Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

Fütosanitaaria

Ülevaade horisontaalsetest meetmetest:

Fütosanitaaria valdkonnad on reguleeritud taimekaitseseaduse, sordikaitseseaduse, söödaseaduse, seemne- ja taimse paljundusmaterjali seaduse, mahepõllumajandusseaduse, väetiseseaduse ja nendest tulenevate määrustega.

Taimetervis

Euroopa Liidus on valdkond reguleeritud valdavalt direktiividega, Eestis taimekaitseseaduse ja selle rakendusaktide alusel, millega kehtestatakse nõuded taimede ja taimsete saaduste tootmisele ja sisseveole, valdkonnas tegutsevate isikute kohustused ja nõuded ohtlike kahjustajate leviku tõkestamiseks.

Taimekaitsevahendid

ELis on valdkond reguleeritud valdavalt direktiividega, Eestis taimekaitseseaduse ja selle rakendusaktidega, mis sätestavad nõuded taimekaitsevahendite registreerimisele, turustamisele, kasutamisele ja sisseveole ning taimekaitseseadmete kasutamisele. Lisaks reguleerivad valdkonda veel toiduseadus, kemikaaliseadus, veeseadus jt. inimese tervise ja keskkonna ohutust reguleerivad õigusaktid.

Seeme ja paljundusmaterjal

ELis on valdkond reguleeritud valdavalt direktiividega, Eestis seemne ja taimse paljundusmaterjali seaduse ja Taimekaitseseaduse ning nende rakendusaktide alusel, milles sätestatakse valdkonnas tegutsevate isikute kohustused, kehtestatakse nõuded sortide kasutamisel, seemne ja paljundusmaterjali tootmisel, sertifitseerimisel ja kontrollimisel ning turustamisel ja sisseveol.

Sordikaitse

ELis on valdkond reguleeritud valdavalt määrustega, Eestis sordikaitseseaduse ja selle rakendusaktidega, milles sätestatakse nõuded sordile, selle kaitse alla võtmise taotlemise ja kaitse alla võtmise kord ja tingimused ning kaitsealuse sordi omaniku õigused ja kohustused.

Sööt

Euroopa Liidus on valdkond reguleeritud valdavalt direktiividega, Eestis söödaseaduse ja selle rakendusaktide alusel, milles sätestatakse valdkonnas tegutsevate isikute kohustused ning nõuded sööda kvaliteedi ja ohutuse tagamiseks selle tootmisel, turustamisel ja sisseveol.

Väetis

Euroopa Liidus on valdkond reguleeritud valdavalt direktiividega, Eestis väetiseseaduse ja selle rakendusaktide alusel, milles sätestatakse valdkonnas tegutsevate isikute kohustused ning kvaliteedi- ja ohutusnõuded väetiste tootmisel, turustamisel ja sisseveol.

Mahepõllumajandus

Euroopa Liidus on valdkond reguleeritud valdavalt määrustega, Eestis mahepõllumajanduse seaduse ja selle rakendusaktide alusel, milles sätestatakse valdkonnas tegutsevate isikute kohustused ning nõuded mahepõllumajandusele viitavalt märgistatud saaduste ja toodete tootmisel, töötlemisel, turustamisel, sisse- ja väljaveol.

Vertikaalsete meetmete ülevaade:
Taimetervise register viiakse liitumise hetkeks kooskõlla ELi nõuetega. Taimetervise registrit haldab (Taimetoodangu Inspektsioon (TTI). Muutuvad registri kande alused, mis võimaldavad paremini jälgida taimetervist ja tõkestada ohtlike taimekahjustajate levikut. Loodud on fütosanitaarse sertifikaadi ja taimepassi väljastamise ja toimimise süsteem. Taimetervise registrisse kuuluvate toodete turustamise puhul luuakse seadusandlusega olukord, kus kaup peaks olema tuvastatav alates kasvukohast kuni letini. Tõhustatakse Taimse Materjali Kontrolli Keskuse (TMKK) ja TTI vahelist infovahetust taimekahjustajatest ja taime tervise seisunditest ning vastavalt sellele rakendada meetmeid vältimaks taimekahjustajate levikut.
Söötade kontroll

Söödaseadus viiakse kooskõlla ELi nõuetega. Kontrolli tootjate üle tõhustatakse.

