübikatsetusi vajavate lahenduste arv suhteliselt väike.
Turujärelevalvet harmoneeritud valdkondade osas teostavad Eestis kõik turujärelevalve asutused vastavalt valdkonda reguleerivale õigusaktile (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas olevad Tehnilise Järelevalve Inspektsioon, Tarbijakaitseamet, Sideamet ja Veeteede Amet, Sotsiaalministeeriumi haldusalas olevad Tööinspektsioon, Tervisekaitseinspektsioon ja Ravimiamet, Põllumajandusministeeriumi haldusalas olevad Veterinaar- ja Toiduamet ja Taimetoodangu Inspektsioon, Keskkonnaministeeriumi haldusalas olev Keskkonnainspektsioon). Harmoneerimata alasid ja harmoneeritud valdkondades neid toote omadusi, ohtusid ja ohuliike, mida ei ole reguleeritud vastavas eriseaduses, katab toote ohutuse seadus ning turujärelevalvet teostavad turujärelevalve asutused vastavalt nende tegevusvaldkondadele.
Tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teavitamist hakkab koordineerima Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kes on vahendaja erinevate ministeeriumite ja Euroopa Komisjoni vahel. Ministeeriumid teavitavad vastavalt Vabariigi Valitsuse 25. juuni 1999. aasta määrusele nr 201 väljatöötatavatest eelnõudest, mis sisaldavad tehnilisi norme või nõudeid infoühiskonna teenustele tehnilise normi ja standardi seaduse mõttes. Edastatud eelnõusid ei ole lubatud edasi menetleda kolme kuu jooksul ning teatud juhtudel ka pikemalt, vastavalt direktiivis 98/34/EÜ ning selle alusel uues väljatöötatavas Vabariigi Valitsuse määruses sätestatule. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium edastab teavitatud eelnõud Euroopa Komisjonile ning vahendab Eesti ja komisjoni vahelist suhtlemist, kaasaarvatud komisjoni või liikmesriikide kommentaare Eesti eelnõudele ning meie kommentaare teiste liikmesriikide eelnõudele. Teavitamise koordineerimiseks tuleb välja töötada vastav andmebaas ning täpsustada teavitamise korda, milleks töötatakse 2003. aasta lõpuks välja uus Vabariigi Valitsuse määrus. Et teavitamisprotsess liitumise hetkest tõrgeteta toimiks, on komisjonil kavas sõlmida lepingud ühinevate riikidega lihtsustatud korras teavitamisprotsessis osalemiseks enne liitumist.
Kontrolli relvade omandamise ja valduse üle teostab Siseministeeriumi valitsemisalas olev Politseiamet.
Liikmesriigi territooriumilt ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise valdkonnas on rakenduslikuks asutuseks Kultuuriministeeriumi valitsemisalas olev Muinsuskaitseamet, mille kultuuriväärtuste väljaveo osakond hakkab tegelema direktiivist 93/7/EMÜ tulenevate ülesannetega. Koostöö nimetatud direktiivis sätestatud nõuete osas hakkab siseriiklikult toimuma Muinsuskaitseameti, Tolliameti ja Politseiameti vahel.
Masinate, liftide, gaasiseadmete, surveseadmete, lõhkematerjalide ja elektriseadmete valdkondades teostab turujärelevalvet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas olev Tehnilise Järelevalve Inspektsioon.
Ehitustoodete valdkonnas teostavad turujärelevalvet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas olev Tehnilise Järelevalve Inspektsioon ja Siseministeeriumi valitsemisalas olev Päästeamet. Vastavuse tõendamist teostavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juures tegutsevalt komisjonilt tegutsemisõiguse saanud katselaborid, inspekteerimis- ja sertifitseerimisasutused.
Mänguasjade valdkonna rakendamise eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas tegutsev Tarbijakaitseamet, mis teostab järelevalvet turule lastud mänguasjade osas. Mänguasjade ohutuse kontrollimiseks vajalike katsetuste tegemine on võimalik Tervisekaitseinspektsiooni laboris. Momendil on seal võimalik täies mahus kontrollida mänguasjade keemilisi omadusi ning osaliselt ka mehaanilisi ja füüsilisi omadusi. Vajadusel kasutatakse teistes liikmesriikides asuvaid katselaboreid. Mänguasja tüübikatsetuste läbiviimise vajadus on suhteliselt väike ning selleks ei ole Eestis tunnustatud asutust.
Isikukaitsevahendite valdkonna seadusandluse rakendamise eest vastutab Sotsiaalministeerium ja turujärelevalvet isikukaitsevahendite üle teostab Sotsiaalministeeriumi haldusalas tegutsev Tööinspektsioon.
Meditsiiniseadmete valdkonna seadusandluse rakendamise eest vastutavad Sotsiaalministeerium ja selle valitsemisalas olev Ravimiamet.
Väikelaevade valdkonna seadusandluse rakendamise eest on vastutav Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, tunnustamine ja järelevalve kuulub selle ministeeriumi valitsemisalas oleva Veeteede Ameti pädevusse.
