Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

6. JAGU

KONKURENTS

1. ALAJAGU KONKURENTS

1. Sissejuhatus
Ühinemislepingu konkurentsivaldkonna seletuskirja eelnõu on koostanud ja välja töötanud Konkurentsiameti välis-ja avalike suhete osakonna juhataja asetäitja kt Katrin Tasa (611 39 61).
Põhilised konkurentsivaldkonda reguleerivad õigusaktid toetuvad Euroopa Ühenduse asutamislepingu 6 jaotise järgmistele artiklitele: artikkel 81 keelatud lepingud ja kooskõlastatud tegevuse keeld, artikkel 82 turgu valitseva seisundi kuritarvitamise keeld, artikkel 31 riiklikud monopolid, artikkel 86 avalikud ettevõtjad ning eri- ja ainuõigused ja artiklid 87-89 riigiabi. Artiklid 83 - 85 sätestavad konkurentsieeskirjade rakendamise ning need artiklid on aluseks võetud alljärgnevate määruste kehtestamisel. Koondumiste kontroll on sätestatud Euroopa Nõukogu määrusega nr. 4064/89 EMÜ ja selle rakendamine Komisjoni määrusega 447/98 EÜ ning artiklite 81 ja 82 rakendamise olulisemad protseduurid Nõukogu määrusega nr. 17/62 EMÜ. Mõningaid erisusi on kehtestatud põllumajandusele ja transpordisektorile.

2. Sisu ja võrdlev analüüs
Konkurentsipoliitika eesmärk on tagada siseturul toimiv ja efektiivne konkurents ning seetõttu on konkurentsireeglite eesmärk kõrvaldada konkurentsipiirangud.
Asutamislepingu artikkel 81 lõige 1 keelustab ettevõtjate vahelised piiravad kokkulepped, ettevõtjate ühenduste otsused ja kooskõlastatud tegevuse, mis võivad mõjutada liikmesriikide vahelist kaubandust ning mille eesmärgiks või tagajärjeks on konkurentsi takistamine, piiramine või moonutamine. Eriti on keelatud sellised lepingud, mis otseselt või kaudselt määravad kindlaks ostu- või müügihinna või mingid muud kauplemistingimused; piiravad või kontrollivad tootmist, turgu, tehnilist arengut või investeeringuid; jagavad turge ja varustusallikaid; rakendavad erinevaid tingimusi ekvivalentsete tehingute puhul konkurentidega, pannes nad sellega ebasoodsasse olukorda; seavad lepingute sõlmimise sõltuvusse teiste osaliste poolt täiendavate kohustuste vastuvõtmisest, mis oma olemuselt või kaubandusliku kasutamise poolest ei ole antud lepinguga kuidagi seotud. Artiklis 81 lõikes 1 sätestatud loetelu on mitteammendav. Keeld kehtib nii horisontaalsetele kokkulepetele (kui kokkuleppe pooled tegutsevad tootmise või turustamise samal tasemel konkurentidena) kui ka vertikaalsetele kokkulepetele ( kui kokkuleppepooled tegutsevad nii tootmise kui turustamise erinevatel tasanditel). Horisontaalseks konkurentsi kahjustavaks kokkuleppeks on näiteks hinnaalane kokkulepe (kartell) toojate vahel, mis on vastuolus artikli 81 lõikega 1. Vertikaalseks konkurentsi kahjustavaks kokkuleppeks on näiteks tootjapoolne edasimüügihinna määramine hulgimüüjale, mis on samuti vastuolus artikli 81 lõikega 1.

Artikli 81 lõike 1 põhjal keelatud kokkulepped või otsused on algusest peale tühised vastavalt artiklile 81 lõikele 2.

