Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

18. JAGU

HARIDUS, KOOLITUS JA NOORSUGU

1. Sissejuhatus
Seletuskirja hariduse ja koolituse valdkonda käsitleva osa on koostanud Tiia Raudma ja Ülle Kurvits Haridus- ja Teadusministeeriumit. Hariduse, koolituse ja noorsoo alase liitumisläbirääkimiste töögrupi raames on läbirääkimiste perioodil kaasatud eksperte Tartu Ülikoolist, Eesti Põllumajandusülikoolist, Tallinna Tehnikakõrgkoolist (end. Tallinna Kõrgem Tehnikakool).
Vastavalt EÜ asutamislepingu artiklitele 149 ja 150 ei tee ühendus hariduse valdkonnas liikmesriikidele täpseid ettekirjutusi, vaid kehtestab üldised eesmärgid ja koostöö põhimõtted, millest ühendus ja liikmesriigid oma tegevuses lähtuvad. Isikute vaba liikumise põhimõttega seonduvalt on erandina täpsemalt reguleeritud riikide kohustus rakendada sobivaid meetmeid hariduse tagamisel võõrtööliste lastele (direktiiv 77/486/EMÜ).

2. Eesmärk
EÜ asutamislepingu artikli 149 lõike 1 kohaselt toetab ühendus kvaliteetse hariduse arendamist ning soodustab liikmesriikide vahelist koostööd, samal ajal täiel määral respekteerides liikmesriikide vastutust õpetuse sisu ja haridussüsteemide korralduse eest ning nende kultuurilist ja keelelist mitmekesisust. Artikli 149 lõike 2 kohaselt arendab ühendus hariduses Euroopa-mõõdet, toetab õppijate ja õpetajate liikuvust, keeleõpet, informatsiooni ja kogemuste vahetamist. Vastavalt asutamislepingu artiklile 150 toetab ja täiendab ühendus liikmesriikide tegevusi kutseõppe arendamisel pidades silmas tööturu vajadusi. Sarnaselt artiklile 149 respekteerib ühendus ka kutseõppe valdkonnas liikmesriikide vastutust õppe sisu ja korralduse eest.
Põhiliselt teostatakse koostööd hariduse, koolituse ja noorsoo valdkonnas läbi EÜ koostööprogrammide, milles Eesti võib osaleda vastavalt Euroopa lepingu artiklile 108 ja lisale X. Koostööprogrammi “Socrates” eesmärgiks on tõsta lastele, noortele ja täiskasvanutele pakutava hariduse kvaliteeti üle-Euroopalise koostöö kaudu ning võimaldada juurdepääs õppimisvõimalustele ELi maades. Programm loob tingimused kogemuste saamiseks ja vahetamiseks ning hõlbustab kohanemist kiirete majanduslike ja sotsiaalsete muutustega ühiskonnas. Programm “Noored” on suunatud 15-25 aastastele noortele väljaspool ametlikke haridus- ja koolitusstruktuure, et avardada kontaktivõimalusi teiste Euroopa riikidega ning kasvatada aktiivseid ja vastutustundlikke ELi kodanikke. Erilist tähelepanu pööratakse sellele, et geograafilise asukoha, sotsiaalse, majandusliku või tervisliku seisundi tõttu tõrjutud noortel oleks juurdepääs programmi erinevatele osadele. “Leonardo da Vinci” programm on suunatud kutsehariduse taseme tõstmisele Euroopas. Programm hõlmab kogu kutsealast koolitust, sealhulgas nii põhi- kui ka täiendkoolitust ning elukestvat õppimist. Programmi abil arendatakse välja ja levitatakse uusi kutsekoolituse vorme, koolitusmaterjale, õppekavasid ja õpetusmeetodeid ning rahastatakse õpilaste, praktikantide ja spetsialistide vahetusi.
Vastavalt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelisele assotsiatsiooninõukogu 29. oktoobri 1998. aasta otsusele 3/98, millega määrati ühenduse koolitus-, noorsoo- ja haridusprogrammidest osavõtmise tähtajad ja tingimused Eesti jaoks, on Eesti osalenud programmide «Leonardo da Vinci» ja «Socrates» esimeses järgus alates 1. novembrist 1998. Assotsiatsiooninõukogu otsusega nr 1/2000 võeti vastu tingimused Eesti osalemiseks ühenduse koolitus- ja haridusprogrammides “Socrates” ja “Leonardo da Vinci” teises etapis, sätestades programmi “Leonardo da Vinci II” osalemismaksude suurused ajavahemikul 2000-2006. Nimetatud assotsiatsiooninõukogu 20. septembri 2000. aasta otsusega 2/2000 võeti vastu tingimused Eesti osalemiseks programmis «Noored». Assotsiatsiooninõukogu otsus nr 5/2001 sätestas Eesti rahaliste sissemaksete arvutamise skeemi ja sissemakse korra programmide «Socrates II» ja «Noored» jaoks aastateks 2001–2006.
Osalus EÜ koostööprogrammides on Eesti jaoks olnud väga edukas ning edendanud partnerlust Euroopaga kõigis hariduse valdkondades, hõlmates nii formaalset kui mitteformaalset haridust. Samuti on see võimaldanud Eesti esindajatel tutvuda ELi töömeetoditega läbi osaluse komisjoni vastavates programmikomiteedes.
Vastavalt nõukogu direktiivile 77/486/EMÜ võõrtööliste laste hariduse kohta peab liikmesriik rakendama sobivaid meetmeid, et integreerida riiki saabunud ELi kodanikest tööliste ülalpeetavad ning koolikohustuslikud lapsed oma koolisüsteemi. Liikmesriik peab kohandama õpetust nende laste vajadustele ning võimaldama vastuvõtva riigi keeleõpet. Koostöös laste päritoluriikidega ning vastavalt siseriiklikele seadustele ja võimalustele peab riik edendama nende laste emakeele ja kultuuri õpet. Samuti peab riik rakendama sobivaid meetmeid, et tagada nende õpetajate (täiend)koolitus, kes võõrtööliste lapsi koolitavad. Eesti jaoks tähendab see võõrtööliste laste haridusprobleemide kaardistamist, täpsemat vastutuse jaotust riigi, kohaliku omavalitsuse ja kooli tasandil võõrtööliste laste hariduse küsimustes, vajalike rahaliste skeemide ja tugistruktuuride väljatöötamist, õpetajatele sobilike koolitusmudelite väljatöötamist ning õppematerjalide väljatöötamist või kohandamist vastamaks õpetaja ja õpilase vajadustele. Nimetatud eesmärkide saavutamiseks esitas Haridus- ja Teadusministeerium Hollandi Matra liitumiseelse programmi 2003 raames koostatud projektitaotluse “Võõrtööliste laste hariduse edendamine”. Projekti kiitsid välispartnerid heaks oktoobris 2003. Projekt käivitus jaanuaris 2004 ning kestab 2 aastat.

