Maareformi seaduse muutmise seadus, jõustunud 15. märtsil 2003, viib maa erastamise tingimused Euroopa Liiduga ühinemise hetkest täielikku kooskõlla kapitali vaba liikumise acquis’ga ning sätestab üleminekuperioodil kehtivad põllumajandusmaa ja metsa erastamise tingimused. Põhimõtteliselt reguleerib seadus vastavat valdkonda ka pärast üleminekuperioodi, kuid praktilist tähtsust see ei oma, sest kogu erastamisprotsess (rakendatavate piirangute suhtes olulises ulatuses) lõpeb enne üleminekuperioodi lõppu.
Kinnisasja omandamise kitsendamise seadus, jõustunud 1. aprillil 2003, tunnistab kehtetuks kapitali vaba liikumise acquis’ga vastuolus olnud välismaalasele, välisriigile ja juriidilisele isikule kinnisomandi üleandmise seaduse, kõrvaldades sellega kõik piirangud enamiku kinnisvaratehingute puhul. Uus seadus kehtestab üksnes suurte (pindalaga 10 hektarit või rohkem) põllumajandusmaa üksuste omandamise avalikust huvist lähtuvad kitsendused, mis on eeldatavalt kooskõlas asutamislepingu artikli 58 lõikega 1(b) ja proportsionaalsuse põhimõttega, samuti üleminekuperioodi kestel säilivad piirangud välismaalaste ja välismaiste juriidiliste isikute suhtes ning ka pärast üleminekuperioodi kolmandate riikide suhtes kehtima jäävad piirangud.
Kokkuvõtteks on kapitali vaba liikumise valdkonda käsitlevad sätted sisalduvad käesoleva eelnõu järgmistes osades:
-
Ühinemislepingu artiklis 18 sätestatakse asutamislepingu artikli 57 lõike 1 täiendus, mis fikseerib erandi kolmandaid riike puudutava peatumistähtaja osas.
-
Ühinemislepingu IV lisas sätestatakse (viitega ühinemislepingu artiklile 22) asutamislepingu artikli 58 lõikega 1(a) seonduv erand maksustamist puudutava peatumistähtaja osas.
-
Ühinemislepingu VI lisas sätestatakse (viitega ühinemislepingu artiklile 24) üleminekumeetmena kapitali vaba liikumise valdkonnas üleminekuperiood põllumajandusmaa ja metsa omandamisel liikmesriikide kodanike ja äriühingute poolt.
Kõik kõnealust valdkonda käsitlevad ühinemislepingu sätted jõustuvad koos ühinemislepingu jõustumisega.
3. Eelnõust tulenevate kohustuste vastavus Eesti/EL õigusele
Eesti õigusaktid on Vabariigi Valitsuse tegevuskava kohaselt kapitali vaba liikumise acquis’ga kooskõlla viidud, ainsa mööndusega turvateenistuse seaduse osas seadusandliku protsessi tõrgete tõttu. Nimetatud seaduse täielik harmoneerimine enne kavandatud ühinemistähtaega ei kohta aga tõenäoliselt mingeid raskusi. Seetõttu on alust eeldada, et käeolevast eelnõust tulenevad kohustused on kooskõlas nii Eesti kui ka Euroopa Liidu õigusega.
4. Rakendamine ja mõjud
Kapitali vaba liikumise põhimõtete rakendamiseks on vaja hästitoimivaid turumajanduslike institutsioone. Eestis vastutavad selle valdkonna rakendamise eest eelkõige Rahandusministeerium ja Eesti Pank, kuid erineval määral jagavad seda vastutust ka paljud teised institutsioonid, kuivõrd on tegemist majanduse kõiki sektoreid hõlmavate põhimõtetega. Säilivate maamüügipiirangute rakendamise ja järelevalve eest vastutavad eelkõige loarežiimi teostavad kohalikud omavalitsused, maavanemad ja põllumajandusminister. Eesti suutlikkus kapitali vaba liikumise acquis’ täielikul ülevõtmisel on väljaspool kahtlust.
Kapitali vaba liikumise põhimõtete täieliku ülevõtmisega ei kaasne täiendavaid kulutusi. Kuna piirangute maht väheneb oluliselt seni kehtinud režiimiga võrreldes, siis pigem on oodata administratiivsete kulutuste vähenemist.
Dostları ilə paylaş: |