Keeldu ei kohaldata kokkulepetele, mis vastavad asutamislepingu artikkel 81 lõige 3 toodud tingimustele. Euroopa Komisjon võib anda artikli 81 lõikes 3 sätestatud tingimustele vastavatele ettevõtjate vahelistele lepingutele, kokkulepetele ja otsustele ning kooskõlastatud tegevusele individuaalseid erandeid või grupierandeid. Individuaalse erandi saamiseks tuleb pöörduda Euroopa Komisjoni poole vastavalt nõukogu määrusele nr 17/62 (EMÜ), mis reguleerib individuaalerandi taotlemist. Eranditaotlusele vastab komisjon kahte liiki otsustega, kas annab erandi või otsustab, et taotletav kokkulepe ei vaja erandit (ik. negative clearance) . Paljudel juhtudel vastab komisjon kirjaga, et kokkulepe ei vaja erandit (ik. comfort letter). Vastavalt nõukogu määrusele nr 17/62 (EMÜ) on hetkel ainult komisjoni pädevuses individuaalerandite andmine 81 (3) alusel. Alates 1. maist 2004 on konkurentsi kahjustavate kokkulepete hindamine vastavalt artikli 81 lõikele 3 komisjoni, liikmesriikide konkurentsiasutuste ja kohtute ühispädevuses nõukogu määruse nr 1/2003 (EÜ) kohaselt.
Grupierandiks on üldine luba teatud liiki lepingute, kooskõlastatud tegevuste ja otsuse kohta. Grupierandid antakse määruse vormis, mistõttu on nad vahetult kohaldatavad kõigis liikmesriikides. Kui kokkulepe, kooskõlastatud tegevus või otsus on konkurentsi kahjustav artikli 81 lõige 1 tähenduses, kuid vastab teatud kindlatele tingimustele (grupierand) loetakse, et kokkuleppest tulenevad eelised kaaluvad üles konkurentsi kahjustava mõju ning nimetatud kokkulepe ei ole keelatud. Grupierandit ei pea ettevõtjad komisjonist taotlema, vaid saavad ise järgida oma kokkulepete vastavust grupierandi määrustele. Käesoleval hetkel kehtivad Euroopa Liidus grupierandid järgmistele kokkulepete liikidele: vertikaalsetele kokkulepetele (komisjoni määrus nr 2790/1999 (EÜ)), mootorsõidukite turustus- ja teeninduskokkulepetele (komisjoni määrus nr 1400/2002 (EÜ)) , tehnosiirde kokkulepetele (komisjoni määrus nr 240/96 (EÜ)) , spetsialiseerumiskokkulepetele (komisjoni määrus nr 2658/2000 (EÜ)), teadus- ja arenduskoostöö kokkulepetele (komisjoni määrus nr 2659/2000 (EÜ)), kindlustuskokkulepetele (komisjoni määrus nr 358/2003 (EÜ)), meresõidu laevaettevõtjate vahelistele kokkulepetele (konsortsium) (komisjoni määrus nr 823/2000 (EÜ)), lennuliinide ühise planeerimise ning lennuliinide piletite reserveerimise süsteemi kokkulepetele (komisjoni määrus nr 1617/93 (EMÜ)) Enamikus grupierandite määrustes on määratletud teatud turuosa ületamise keeld, mis tähendab seda, et kui ettevõtjate turuosa on suurem määruses nimetatud määrast, siis kokkuleppele, tegevusele või otsusele grupierand ei laiene. Sellisel juhul on ettevõtjatel võimalik taotleda individuaalset erandit.
Vastavalt asutamislepingu artiklile 36 kohaldatakse konkurentsieeskirju käsitleva peatüki sätteid põllumajandussaaduste tootmise ja nendega kauplemise suhtes ainult selles ulatuses, nagu nõukogu määrab ning võttes arvesse ühise põllumajanduspoliitika eesmärke. Nõukogu määruse nr 26/62 kohaselt ei kohaldu asutamislepingu artikkel 81 (1) talupidajate või talupidajate ühingute kokkulepetele, otsustele ja tegevustele, mis puudutavad asutamislepingu lisas 2 kirjeldatud põllumajandustoodete tootmist ja turustamist või ühtsete vahendite kasutamist põllumajandustoodete ladustamisel, käsitlemisel või töötlemisel, välja arvatud ühise hinna määramine.
Kuna Euroopa Komisjon on leidnud, et väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate vahelised kokkulepped, tegevus ja otsused mõjutavad väga harva liikmesriikide vahelist kaubandust, on komisjon andnud teatise (2001/C 368/07), mille kohaselt ettevõtjate, kelle turuosa jääb vastavalt alla 10 % (horisontaalkokkulepped) või 15 % (verikaalkokkulepped) kokkulepete puhul, võib artikkel 81 lõige 1 kohaldamisele mitte tulla.
Eesti konkurentsiseaduse (RT 2001,56,332; 93,565; 2002, 61, 375; 63, 387; 82, 480; 87, 505; 102, 600; 2003,23,133) § 4 sätestab konkurentsi kahjustavate kokkulepete, kooskõlastatud tegevuse ja otsuste keelu. Konkurentsiseaduse kohaselt on võimlik konkurentsi kahjustavatele kokkulepetele anda erand, kui kokkulepe, tegevus või otsus vastab § 6 toodud tingimustele. Eranditaotluse menetlemise kord on reguleeritud konkurentsiseaduse 3. peatükis. Täpsustatud nõuded eranditaotlusele on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega nr 2 “Eranditaotluse esitamise kord” ( RTL 2002, 128, 1866).
Samuti on Eesti konkurentsiseaduses (§ 4 lg 2) sätestatud erand põllumajandustootjate kokkulepetele, tegevusele ja nende ühenduste otsustele, mis käsitlevad põllumajandussaaduste tootmist ja müüki ning ühiste vahendite kasutamist.
Vähese tähtsusega kokkulepe, tegevus või otsus on reguleeritud konkurentsiseaduse §5.
Eestis kehtivatest grupieranditest ja nende regulatsioonist peale Eesti liitumist Euroopa Liiduga on antud ülevaade käesoleva seletuskirja 3. alajaotuse “Eelnõust tulenevate kohustuste vastavus Eesti /EL õigusele kõnealuses valdkonnas” all.
Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 82 keelustab turgu valitseva seisundi kuritarvitamise ühe või mitme ettevõtja poolt. EL konkurentsiõiguses loetakse turguvalitsevaks ettevõtjat, kelle positsioon võimaldab tal kaubaturul tegutseda konkurentidest ja tarbijatest sõltumatult. Keelatud ei ole mitte turgu valitseva positsiooni omamine, vaid selle kuritarvitamine. Asutamislepingu artikkel 82 sätestab näidisloetelu turgu valitseva seisundi kuritarvitamise kohta, selliseks kuritarvituseks võib näiteks olla ebaõiglaste ostu- või müügitingimuste kehtestamine. Artikkel keelab turgu valitseva seisundi kuritarvitamise ühisturul või selle olulisel osal. Seega kui ettevõtja ei tegutse terve ühisturu piires vaid ainult teatud osal näiteks ühe liikmesriigi territooriumil või selle osal, ka siis kohaldub artiklis 82 sätestatud turgu valitseva ettevõtja seisundi kuritarvitamise keeld.
Eesti konkurentsiseaduses reguleerib turgu valitseva ettevõtjaga seotud sätteid 4. peatükk. Konkurentsiseadus annab nii turguvalitseva ettevõtja mõiste kui ka turguvalitseva ettevõtja seisundi kuritarvitamise näidisloetelu.