Taimetervis ja taimekaitsevahendid

Taimekaitseseadus harmoniseeritakse ELi õigustikuga. Õigusaktidesse lisanduvad mõningad uued mõisted ning olukordadest, kus taimetervise ja -kaitse osas, mis puudutab taimekahjustajate sissevedu, registreerimist ja tõrjumist ning taimekaitseseadmete katsetamist ja registreerimist, informeeritakse komisjoni. Taimekaitsevahendite registreerimine ja kontroll toimib. Rakendatakse ELi toimainete nimekirja.

Taimekaitseseadusse on lisandunud osa, mis puudutab nõudeid puidukuivatite tunnustamiseks, lisaks sertifitseeritud kartuli registreerimine. Samuti on täiendatud ja täpsustatud seaduse sõnastust.

5. Mõjud
Turukorralduse meetmete rakendamine

Euroopa Liiduga võrdsed tingimused võimaldavad kõrvaldada subsideeritud impordi mõju siseturu hindadele ja stabiliseerida põllumajandussaaduste turu, mille tulemusel suurenevad põllumajanduse sissetulekud esialgsete hinnangute järgi peamiselt veisekasvatusest 1,55 korda. Näiteks põhjustas toiduainete maailmaturu konjunktuuri halvenemine 2002. aastal põllumajandusettevõtete ja talude tulude vähenemise Eestis 10,3%, Euroopa Liidu liikmesriikides Eurostati andmetel 3%.

Põllumajandussaaduste hindade madalal hoidmine on toonud kasu ebaefektiivselt töötavatele tööstustele sh peamiselt piimatööstustele. Piimatööstuste moderniseerimiseks on tehtud piima tootjahindade allasurumisest saadud täiendavate tulude arvel põhjendamatult suuri ja ebaotstarbekaid investeeringuid. Spetsialiseerumise tase Eesti piimatööstustes on võrreldes liikmesmaade sõsarettevõtetega madal. Näiteks toodavad viis suuremat tööstust üheksat erinevat toodet, sealjuures paljud hinnalised seadmed on alakoormatud. Nõuetele täielikult vastavateks tunnistatud piimatööstuste töötlemisvõimsustest kasutatakse 70% ja ettevõtetes, kus nõuetele vastavus on hinnanguliselt 60%, kasutatakse tootmisvõimsusi 40%.

Euroopa Liidus toimivad turukorraldusmeetmed soodustavad liikmesriikide kogemuste põhjal põllumajandustootjate ja töötleva tööstuse majandussuhete korrastamiste ning lisaväärtuse jaotumist vastavalt sektorite panusele.

Maaelu arengu toetused

Toetuste maht kandidaatriikidele ületab komisjoni hinnangul 50% ulatuses liikmesriikidele planeeritud toetusi. Maaelu arengu toetused, mis on suunatud väikese sissetulekuga taludele, agrokeskkonna ja Euroopa Liidu nõuetega kohanemise meetmete rakendamiseks, võimaldavad ühtlustada maapiirkondade erinevate sihtrühmade ning regioonide sissetulekuid ja elatustaset.

2001. a oli põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi (inglise keeles lühendatult. FADN ) andmetel väiketootjate, kelle majapidamiste osatähtsus moodustab 2/3 põllumajandusettevõtete ja talude koguarvust, netolisandväärtus ühe tööjõu kohta 33570 Eesti krooni aastas, suurtes taludes ja põllumajandusettevõtetes 92810 Eesti krooni aastas. Maaelu toetusmeetmete arvel on võimalik anda väiketaludele lisaks otsetoetustele väiketalude kohanemisabi.
Investeeringute toetused

Põllumajanduse põhivaradesse tehti 1996-2001 a. investeeringuid brutolisandväärtuse suhtes 11,5%, mis ei taga jätkusuutlikkust ja on 2,5 korda vähem kui Euroopa Liidus keskmiselt (24-26%). Prognooside kohaselt võimaldavad SAPARD/RAK toetused suurendada investeeringuid põhivarasse lisandväärtuse suhtes 2005. aastaks 19-20%ni. Siiski ei taga 2005-2006 aasta prognoositavad investeeringute mahud 1991-2000 a tekkinud kapitalinappust ja vananenud tehnoloogia väljavahetamist.