3. Sisu ja võrdlev analüüs
Ühinemisakti artikli 2 kohaselt on Eesti alates ELiga liitumisest kohustatud hariduse ja koolituse acquis’d rakendama täies ulatuses. Leping ei näe ette acquis’ rakendamiseks üleminekuperioode ega erandeid. Nimetatud kohustuste täitmiseks on Eesti õigusaktid aquis’ põhimõtetega ühtlustatud, mis võimaldab rakendada acquis’st tulenevaid nõudeid juba praegu.
Erandite ning üleminekuperioodide taotlemist ei peetud liitumisläbirääkimiste käigus vajalikuks, kuna selle valdkonna ELi õigus käsitleb põhiliselt üldisi eesmärke ja koostöö põhimõtteid. EÜ ei sekku otseselt liikmesriikide haridussüsteemide ja -poliitikate kujundamisse.
4. Eelnõust tulenevate kohustuste vastavus Eesti/EL õigusele
ELi hariduse ja koolituse peatüki acquis’ käsitleb suures osas ühenduse haridus-, koolitus- ja noorsooprogrammidega seonduvaid õigusakte suhetes kolmandate riikidega ning ühenduse koostöö arendust hariduse, koolituse ja noorsoo valdkondades.
Acqius sisaldab ka soovituslikke õigusakte, mis sätestavad üldised eesmärgid, mis aitavad kaasa kvaliteetse hariduse, koolituse ja kutseõppe arendamisele, õppijate ja õpetajate liikuvusele, keeleõppele, informatsiooni ja kogemuste vahetamisele jne. Nende õigusaktide sisu on Eesti jaoks oluline ning Eesti võtab õigusaktides sisalduvaid soovitusi arvesse oma hariduspoliitika kujundamisel. Eesti õigusaktide ühtlustamisel acquis’ga hariduse ja koolituse valdkonnas oli oluliseks kohustuseks õigusaktide kooskõla tagamine võõrtööliste laste hariduse direktiiviga 77/486/EMÜ. Nimetatud valdkond on Eestis ühtlustatud haridusseaduse , põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse , vähemusrahvuste kultuurautonoomia seaduse , huvialakooliseaduse ning Vabariigi Valitsuse määrusega Eesti õppekeelega koolide õpilastele, kelle emakeel ei ole eesti keel, oma emakeele õppimiseks ja rahvuskultuuri tundmaõppimiseks tingimuste loomise kord .
Eesti õigusaktid on kooskõlas hariduse, koolituse ja noorsoo alase acquis’ga ning Eesti on vastava acquis suuteline täies mahus üle võtma ja rakendama Euroopa Liiduga ühinemisest alates.

5. Mõjud
Eesti hariduspoliitika arendamine Euroopas tunnustatud soovituste ja põhimõtete kohaselt aitab tõsta hariduse kvaliteeti, rakendada elukestva õppe põhimõtteid, tihendada haridusasutuste vahelist koostööd, õpetajate, õppurite ja noorte liikuvust, informatsiooni ja kogemuste vahetust ning edendada kaugõppe arengut Euroopa siseselt. Eelnõu eeldatavaks mõjuks on Euroopa mõõtme väärtustamise ja haridusvõimaluste avardumisega kaasnev üldine ühiskonna heaolu kasv.

6. Rakendamine
Valdkonna rakendamise ja järelevalve teostamise eest Eestis vastutab Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti osalemist EÜ haridus-, koolitus- ja noorsooprogrammides “Socrates” ja “Noored” koordineerib sihtasutus Archimedes ning programmis “Leonardo da Vinci” sihtasustus Eesti Kutsehariduse Reform. Sihtasutuste ülesanne on pakkuda huvilistele koostööprogrammides osalemist puudutavat informatsiooni ja juhiseid, hinnata projektitaotlusi ning teha põhimõttelisi rahastamisotsuseid.
Selleks, et tagada administratiivne valmisolek ELiga ühinemiseks, on muudetud Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärust ning läbi viidud vajalikud ministeeriumisisesed struktuurimuudatused.

7. Jõustumine kõnealuses valdkonnas
Ühinemislepingus ei ole hariduse ja koolituse valdkonnaga seonduvaid sätteid, mis jõustuksid Eesti suhtes hilisemal kuupäeval kui leping ise. Samuti ei näe liitumisleping ette antud valdkonnaga seonduvaid üleminekuperioode või üksikute aquis’ osade jõustumist hilisemal kuupäeval kui ühinemisleping.