Koondumiste kontrolli Euroopa Liidus reguleerib nõukogu määrus 4064/89, mille kohaselt ei ole ühisturu põhimõttega kooskõlas selline koondumine, mis loob või tugevdab turgu valitsevat seisundit, mille tagajärjel efektiivne konkurents ühisturul või olulisel osal sellest on märgatavalt takistatud. Koondumine kuulub Euroopa Komisjoni poolt kontrollimisele juhul kui on üheaegselt täidetud järgmised tingimused:

1. 
   koondumise osaliste konsolideeritud ülemaailmsed käibed kokku ületavad 5 000 miljonit EUR ja
   
2. 
   vähemalt kahe koondumise osalise kogukäive Ühenduse ulatuses ületab kummalgi 250 miljonit EUR
   

või

1. 
   koondumise osaliste ülemaailmne kogukäive ületab 2500 miljonit EUR,
   
2. 
   vähemalt kolmes liikmesriigis koondumise osaliste kogukäive ületab 100 miljonit EUR,
   
3. 
   vähemalt kolmes liikmesriigis alapunkt (b) sisaldavas tähenduses on vähemalt kahe koondumise osalise kogukäive kummalgi üle 25 miljoni EUR ja
   
4. 
   vähemalt kahe koondumise osalise kogukäive Ühenduse ulatuses on kummalgi üle 250 miljoni EUR.
   

Ühinemislepingu lisa II sisaldab parandust Euroopa Komisjoni määruses nr 447/98 (EÜ) 1. märtsist 1998 teatamiste, ajalimiitide ja kuulamiste kohta, mis on sätestatud nõukogu määruses nr 4064/89 EMÜ ettevõtjate vaheliste koondumiste kohta, kuna uute liikmesriikide lisandumisega tuleb esitada koopiad mitte enam 23 eksemplaris vaid 33 eksemplaris ja teatud juhtudel mitte 29 koopiat vaid 39.

Eestis kehtiv konkurentsiseadus koondumiste kontrolli osas on koostatud vastavalt Euroopa Liidus kehtivale seadusandlusele. Konkurentsiseaduse 5. peatükk reguleerib koondumiste kontrolli, vastavalt millele koondumist kontrollitakse, kui koondumise osaliste eelnenud majandusaasta ülemaailmsed käibed kokku ületavad 500 miljonit krooni ja vähemalt kahe koondumise osalise ülemaailmne käive ületab kummalgi 100 miljonit krooni ning vähemalt ühe ettevõtja või ettevõtja või tema osa, kelle üle omandatakse valitsev mõju, äritegevus toimub Eestis. Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrustega on kehtestatud juhendid koondumise teate esitamise (RTL 2002, 128, 1867) ja koondumise osaliste käibe arvutamise (RTL 2002, 128, 1865) kohta. Konkurentsiseadus sätestab koondumise mõiste, osalised ja kontrolli kohaldamise tingimused ja koondumise menetlemise protseduuri ning juhud, kui koondumist ei kontrollita.
Nii Euroopa Komisjon kui Konkurentsiamet võib turgu valitseva seisundi tekkimise või tugevnemisega seotud konkurentsi kahjustamise vältimiseks koondumiseks loa andmise otsuses kehtestada (lähtudes koondumiste osaliste ettepanekust) koondumiste osalistele koondumisega otseselt seotud tingimused ja panna kohustused. Samuti võib anda koondumise loa tingimusteta või koondumise keelata.
Avalikud ettevõtted, eri- või ainuõigusega ettevõtjad ning kaubandusliku iseloomuga riigimonopolid.
Asutamislepingu artikkel 31 sätestab reeglid kaubanduslike riigimonopolide kohta. Kuna lisaks mitmesugustele kaubanduspiirangutele võivad ka riigimonopolid häirida vabakaubandust ühisturul, siis artikli 31 kohaselt peavad liikmesriigid vastavalt kohandama oma kehtivaid kaubandusliku iseloomuga riigimonopole vältimaks diskrimineerimist liikmesriikide kodanike vahel; samuti vältima uute monopolide tekkimist. Artikkel 31 on liikmesriikides vahetult kohaldatav.
Eestis ei ole asutamislepingu artikkel 31 tähenduses kaubanduslikke monopole alates 1. novembrist 1998.a., mil kaotas kehtivuse valitsuse määrus vanametalli kokkuostu ja ekspordi ainuõiguse kohta. Energiasektoris on monopoolset seisundit omavaid ettevõtteid, mis olid riigi omandis, kuid neil ei ole seadusega antud riikliku monopoli staatust.
Artiklile 31 vastavat seadusandlust Eestis ei ole. Samas sätestab konkurentsiseaduse § 2 lõige 2, et kui avalik-õiguslikku funktsiooni täitev isik, riik või kohaliku omavalitsuse üksus osaleb kaubaturul, kohaldatakse nendele ettevõtjate kohta käivaid konkurentsiseaduse sätteid.
Asutamislepingu artikkel 86 kehtestab reeglid, mis kehtivad avalikele ettevõtjatele ning eri- või ainuõigusega ettevõtjatele. Üldjuhul kehtivad neile asutamislepingus kehtestatud reeglid, sh konkurentsieeskirjad, välja arvatud juhtumite korral, kui see takistab nende ettevõtjate ülesannete täitmist üldsuse huvides.