Raadioseadmete ja telekommunikatsiooni lõppseadmete valdkonnas on rakenduslikuks asutuseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas tegutsev Sideamet.
Pakendi ja pakendijäätmete valdkonna seadusandluse rakendamise eest vastutab Keskkonnaministeerium.
Mootorsõidukite ning põllu- ja metsamajanduslike traktorite valdkondade rakendamise eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas tegutsev Riiklik Autoregistrikeskus.
Toiduainete valdkonnas vastutavad õigusaktide rakendamise ja järelevalve eest Põllumajandusministeeriumi haldusalas olev Veterinaar- ja Toiduamet, Sotsiaalministeeriumi haldusalas olev Tervisekaitseinspektsioon ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas olev Tarbijakaitseamet. Nimetatud asutuste ülesannete jaotus on sätestatud toiduseaduses. Tervisekaitseinspektsiooni ülesanne on teostada järelevalvet jaekaubandus- ja toitlustusettevõtete üle. Kõigi teiste toidukäitlejate üle teostab järelevalvet Veterinaar- ja Toiduamet. Veterinaar- ja Toiduameti Piiriteenistus teostab toidutoorme ja toidu kontrolli riigipiiril. Tarbijakaitseameti ülesandeks on teostada jae- ja hulgimüügi etapis järelevalvet toidu märgistuse, säilitustingimuste ja toidu koostise üle. Vastavalt toiduseadusele tohib alates 1. juulist 2000. a üldjuhul teha järelevalve käigus võetud proovidest analüüse vaid vastavateks analüüsideks volitatud laborites. Alates 2002. aasta 1. jaanuarist peavad kõik volitatud laborid olema ka akrediteeritud. Käesoleval hetkel on järelevalve käigus võetud proove analüüsima volitatud 20 laborit.
Väetiste valdkonna õigusaktide rakendamise eest vastutavad Põllumajandusministeeriumi haldusalas tegutsevad Taimetoodangu Inspektsioon ja Taimse Materjali Kontrolli Keskus. Taimse Materjali Kontrolli Keskus on 2000. aastal akrediteeritud ja suuteline tegema vajalikke analüüse.
Tekstiili valdkonnas on rakenduslikuks institutsiooniks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas tegutsev Tarbijakaitseamet, kes teostab järelevalvet tekstiiltoodete märgistamise üle. Tekstiiltoodete kiukoostise märgistamise eest vastutab tootja või tema volitatud esindaja.
Jalatsite valdkonnas on rakenduslikuks asutuseks Tarbijakaitseamet, kes teostab järelevalvet jalatsite märgistamise üle. Jalatsite märgistamise eest vastutab tootja või tema volitatud esindaja.
Ravimitealase seadusandluse rakendamise eest vastutavad Sotsiaalministeerium ja Ravimiamet, teatud määral ka Põllumajandusministeerium ning ravimite hindade ja kompenseerimise osas Eesti Haigekassa. Veterinaarravimite puhul on kaasatud Veterinaar- ja Toiduamet.
Kosmeetikatooteid käsitleva seadusandluse rakendamise eest vastutavad Sotsiaalministeerium, Tervisekaitseinspektsioon ja Tarbijakaitseamet.
Pesuainete valdkonnas teostab turujärelevalvet hulgikaubanduses Tervisekaitseinspektsioon ja jaekaubanduses Tarbijakaitseamet.
Kemikaalide valdkonna õigusaktide rakendamise eest vastutavad Sotsiaalministeerium, Kemikaalide Teabekeskus, Tervisekaitseinspektsioon ja Tarbijakaitseamet. Kemikaalide turujärelevalvet teostavad hulgikaubanduses Tervisekaitseinspektsioon ja jaekaubanduses Tarbijakaitseamet. Kemikaaliseaduse muutmise seadusega on pandud alus Mürgistusteabe Keskuse loomisele. Kemikaaliohutuse valdkonna nõuandev ja ekspertorgan on Kemikaaliohutuse Komisjon.
Lähteainete valdkonnas teostavad järelevalvet lähteainete üle Ravimiamet ja Tolliamet. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse muutmise seaduse eelnõu kohaselt hakkab järelevalvet lähteainete üle teostama ka Politseiamet oma pädevuse piires.
Kristallklaasi valdkonna seadusandluse rakendamise eest hakkab vastutama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
8. Jõustumine
Ühinemislepingus sisalduvad kaupade vaba liikumise valdkonnaga seonduvad sätted jõustuvad Eesti suhtes samal kuupäeval kui leping ise. Ühinemisleping sisaldab kaupade vaba liikumise valdkonnas ühte erisust, mis käsitleb dioksiini sisaldust kalas ja kalatoodetes. Selle kohaselt võib Euroopa Liit anda Eestile üleminekuperioodi kuni 31. detsembrini 2006. a EL dioksiini piirnormi ületava kala ja kalatoodete turustamiseks oma riigi territooriumil, kusjuures üleminekuperiood antakse vaid juhul, kui Eesti täidab Euroopa Komisjoni poolt seatud tingimused (vt eelnõu seletuskirja sisu ja võrdleva analüüsi alt).