Otsetoetused

Põllumajanduse madal rentaablus on põhjustatud peamiselt sellest, et põllumajandusettevõtetel ei jätku piisavalt käibevahendeid. Näiteks oli põllumajanduse maksevõimekordaja, mis iseloomustab likviidsete käibevarade suhet lühiajalistesse kohustustesse 1999-2001. aastal riigi keskmisega võrreldes 54-59%. Käibevarade nappuse tõttu anti näiteks 2002. a teraviljadele mineraalväetisi majandusliku tasuvuse piirmääraga võrreldes (see on minimaalne väetamistase, millest kõrgemal muutub teraviljakasvatus tulutoovaks) kolmandiku võrra vähem.

Otsetoetused 55-65% Euroopa Liidu tasemest võimaldavad parandada käibevahendite seisu, tõsta tootmise rentaablust ning ühtlustada põllumajanduse ja teiste majandussektorite palgatasemete erinevusi.
Tootmiskvoodid

Üldjuhul tagavad tootmiskvoodid põllumajandusele stabiilse arengu, v.a. spetsiaaltoetuse õiguste kvoot. Mitmetes sektorites s.h.lamba ja lihaveisekasvatus loovad kvoodid võimaluse tootmise laiendamiseks. 2003. aasta algul esitatud piimatootjate kvooditaotlused mõnevõrra ületasid nii tegelikke tootmismahte kui Euroopa Liidu poolt kvoodiaastaks 2004/2005 pakutud kvoodi taset. Kvootide korrigeerimine toimub aasta jooksul laekuva aruandluse s.t. tegeliku tootmismahu alusel võrdse kohtlemise printsiibil.

Fütosanitaaria ja veterinaaria

Fütosanitaaria ja veterinaaria osas on toimunud õigustiku harmoneerimine ja ELi õigusaktidest tulenevate nõuete sisseviimine järk-järgult kogu liitumiseelse perioodi vältel ning seetõttu liitumise hetk suuri muutusi kaasa ei too.

6. Rakendamine
Põllumajandusministeerium

Ministeeriumi põhiülesanne on Vabariigi Valitsuse põllumajandusalane ja maaelualane nõustamine, ettepanekute esitamine ning põllumajanduspoliitika ja maaelupoliitika elluviimine talle antud pädevuse piires.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) on Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mis moodustati 20. juulil 2000. aastal vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-i 64 muutmise seadusele. PRIA tegutseb põllumajandusministri poolt kinnitatud määruse "Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti põhimäärus ning struktuur ja teenistujate koosseis" alusel.

PRIA korraldab riiklike põllumajanduse ning maaelu arengu toetuste andmist ning Euroopa Liidu SAPARD programmi toetuste administreerimist.

PRIA ülesandeks on ka põllumajandusega seotud riiklike registrite ja andmekogude (näiteks loomade register) pidamine ning registriandmete töötlemine ja analüüsimine.

PRIA peab korraldama ka ÜPP meetmete rakendamise koostöös Tolliametiga ekspordi-impordi puhul ning Taimetoodangu Inspektsiooniga (TTI) ja Veterinaar- ja Toiduametiga (VTA) toetuste kontrolli osas.
PRIA peab rakendama järgmisi ÜPP turukorraldusmeetmeid:

eksport kolmandatesse riikidesse;

sekkumised põllumajandusturgude stabiliseerimiseks sh

- impordilitsentsid,

- ekspordilitsentsid,

- interventsioonikokkuost,

- eraladustamine,

- tootmiskvoodid,

- otsetoetused,

- tagatised,

- tarbimistoetused;

ÜPP-ga kaasnevad maaelu arengu meetmed;

veterinaar- ja taimetervise meetmed;

ÜPP ja EAGGF tagatisrahastust rahastatavate meetmete teatavate hindamiste kohta teabe edastamiseks ette nähtud meetmed.

Taimetoodangu Inspektsioon

Fütosanitaaria valdkonnas riiklikku järelevalvet teostavaks ametkonnaks on Taimetoodangu Inspektsioon (edaspidi TTI). TTI on valitsusasutus Põllumajandus-ministeeriumi haldusalas.