Ettevõtjatele, kellele on antud üldist majandushuvi esindavate teenuste osutamine või kes on fiskaalmonopolid, kehtivad konkurentsireeglid niivõrd kui see ei takista neil määratud ülesannete täitmist. Komisjon võib vajadusel artikli 86 kohaldamisel liikmesriikidele suunata direktiive või otsuseid.

Eestil ei ole artikli 86 rakendamisega probleeme, kuna ei ole antud eri- või ainuõigust ettevõtjatele, mis oleks vastuolus asutamislepingu eeskirjadega. Eri- või ainuõigusega ettevõtjatele kehtivaid reegleid käsitleb konkurentsiseaduse 4. peatükk. Vabariigi Valitsuse määrusega on kehtestatud “Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord” (RT I 2001,78, 469; 2002, 88, 510). Vastavalt postiseaduse (RT I 2001, 64, 367; 2002, 61, 375; 63, 387) § 45 lõikele 2 on postmarkide väljalaskmise ainuõigus kuni 31. detsembrini 2006 AS-il Eesti Post. Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse § 7 lg 2 alusel määratakse vee-ettevõtja kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega konkurentsiseaduse § 14 lg 2 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras avaliku konkurssi alusel. Nimetatud korra § 5 alusel eri-või ainuõigus antakse üldjuhul kuni 5 aastaks, kuid Vabariigi Valitsus võib teha sellest erandeid. Selles valdkonnas on eri-või ainuõigust antud kuni 15 aastaks.
Transpordivaldkonnas kehtivad Euroopa Ühenduse asutamislepingus toodud konkurentsireeglid, millel on aga ajaloolistel põhjustel erinevad menetlusreeglid. Põhiliseks menetlust sätestavaks õigusaktiks konkurentsivaldkonnas on nõukogu määrus nr. 17/62 (EMÜ), mis ei rakendu transpordisektorile nõukogu määruse nr 141/62 (EMÜ) alusel. Käesoleval ajal kehtib selles valdkonnas kolm erinevat menetlussüsteemi. Konkurentsireeglite rakendamine sisemaa transpordi valdkonnas kehtib komisjoni määrus nr 1017/68 (EMÜ), meretranspordi valdkonnas komisjoni määrus nr 4056/86 (EMÜ) ja õhutranspordi valdkonnas komisjoni määrus nr 3975/87 (EMÜ). Euroopa Komisjon on määrusega nr 2843/98 (EÜ) kehtestatud ühtse avalduste ja teatamiste vormi kogu transpordisektorile.
Vastavalt asutamislepingu artiklile 16 üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osas ühendus ja liikmesriigid hoolitsevad oma volituste piires, et niisugused teenused toimiksid põhimõtete ja tingimuste alusel, mis võimaldavad neil täita oma ülesandeid, ilma et see piiraks artiklite 73, 86 ja 87 kohaldamist.
Konkurentsipoliitika rakendamise eest vastutab Euroopa Liidus Euroopa Komisjon. Artikkel 83 lõike 1 kohaselt artiklites 81 ja 82 esitatud põhimõtete kohaldamiseks on nõukogul õigus kehtestada määruseid või direktiive. Komisjon teeb kõigepealt ettepaneku õigusakti vastuvõtmiseks, seejärel konsulteeritakse Euroopa Parlamendiga ja nõukogus toimub õigusakti vastuvõtmine kvalifitseeritud häälteenamusega. Artikli 83 lõige 2 kohaselt määratletakse määruste või direktiivide eesmärkide loetelu. Artikkel 84 reguleerib olukorda, kus kuni artiklis 83 alusel vastuvõetud sätete jõustumiseni otsustavad liikmesriikide pädevad ametiasutused artiklite konkurentsi kahjustavate kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse ja turgu valitseva seisundi kuritarvitamise üle vastavalt oma riigi seadustele ja lähtudes artiklitest 81 ja 82.
Vastavalt artiklile 85 on komisjonil õigus omal algatusel või avalduse põhjal koostöös liikmesriikide pädevate ametiasutustega uurida artiklites 81 ja 82 sätestatud põhimõtete rikkumisi. Komisjonil on õigus võtta tarvitusele meetmeid rikkumise lõpetamiseks ning kui rikkumist ei lõpetata siis teeb komisjon rikkumise kohta motiveeritud otsuse. Komisjon võib volitada liikmesriike võtma olukorra parandamiseks vajalikke meetmeid (Artikkel 82 lg 2).
Komisjoni kompetentsi asutamislepingu artiklite 81 ja 82 rakendamisel määrab nõukogu määrus 17/62 (EMÜ). Komisjon võib alustada menetlust kaebuse alusel või omal initsiatiivil konkurentsivastase tegevuse ilmnemisel. Menetluse käigus on komisjonil õigus nõuda informatsiooni nii liikmesriikide ametiasututelt kui ka ettevõtjatelt või nende ühendustelt. Informatsiooni mitteesitamise või ebaõige informatsiooni esitamisel on komisjonil õigus määrata trahve. Komisjoni uurimisvolitused on väga laiad alates ettevõtja dokumentide kontrollist lõpetades õigusega siseneda ettevõtja kõikidesse ruumidesse. Komisjoni volitusel võivad uurimistoiminguid läbi viia ka liikmesriikide vastava pädevusega ametkonnad. Kui komisjon leiab, et tegemist on asutamislepingu artiklite 81 või 82 rikkumisega, siis võib ta otsusega nõuda rikkumise lõpetamist või määrata trahvi. Liikmesriigid on pädevad kohaldama artiklit 81 lõiget 1 ja artiklit 82 kui komisjon ei ole alustanud ise vastavate juhtumite uurimist. Komisjon tegutseb tihedas koostöös liikmeriikide pädevate ametiasutustega. Komisjoni otsuse peale võib edasi kaevata Euroopa Ühenduse Esimese Astme Kohtusse või Euroopa Kohtusse.

