Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

Alaline erand

Alaline erand hõlmab kohustuslikku käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäära.

Liitumislepingu II lisa 9. peatüki punkt 3 alapunkt a kohaselt täiendatakse kuuendat käibemaksu direktiivi 77/388/EMÜ artikliga 24 bis, mille kohaselt võib Eesti anda käibemaksu erandi käibemaksukohustuslastele, kelle aastane käive on vähem kui 16 000 eurot (250 00 krooni).
Sellisel vabastusel ei ole mingit mõju omavahenditele, mille puhul tuleb maksubaas uuesti kindlaks määrata vastavalt nõukogu määrusele 1553/89/EMÜ, Euratom⁹ käibemaksust laekuvate omavahendite kogumise kindla ühtse korra kohta.
Eestis peab käibemaksukohustuslaseks registreerima selline ettevõtja, kelle maksustatav käive ületab 250 000 krooni (16 000 eurot) aastas. Euroopa Liidus on see piirmäär ainult 78 233 krooni (5000 eurot), millest väiksema käibe puhul on registreerimine vabatahtlik. Ühinemislepingu II lisa 9. peatükk kehtestab selles küsimuses Eestile kuuenda nõukogu direktiivi 77/388/EMÜ suhtes erandi, kuna Euroopa Liidu piirmäärale üleminek suurendaks põhjendamatult halduskulutusi, mis ületaks märgatavalt lisanduvat tulu. Madalam registreerimise piirmäär oleks vähendanud käibemaksu tulusid, kuna oleks suurenenud potentsiaalne maksutagastamise taotluste arv. Maksuameti andmetel saadakse 97% käibemaksu maksumaksjatelt, kelle käive ulatub üle 1 miljoni krooni aastas.
Eesti taotlus oli tingitud ka asjaolust, et mitmed praegused liikmesriigid on säilitanud enne direktiivi jõustumist kehtinud käibe määra. Eesti taotles võrdset kohtlemist. Täna kehtiva piirmäära säilitamine ei piira ettevõtjate õigust registreerida ennast vabatahtlikult käibemaksukohustuslaseks ja seeläbi on tagatud õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Samas leidub hulgaliselt ettevõtjaid, kes ei ole huvitatud käibemaksukohustuslase staatusest, sest neil puudub kogemus, ressurss ja oskused käibemaksuarvestuse pidamiseks ja kõikide käibemaksukohustuslase kohustuste täitmiseks.