TTI teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi taimekaitse, taime­tervise, seemne ja taimse paljundusmaterjali sertifitseerimise ja kontrolli, sordikaitse, väetiste, söötade, mahepõllunduse ja aiandussaaduste kvaliteedi kontrolli vald­kondades. Järelevalve teostamise aluseks on taimekaitseseadus, sordi­kaitse­seadus, seemne ja taimse paljundus­materjali seadus, vVäetise­seadus, mahe­põllu­majanduse seadus, aiandustoodete seadus ja söödaseadus ning nende rakendus­aktid.
Veterinaar- ja Toiduamet

Veterinaar- ja Toiduamet (edaspidi VTA) on Põllumajandusministeeriumi valitsemis­alas tegutsev valitsusasutus. Amet on aruandekohustuslik põllumajandusministri ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ning teostab tema tegevuse üle teenistuslik­ku järelevalvet. VTA korraldab veterinaariat, toiduohutust ja loomakaitset reguleerivate õigusaktide rakendamist ning teostab riiklikku järelevalvet ja kohaldab riiklikku sundi. Järelevalve teostamise aluseks on veterinaarkorralduse seadus, looma­tauditõrje seadus, toiduseadus, loomakaitseseadus ja ravimiseadus.

Veterinaaria valdkonnaga seotud järelevalve koordineerimise ja kontrollimisega tegeleb VTA keskasutuses loomatervishoiu ja loomakaitse osakond, mille koosseisu kuulub loomatervishoiu büroo ja loomakaitse büroo, ning toiduhügieeni osakonna loomse päritoluga toidu hügieeni büroo. VTA keskasutuse pädevuses on Euroopa Liitu eksportivate ettevõtete tunnustamine ning kord aastas nende ettevõtete inspekteerimise teostamine.
Taimse Materjali Kontrolli Keskus (TMKK) TMKK on põllumajandusministeeriumi poolt hallatav riigiasutus, mille ülesanneteks on sordivõrdlus- ja järelkontrollikatsete läbiviimine ja Taimetoodangu Inspektsioonile järelevalve tagamiseks ning seemnete sertifitseerimiseks vajalike laboratoorsete analüüside tegemine, samuti põllumajandustava alaste uuringute ja teaduslike põldkatsete korraldamine. TMKK ülesandeks on ka turukorraldusmeetmete rakendamiseks vajalike analüüside tegemine.
Veterinaar- ja Toidulaboratoorium

Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi (VTL) põhitegevuseks on loomade, lindude, kalade ja mesilaste haiguste laboratoorne diagnoosimine ning loomse päritoluga toorme, toiduainete ja söötade ohutuse ja kvaliteedi laboratoorne kontroll. Lisaks sellele osaleb VTL seireuuringutes ja järelevalveprogrammides, et määrata nakkushaiguste leviku ulatust koduloomade, -lindude ja ulukite populatsioonides, saasteainete ja ravimijääkide esinemist loomsetes toiduainetes.

7. Jõustumine
Suurem osa põllumajanduse, s.h. maaelu, fütosanitaaria, veterinaaria alasest ELi õigustikust hakkab Eestile kehtima liitumisest. Eestile on kehtestatud järgmised üleminekuperioodid:
Üleminekuperiood otsetoetuste rakendamisel.

Põllumajanduse otsetoetuste maksed kasvavad võrreldes Euroopa Liidus makstavate otsetoetustega vastavalt järgmisele graafikule: 2004. a 25%, 2005. a 30%, 2006. a 35%, 2007. a 40%, 2008. a 50%, 2009. a 60%, 2010. a 70 %, 2011. a 80%, 2012. a 90%, 2013. a 100%.

Otsetoetuste osas soovis EL rakendada kõikide kandidaatriikide suhtes üleminekuperioodi. Sarnane üleminekuperiood kehtestati kõigile kandidaatriikidele.
Eestil on üleminekuperiood kuni 01. jaanuarini2006. a mahepõllumajandusliku seemnekasvatuse väljaarendamiseks.
Ammlehmade definitsiooni osas on 3-aastane üleminekuperiood 2004-2006, võimaldamaks maksta ammlehma toetust ka piimatõugu lehmadele, kui nad on ristatud lihatõugu loomadega.
Maaelu arenguks annab EL üleminekuperioodi 2004-2006 vältel Eestile toetust kuni 5 aastat põllumajanduslikust kasutusest väljas olnud maade metsastamiseks. Toetusega võib katta metsa istutamise ja hooldamisega seotud kulutusi, kuid mitte sissetulekukaotust.