Nõukogu määrusega nr 1/2003 (EÜ) muudeti nõukogu määrust 17/62 (EMÜ). Nõukogu määrus 1/2003 hakkab kehtima 1. maist 2004. Uue määruse eesmärk on konkurentsireeglite ühetaoline kohaldamine kõikides liikmesriikides ja selleks teevad komisjon ja pädevad liikmesriikide ametiasutused tihedat koostööd loodava Euroopa Konkurentsi Võrgustiku (ECN – European Competition Network) raames. Määrus sätestab artiklite 81 ja 82 rakendamise Komisjoni, liikmesriikide konkurentsiasutuste ja rahvuslike kohtute poolt. Osa komisjoni pädevusse kuulunud juhtumeid hakatakse menetlema liikmesriikides. Juhtumite menetlemine liikmesriikides hakkab toimuma siseriiklike menetlusreeglite järgi. Kaotatakse komisjoni ainupädevus artikli 81 lõike 3 rakendamisel.

Lähtudes Euroopa Liiduga liitumisläbirääkimiste konkurentsi peatüki sõelumise tulemustest on Eesti suuteline EL jõustunud konkurentsi acquis täies mahus üle võtma ja rakendama Euroopa Liiduga ühinemise päevast alates.
3. Eelnõust tulenevate kohustuste vastavus Eesti/ EL õigusele
Ühinemislepingu lisa II (Annex II) sisaldab komisjoni määrust nr 240/96 (EÜ) asutamislepingu artikli 81 (3) kohaldamise kohta tehnosiirde kokkulepete teatavate liikide suhtes, komisjoni määrust nr 2790/99 (EÜ) asutamislepingu artikli 81 (3) kohaldamise kohta vertikaalsete kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuste liikide suhtes, komisjoni määrust nr 2658/2000 (EÜ) asutamislepingu artikli 81 (3) kohaldamise kohta spetsialiseerumiskokkulepete liikide suhtes, komisjoni määrust nr 2659/2000 (EÜ) asutamislepingu artikli 81 (3) kohaldamise kohta uurimis- ja arenduskokkulepete liikide suhtes, komisjoni määrust nr 823/2000 (EÜ) asutamislepingu artikli 81 (3) kohaldamise kohta liinilaevandusettevõtjate teatavat liiki kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuste suhtes (konsortium) ja komisjoni määrust nr 1400/2002 (EÜ) asutamislepingu artikli 81 (3) kohaldamise kohta vertikaalsetele kokkulepetele ja kooskõlastatud tegevustele mootorsõidukite valdkonnas. Kõikidesse nimetatud määrustesse viiakse sisse vastavalt liitumislepingu lisale II sätted, mille kohaselt ei kohaldu artikkel 81 (1) sätestatud keeld asjakohases määruses nimetatud valdkondades sõlmitud kokkulepetele või kooskõlastatud tegevustele või otsustele, kui vastuolus olevad kokkulepped viiakse 6 kuu jooksul peale Eesti liitumist Euroopa Liiduga kooskõlas nimetatud määrustes ettenähtud tingimustega.
Nõukogu määruses 1017/68 (EMÜ) 19. juulist 1968 konkurentsieeskirjade kohaldamise kohta raudtee, maantee ja siseveekogude transpordi sektoris tehakse muudatus, mille kohaselt ei kohaldata asutamislepingu artiklit 81 (1) kuue kuu jooksul, peale Eesti ühinemist, kui kokkulepped, tegevus või otsused viiakse kooskõlla nimetatud määrusega. Vabastus ei kehti kui kokkulepped, otsused või kooskõlastatud tegevus liitumishetkel juba kuulusid Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 53 (1) reguleerimisalasse.
Nõukogu määruses 4056/86 (EMÜ) 22. detsembrist 1986 asutamislepingu artiklite 85 (praegune artikkel 81) ja 86 (praegune artikkel 82) rakendamiseeskirjade kohta meretranspordis tehakse muudatus, mille kohaselt asutamislepingu artiklit 81 (1) keeldu ei kohaldata kokkulepetele, otsustele ja kooskõlastatud tegevusele, mis kehtivad Eesti liitumisel ja kuuluvad artikkel 81 (1) keelu alla, kui kokkulepe, otsus või kooskõlastatud tegevus viiakse kooskõlla nimetatud määrusega 6 kuu jooksul. Vabastus ei kehti, kui kokkulepped, otsused või kooskõlastatud tegevus liitumishetkel juba kuulusid Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 53 (1) reguleerimisalasse.

