Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

Komitee liikmed nimetatakse viieks aastaks “ad personam” põhimõttel ja nende ametisoleku aega võib pikendada. Nende suhtes ei ole kehtestatud eraldi protseduurireegleid ega kohustuslikke instruktsioone. Liikmete hulgast valitakse igal aastal esimees ja direktorid, kes korraldavad komitee tööd. Eestis on vajalik välja töötada siseriiklik protseduur liikmete esitamiseks.

EURATOMi tarneagentuur
Tarneagentuuri loomise lepinguline alus on EURATOMi asutamislepingu artikkel 52. Kuigi lepingu kohaselt on agentuuril ainuõigused tarnelepingute sõlmimisel ning ostueesõigus kogu Ühenduse riikide territooriumil toodetavate maakide jms. osas, muutus agentuuri roll varsti pärast selle toimima hakkamist, nii et agentuur pigem kinnitab tuumamaterjali tootjate ja tarbijate vahelised tarnelepingud. Ilma Agentuuri allkirjata sellised lepingud ei kehti. Agentuur kontrollib, kas lepingud vastavad tarneallikate mitmekesisuse põhimõttele, on hinnalt korrektsed ning vastavad mitmesugustele lepingutele ja määrustele (näiteks päritolu, kaitsemeetmete jms osas). Aastatel 1995 – 2000 kiitis agentuur heaks aastas keskmiselt 286 lepingut (neist 78 puudutasid uraaniumi ja 298 lõhustuvaid aineid) ning 28 lepinguparandust.
Tarneagentuur tegutseb alates 1960. aastast, ta on juriidiline isik ja finantsiliselt iseseisev. Tegutseb Komisjoni järelvalve all, kes annab välja agentuuri puutuvaid direktiive, omab vetoõigust tema otsuste üle ning nimetab peadirektori. Agentuuril on oma protseduurireeglid. Agentuuris töötab 20 inimest.
Tarneagentuur ning ka tema nõuandev komitee tegelevad uraani tarnimise ning rikastamise küsimustega. Kõige olulisem on tegelemine varustuskindluse ning tuumakütuse kaubandusega seotud küsimustega. Tavaliselt on liikmesriigil, kes ei tooda tuumaenergiat, komitees üks või kaks esindajat, reeglina välisministeeriumist.
Eesti esindajad määratakse agentuuri vastavalt olemasolevatele reeglitele. Eesti ja teiste uute liikmesriikide osaluse tagamiseks agentuuri pea- ja nõuandekomitees on vajalikud tehnilised täiendused agentuuri statuudis.
Tarneagentuuril on oma nõuandev komitee, mis koosneb 51 liikmest, kes esindavad tootjaid, tarbijaid ning liikmesriike (kõrge kvalifikatsiooniga ekspertide tasemel). Igal liikmesriigil on nõuandvas komitees kindel arv kohti (välja arvatud Luksemburgil, kes ei osale üldse). Prantsusmaal, Saksamaal, Suurbritannial ja Itaalial on 6 esindajat, Iirimaal 1. Liikmed nimetatakse kaheks aastaks ja neid võib järgmiseks perioodiks uuesti nimetada. Eesti ja teiste uute riikide liitumisel tehakse Tarneagentuuri statuudis tehnilised parandused, mis võimaldavad ka nende riikide esindajatel osaleda tarneagentuuri ja selle nõuandva komitee töös ning riigil osaleda osamaksuga.

Tarneagentuuri kapital ja osamaksud jagunevad riikide vahel, kusjuures Luksemburgil osamaksu ei ole. Agentuuri asutamisel jaotati osamaksud nii, et suurima osa maksavad Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja Itaalia (igaüks 15,33%), väikseima Iirimaa (0,73%). Tegelikult on (2000. a lõpu seisuga) suurim maksja Saksamaa (33,11%) ja väikseim Kreeka (0,44%). Agentuuri arveldusvaluutaks on euro. Seniste protsentide asemel kehtestatakse iga riigi osalus agentuuri kapitalis kindla summana eurodes.