Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

Soojusenergia käibemaks

Ühinemislepingu VI lisa 7. peatüki ” punkt 1 alapunkti a kohaselt võib Eesti kuni 30. juunini 2007. a kohaldada käibemaksu vähendatud määra 5% füüsilistele isikutele, elamu- ja korteriühistutele, kirikutele ja kogudustele ning riigi-, valla- või linnaeelarvest finantseeritavatele asutustele ja organisatsioonidele müüdavale soojusenergiale ning füüsilistele isikutele müüdavale kütteturbale, briketile, kivisöele ja küttepuidule.

Läbirääkimistel oli sellise kokkulepe põhjuseks Eesti madal elatustase. Soojusenergia käibemaksumäära tõstmine 18%-le liitumishetkest oleks mõjunud rängalt lõpptarbijate elatustasemele. Vastavalt Statistikaameti andmetele kasutab 66% kodutarbijatest kaugkütet. Käibemaksu 18% määra kehtestamine liitumishetkest oleks toonud kaasa leibkondade eluasemekulutuste kasvu 3-7,1% kuus. Selle tulemusena oleks tõusnud tarbijahinnaindeks 0,58 protsendipunkti ulatuses ceteris paribus (kui muud tingimused on võrdsed). Hinnatõus tooks kaasa täiendava vajaduse eluasemetoetuste maksmiseks ning suurendaks sotsiaalkulutuste osakaalu riigieelarves. Järsk kütteenergia hinnatõus oleks võinud lisaks kaasa tuua keskkütte asendamise keskkonnakahjulikuma lokaalküttega gaasiboileritest või kerget kütteõli kasutavatest konteinerkatlamajadest. Lisaks vajab keskkütte jaotusvõrgustik rekonstrueerimist ja moderniseerimist, et muuta küttetootmine keskkonnasõbralikumaks. Üleminekuperiood on vajalik selleks, et vältida kumulatiivset hinnatõusu, mis alandaks kõige vaesemate leibkondade ostujõudu allapoole vaesuspiiri.
Vähendatud käibemaksumäär soojusenergiale on Eesti käibemaksuseaduses kindlaks määratud tähtajaliselt. Alates 1. juulist 2007. a on käibemaksuseaduse (RT I 2001, 64, 368; 88, 531; 102, 669; 2002, 11, 60; 30, 177; 44, 284; 62, 377; 84, 493; 90, 521; 110, 658; 2003, 18, 104) kohaselt soojusenergia maksustatud 18% maksumääraga.