Komisjoni määrus 1617/93 (EMÜ) 25. juunist 1993 asutamislepingu artikli 85 lõike 3 (praegune artikkel 81) kohaldamise kohta kokkulepetele, otsustele ja kooskõlastatud tegevuse suhtes, mis käsitlevad sõiduplaanide ühist planeerimist ning kooskõlastamist, ühistegutsemist, konsultatsioone regulaarlennuliinide reisijate- ja lastiveotariifide kohta ning teenindusaegade jaotamist lennuväljadel tehakse muudatus, mis puudutab asutamislepingu artikli 81 lõike 1 keelu mittekohaldamist kokkulepetele, otsustele ja kooskõlastatud tegevusele, mis kuuluvad artikli 81 lõike 1 keelu alla, kui kokkulepped, otsused või kooskõlastatud tegevus viiakse kooskõlla nimetatud määrusega 6 kuu jooksul peale Eesti liitumist. Vabastus ei kehti, kui kokkulepped, otsused või kooskõlastatud tegevus liitumishetkel juba kuulusid Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artikli 53 (1) reguleerimisalasse.

Käesoleval ajal kehtivad Eestis Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud grupierandid vertikaalsetele kokkulepetele (RT I 2002, 52, 330), horisontaalsetele kokkulepetele (RT I 2002, 52, 331), mootorsõidukite turustus-ja teeninduskokkulepetele (RT I 2001, 78, 461), tehnosiirde kokkulepetele (RT I 2001, 78,463) ja kindlustuskokkulepetele (RT I 2001, 78, 462). Vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 249 lg 2 kohaldatakse EÜ määrust üldiselt ja määrus on siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides. Seega ei tohi määruseid kopeerida siseriiklikku seadusandlusse ning seetõttu tunnistatakse nimetatud grupierandid Eestis kehtetuks Justiitsministeeriumi poolt välja töötatava õigusaktiga. Eesti grupierandite aluseks olevad vastavad Euroopa Ühenduse grupierandid, millised on kirjeldatud liitumislepingu lisas II on peale Eesti liitumist vahetult kohaldatavad.

4. Rakendamine

Liikmesriikide vahelist kaubandust puudutavad küsimused konkurentsi valdkonnas on Euroopa Komisjoni pädevuses. Teatud juhtudel on artiklite 81 ja 82 rakendamine (kui juhtumid puudutavad liikmesriikide vahelist kaubandust) liikmesriikide konkurentsiametite ja kohtute ning komisjoni ühispädevuses. Seega Eesti liitumisel Euroopa Liiduga on Eesti kohtud ja Konkurentsiamet kohustatud lepingu artikleid 81 ja 82 vahetult rakendama. Üldised põhimõtted artiklite 81 ja 82 rakendamisel komisjoni, liikmesriikide pädevate ametiasutuste ja kohtute koostööle on sätestatud nõukogu määruses 1/2003. 2003 aasta jooksul on Komisjonil plaanis täpsustada ülesannete jaotamist oma määrustega.

Konkurentsi kahjustava siseriikliku tegevuse suhtes kohaldub Eesti konkurentsiseadus. Vastavalt konkurentsiseaduse § 54 teostab Konkurentsiamet riikliku järelevalvet konkurentsiseaduse täitmise üle. Seega on konkurentsiseaduse rakendamise eest vastutav Konkurentsiamet. Konkurentsiseaduse kohaselt on Konkurentsiametil konkurentsiolukorra analüüsimiseks õigus kasutada haldusmenetlust vastavalt konkurentsiseaduse 8. peatükis sätestatule. 1. septembrist 2002 on konkurentsialased süüteod menetletavad kuritegudena ja karistused rikkumise eest on sätestatud karistusseadustiku eriosa §-des 399 – 402 ning Konkurentsiametil on kohtueelse uurimisasutuse õigused. Konkurentsiametis töötab praegu konkurentsijuhtumite uurimiseks ja konkurentsiseaduse rakendamiseks piisav arv nõutava kvalifikatsiooniga ametnikke. Peale liitumist peab Eesti Konkurentsiamet tegema tihedat koostööd Euroopa Komisjoniga ja teiste liikmesriikidega seoses asutamislepingu artiklite 81 ja 82 vahetu kohaldumise kohustusega vastavalt nõukogu määrusele 1/2003, mis sätestab komisjoni ja liikmesriikide vahelise Euroopa Konkurentsi Võrgustiku loomise artiklite 81 ja 82 rikkumiste menetlemiseks. Selleks on vaja rohkem ametnikke Konkurentsiametis rakendada koostöö otseseks teostamiseks.

5. Rakendamine

Eesti on valmis Euroopa Liidu konkurentsi valdkonna õigustikku täies mahus rakendama alates liitumise hetkest ega taodelnud nimetatud valdkonnas erandeid ega üleminekuperioode.

2. ALAJAGU

RIIGIABI

Seletuskirja konkurentsi peatüki riigiabi osa on koostanud rahandusministeeriumi finantsteenuste osakonna konkurentsi ja riigiabi talituse juhataja Aime Võsu.

Riigiabi valdkonda reguleerivad EÜ Asutamislepingu artiklid 87-89 (endised artiklid 92-94) ja nende põhjal väljatöötatud määrused, juhised, raamdokumendid ja teatised.

Asutamislepingu artikli 87 lõige 1 ei anna riigiabi definitsiooni, vaid sätestab kindlaks neli tingimust, mis peavad olema kõik üheaegselt täidetud, et abi oleks käsitatav riigiabina ja sätestab riigiabi ühisturuga kokkusobimatuse printsiibi, nimelt “on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.”

