Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

2.4. Finantsteenused

Kuivõrd finantsteenuste pakkumise puhul on tegemist suuremat riski kätkevate tegevusaladega on ühtlustamise tase suhteliselt kõrge. Finantsteenuseid reguleeritakse põhiliselt direktiividega. Olulised põhimõtted siinjuures on kindlustada piiriüleste teenuste pakkumise vabadus (kogu EÜ siseturul toimiva tegevusloa põhimõte), asutamisõigus ning ettevõtja “koduriigi” järelevalve teenuse pakkuja üle. EL õigusaktid finantsteenuste valdkonnas on kehtestatud enamjaolt selleks, et tagada finantsturgude ning finantsteenuste pakkujate usaldusväärsus, ühtsed ,,mängureeglid'' siseturul ja kohane tarbijakaitse. Finantsteenuseid käsitlevad EL õigusaktid on jaotatud põhiliselt peamiselt kolme eri valdkonda: pangandus, kindlustus ja investeerimisteenused ning väärtpaberiturud.

3. Eelnõust tulenevate kohustuste vastavus Eesti nõuetele
Enamuses vastavad Eestis teenuste vaba liikumist reguleerivad õigusaktid EL direktiivides sätestatule. Vajalik on siiski ka edasine töö seadusandlusega, et täiendavalt leida ja korrigeerida võimalikke probleeme, mis seonduvad EÜ asutamislepingu artiklitega 49-55. Tõkked võivad tekkida näiteks seoses uute litsentsidega, resideerimisnõuetega, teise liikmesriigi nõudeid dubleerivate nõuetega jne.
3.1. Elektrooniline kaubandus
Eestis on direktiiv 98/48/EÜ harmoneeritud tehnilise normi ja standardi seadusega. Infoühiskonna teenus on defineeritud seaduse § 2 lõigetes 6 ja 7 ning infoühiskonna teenusele nõudeid kehtestava eelnõu teavitamisnõue §-s 8.

E-kaubanduse direktiivis kehtestatud nõuded ühtlustatakse Eestis 2003. aasta lõpuks infoühiskonna teenuse seadusega, mille töötab välja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

3.2. Kommertsteadaanne

Kommertsteadaande mõiste ning sellele esitatavad nõuded harmoneeritakse vastavalt e-kaubanduse direktiivile infoühiskonna teenuse seadusega.

3.3. Finantsteenused
Finantsteenuste osas, kus harmonisatsiooni maht on kõige suurem, on Eesti õigusaktid nii pangandust, kindlustust kui ka väärtpaberiturgu reguleerivate direktiividega kooskõlla viidud. Täieliku ühtlustamise saavutamiseks on vaja muuta mõningaid Eesti õigusakte (krediidiasutuste seadus, kindlustustegevuse seadus, väärtpaberituru seadus, Finantsinspektsiooni seadus, võlaõigusseadus jt.) hiljemalt ELiga ühinemise hetkeks. Nimetatud seaduste muudatusettepanekud on kavas esitada Vabariigi Valitsusele 2003. aasta lõpuks. Samuti esitatakse Vabariigi Valitsusele 2003. aastal uus investeerimisfondide seaduse eelnõu.

4. Sisu ja võrdlev analüüs
Ühinemisaktis käsitletakse teenuste vaba liikumist lepingu II lisa 3 peatükis, milles tehakse tehnilised kohandused mitmesse kindlustusdirektiivi seoses Eesti liitumisega ning lepingu VI lisa 2 peatükis, milles kehtestatakse üleminekuperioodid vastavalt liitumisläbirääkimistel kokkulepitule.
Lepingu II lisas kehtestatud tehnilised kohandused kindlustuse kohta on vaid vormilised ning tagavad Eesti äriühinguõiguses kasutatavate terminite ühese arusaadavuse ELis ning võrreldavuse teiste liikmesriikide vastavate terminitega.