Varjupaigapoliitika
Eesti õigusaktide ühildamine ELi menetluspõhimõtetega ei ole seni kaasa toonud tagajärgi, mis seisneksid massilises sisserändes Eestisse. Mõningat töömahu kasvu võib lähiaastatel siiski ette prognoosida nii Dublini konventsioonist tulenevate protseduuride juurutamise kui lähiaastatel sisepiiridel kontrolli kaotamise tagajärjel. Dublini konventsioon on Schengeni lepingust välja kasvanud kompensatsioonimeede. Sisepiiridel kontrolli kaotamise üheks eeltingimuseks oli varjupaigataotluse eest vastutava riigi määratlemine. Tulenevalt Dublini konventsiooni järglasest, nn Dublin II määrusest (EÜT L 50 25.02.2003 lk 1–10) on üks peamisi kriteeriume ebaseadusliku piiriületuse riik, millest tulenevalt võib eeldada, et peamine koormus varjupaigataotluste menetlemisel võib langeda ELi nn välispiirialadele, milleks on muuhulgas ka Eesti. Nimetatud konventsioon ega ka määrus ei sea kvoote varjupaigataotlejate vastuvõtmiseks.
Migratsioon
ELi liikmesriigina rakendab Eesti peale liitumist isikute vaba liikumist tagavaid sätteid , mille kohaselt on sätestatud erinevad tingimused riiki asumiseks ELi kodanikele ja kolmandate riikide kodanikele.
Eesti on edukalt rakendanud uue isikut tõendavate dokumentide põlvkonna. Seoses Euroopa Liiduga ühinemisega tuleb Eestil kasutusele võtta Euroopa Liidu kodaniku vormikohane pass. Praegu kasutusel olev uue põlvkonna Eesti kodaniku pass vastab Euroopa Liidu poolt kehtestatud reisidokumentidele esitatavatele turvanõuetele ning enamikule tehnilistele tingimustele. Sellest tulenevalt jäävad peale Euroopa Liiduga ühinemist kehtima praegu kasutusel olevad reisidokumendid, mida hakatakse Eesti Vabariigi kodanikele väljastama kokkulepitavas korras ja ajalises raamistikus.
Eesti võtab Euroopa Liidu liikmena kasutusele kolmandate riikide kodanike elamisloakleebise, mis vastab nõukogu määrusele 13. juunist 2002 nr 1030/2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks.
Tsiviilkoostöö vallas võib liitumise peamise positiivse mõjuna tõsta esile õiguskindluse ja õiguste teostamise võimaluste avardumist Eesti elanikele ja ettevõtjatele. Käesoleval hetkel tunnustab ja täidab Eesti välisriigi kohtuotsuseid väga piiratud ulatuses. Eesti on sõlminud õigusabilepingud Läti, Leedu, Poola, Ukraina ja Vene Föderatsiooniga. Teiste riikide kohtuotsuseid tunnustatakse üksnes teatud valdkonda (nt ülalpidamisnõudeid) reguleerivate konventsioonide alusel. Olukord, kus Eestis tehtud kohtuotsuseid ei saa täita välisriigis ja välisriigi kohtulahendeid Eestis, ei rahulda eelkõige välisriigi ettevõtjatega ärisuhetes olevaid Eesti ettevõtjaid ja välisriigis elava isikuga peresuhteid loonud eestlasi. Euroopa Liidus on õigusalase koostöö põhirõhk just kohtuotsuste vastastikusel tunnustamisel. Kaupade, teenuste, tööjõu ja kapitali vaba liikumise kindlustamiseks on oluline tagada piiriüleste õigusvaidluste kiire ja liikmesriikide õigussüsteemide erinevuste kuritarvitamist välistav normistik. Eestile tähendab see õiguskindluse ja –selguse kasvu majandussuhetes. Samuti paranevad välisriigis elavalt isikult ülalpidamise saamiseks õigustatud Eesti elanike võimalused ülalpidamise sissenõudmiseks.
Õigusalane koostöö kriminaalasjades
Euroopa Liidus on õigusalase koostöö põhirõhk kohtuotsuste vastastikusel tunnustamisel ja kriminaalasjades vastastikuse abi osutamisel. Mistõttu liitumise peamine positiivne mõju Eestile seisneb õigusalase koostöö tõhustamises.
Dostları ilə paylaş: |