Paralleelselt põhimõttega, mis puudutab riigiabi kokkusobimatust ühisturuga, sätestavad sama artikli lõiked 2 ja 3 erandid lõike 1 keelustava põhimõtte suhtes.
Asutamislepingu artikli 87 lõike 2 kohaselt on ühisturuga kokkusobiv üksiktarbijatele antav sotsiaalabi, kui sellist abi antakse ilma asjassepuutuvate toodete päritolul põhineva diskrimineerimiseta ning loodusõnnetuste ja erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi. Kolmas erand puudutab Saksamaa jagamisest põhjustatud kahjustuste likvideerimiseks antavat abi Saksamaa Liitvabariigis..
Asutamislepingu artikli 87 lõige 3 sätestab 6 abi liiki, mida võib pidada ühisturuga kokkusobivaks, nagu näiteks abi majandusarengu edendamiseks niisugustes piirkondades, kus elatustase on erakordselt madal või kus valitseb tõsine tööpuudus, abi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks, jne.
Ülaltoodud erandid ei tähenda seda, et liikmesriikidel on õigus abi anda või muuta antavat abi, ilma sellest Euroopa Komisjonile eelnevalt teatamata. Euroopa Komisjonil on ainuõigus otsustada, kas riigiabi kuulub artikli 87 lõikes 2 ja 3 toodud sätete alla, millised on nende rakendamise piirid ning oma volituste piires konkreetselt otsustada, kas antud abi sobib kokku ühisturuga.
Riigiabi andmise üldpõhimõte on riigiabi eelnev kontroll, s.o enne riigiabi järelevalve ja kontrolli organile (Euroopa Komisjon) teatamist ning temalt luba saamata ei tohi liikmesriik riigiabi andmist alustada (EÜ Asutamislepingu artikkel 88). Nimetatud artikli kohaselt kontrollib Euroopa Komisjon koostöös liikmesriikidega ka kõiki olemasolevaid abiprogramme ja võib teha otsuse ühisturuga kokkusobimatu abi andmise lõpetamise või andmise tingimuste muutmise kohta.
Kuni liitumiseni ELga peab Eesti riigiabi valdkonnas juhinduma Euroopa lepingu artiklist 63 ja riigiabi rakenduseeskirjadest, s.t et riigiabi Eestis hinnatakse Euroopa Nõukogu ja Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud seadusandlusest, s.h teisesest seadusandlusest lähtuvalt.
Riigiabi andmise põhitingimused on sätestatud konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387; 82, 480; 87, 505; 102, 600) 6.peatükis “Riigiabi” (§§ 30-49) ning seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse ja rahandusministri määrustes. Riigiabi järelevalveorganiks kuni liitumiseni on rahandusministeerium.
Euroopa lepingu artikli 63 lõike 5 kohaselt (konkurentsiseaduse § 30 lg 5) ei kehti ELga liitumiseni põllumajandus- ja kalandussektorile suunatud riigiabi andmisel eelnimetatud riigiabi andmise põhimõtted, ehk teisisõnu kehtivad riigiabi andmisel nimetatud sektoritele siseriiklike õigusaktidega sätestatud tingimused ja reeglid.
Pärast liitumist muutub EÜ riigiabialane seadusandlus Eestile otsekohalduvaks ja riigiabi järelevalveorganiks saab Euroopa Komisjon. See tähendab, et riigiabi andmisest tuleb vastavalt EÜ Asutamislepingu artikli 88 lõikele 3 Euroopa Komisjonile ette teatada ja komisjon otsustab, kas kavandatav riigiabi on EÜ riigiabi reguleerivate õigusaktidega kooskõlas ja lubatav või mitte.
Seoses EÜ riigiabialaste õigusaktide otsekohalduvusega tunnistatakse Eestis praegu kehtivad riigiabi reguleerivad 12 Vabariigi Valitsuse määrust kehtetuks ja muudetakse konkurentsiseaduse riigiabi peatükki.

EÜ Asutamislepingu artikli 88 rakendamise kohta on Nõukogu kehtestanud määruse nr 659/1999 (EÜ) 22.märtsist 1999.

Nimetatud määrus defineerib “olemasoleva riigiabi “. Vastavalt liitumislepingu lisale IV loetakse uute liikmesriikide, s.h Eesti puhul “olemasolevaks riigiabiks” järgmist abi:

• 
  riigiabi meetmeid (programme ja individuaalset riigiabi), mis jõustusid enne 10. detsembrit 1994. a;
  

• 
  liitumislepingu lisale IV lisatavas lisas (olemasolevate riigiabi meetmete nimekiri) loetletud meetmeid (märkus: nimekirja lülitatavate riigiabi meetmete esitamiseks oli aega 7.oktoobrini 2002. a). Eesti esitas sellesse nimekirja 3 riigiabi programmi;
  

• 
  riigiabi meetmeid, mis enne liitumist on kandidaatriigi riigiabi järelevalveorgani poolt hinnatud riigiabi reeglitega kokkusobivaks ja mille kohta Euroopa Komisjon pole esitanud vastuväiteid. Perioodil 7.oktoobrist 2002 kuni liitumiseni kehtib riigiabi andmise loa vahepealne menetlus (i.k interim procedure).
  

Vahepealne menetlus tähendab, et kõigi nimetatud ajavahemikus loa saanud riigiabi programmide ja individuaalse riigiabi kirjeldused saadab Rahandusministeerium Euroopa Komisjoni Konkurentsi Peadirektoraadile. Konkurentsi Peadirektoraat vaatab saadetud meetmete kirjeldused 3 kuu jooksul läbi ja võib vajaduse korral küsida täiendavat informatsiooni. Kui komisjonil ei ole vastuväiteid riigiabi ühisturuga kokkusobivuse osas, loetakse riigiabi komisjoni poolt heakskiidetuks.

Nii ühinemislepingu lisasse lülitatud riigiabi meetmeid kui vahepealse menetluse ajal kehtima hakanud meetmeid, millele Euroopa Komisjon pole vastuväiteid esitanud, võib Eesti jätkata pärast liitumist kuni riigiabi andmise loas sätestatud tähtajani.
Vastuväidete korral teeb komisjon ettepaneku peatada meetme rakendamine ja otsustab alustada sama uurimismenetlust, mida rakendatakse liikmesriikide suhtes vastavalt Nõukogu määrusele nr 659/1999 (EÜ), mis kehtestab üksikasjalikud eeskirjad EÜ Asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks. Kui komisjon otsustab enne liitumist, et abi ei ole kokkusobiv Ühenduse reeglitega, jõustub see otsus liitumise kuupäevast alates.
Põllumajandussektorile kuni liitumiseni antavale riigiabile kehtib vastavalt ühinemislepingu lisa IV osa 4 lõikele 4 eriprotseduur, mille kohaselt “olemasolevaks abiks” loetakse meetmeid, mis kandidaatriik on jõustanud enne liitumist ja mis kehtivad pärast liitumist ning millest on teatatud Euroopa Komisjonile 4 kuu jooksul pärast liitumist. Olemasolevaks riigiabiks loetakse eelnimetatud abimeetmeid kuni kolmanda aasta lõpuni alates liitumisest.
Et vähendada Euroopa Komisjoni töökoormust ja suurendada liikmesriikide otsustuspädevust, on komisjon vastu võtnud nn grupierandite määrused riigiabi valdkonnas. Hetkel kehtivad ELs järgmised grupierandite määrused: komisjoni määrus nr 69/2001 (EÜ) 12.01.2001 “EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamisest vähese tähtsusega abi kohta”, komisjoni määrus nr 70/2001 (EÜ) 12.01.2001 “EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamisest väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele antavale riigiabile”, komisjoni määrus nr 68/2001 (EÜ) 12.01.2001 “EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamisest koolitusabile” ja komisjoni määrus nr 2204/2002 (EÜ) 12.12.2002 “EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamisest tööhõivealasele riigiabile”. Grupierandite kehtestamine tähendab, et kui kavandatud riigiabi vastab grupierandi määruses sätestatud tingimustele, ei ole selle andmiseks vaja küsida komisjonilt eelnevalt luba, küll tuleb komisjoni kindla tähtaja jooksul teavitada antavast riigiabist ja esitada hiljem aruanne vastavalt kehtestatud korrale.
On võimalik, et tulevikus kehtestab komisjon uusi grupierandeid, see võimalus tuleneb nõukogu 7.05.1998 määrusest nr 994/98 (EÜ) “Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 92 ja 93 kohaldamisest horisontaalse abi teatavate kategooriate suhtes”.

Enne liitumist peab Eesti välja töötama riigisisese koordinatsioonisüsteemi riigiabi andmise lubade esitamiseks, riigiabi aruandluse koondamiseks ja esitamiseks ning informatsiooni esitamiseks grupierandite alusel antud riigiabi kohta. Vastav reeglistik on kavas kehtestada konkurentsiseaduse riigiabi peatükis. Konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu esitamine Vabariigi Valitsusele on ette nähtud Rahandusministeeriumi 2003. a tööplaanis 2003. aasta IV kvartalis.

Liitumislepingu jõustumisel on riigiabi reeglite järgimisel ja nende täitmise järelvalvel veelgi suurem tähtsus, sest struktuurifondide vahendite kasutamisel on riigiabi reeglite järgimine kohustuslik. Nõukogu 21.06.1999 määrus nr 1260/1999 (EÜ), millega nähakse ette üldsätted struktuurifondide kohta, sätestab kohustuse, et “fondide rahastatavad või EIP-lt või mõnelt muult rahastamisvahendilt abi saavad ettevõtmised vastavad Asutamislepingu sätetele, selle alusel vastuvõetud rahastamisvahenditele ning ühenduse poliitikale ja meetmetele, sealhulgas konkurentsieeskirjadele ning riigihankelepingute sõlmimise, keskkonnakaitse ja parandamise ning meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamise ja nende võrdõiguslikkuse edendamise eeskirjadele (nõukogu määruse artikkel 12).
Komisjon hindab liikmesriikide poolt esitatud fondidest rahastamise kavasid, et otsustada, kas need vastavad muuhulgas riigiabi reeglitele (nõukogu määruse artikkel 15.3) ja nõuab selle ülesande täitmiseks vastavat informatsiooni, mis on ”prioriteetide rakendamiseks kavandavate meetmete lühikirjeldus, kaasa arvatud asutamislepingu artiklis 87 nimetatud abikavade vastavuse kontrollimiseks vajalik teave” (nõukogu määruse artiklid 18.2 (b) ja 19.3(b).
Juhul, kui struktuurfondide vahenditest rahastavad meetmed sisaldavad riigiabi asutamislepingu artikli 87 tähenduses, peab liikmesriik taotlema komisjonilt riigiabi andmise luba ja selle saamisel esitama vastavasisulise aruande. Kui abi antakse riigiabi reegleid eirates, võib komisjon peatada vahemaksed ja nõuda finantseerimise korrigeerimist.
Riigiabi koordinatsioonisüsteemi loomisega ei kaasne täiendavaid kulutusi, sest seda on võimalik teha Rahandusministeeriumi konkurentsi ja riigiabi talituse baasil.