Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

Ühinemisakti viies osa

Käesoleva akti rakendussätted

I jaotis. Institutsioonide ja organite korraldus

Artikkel 43

Euroopa Parlamendil lasub kohustus teha oma kodukorras uute liikmesriikide ühinemisega seonduvad vajalikud muudatused.

Artikkel 44

Sarnaselt Euroopa Parlamendiga lasub ka nõukogul kohustus teha oma kodukorras uute liikmesriikide ühinemisega seonduvad vajalikud muudatused.

Artikkel 45

Igal liituval riigil, sh ka Eestil, saab alates liitumisest olema üks voliniku koht komisjonis.

Jättes arvestamata EÜ asutamislepingu artikli 213 lõike 1 teise lõigu, artikli 214 lõike 1 esimese lõigu ja lõike 2 ning EURATOMi asutamislepingu artikli 126 esimese lõigu, nimetab nõukogu kvalifitseeritud häälteenamust kasutades ja ühisel kokkuleppel komisjoni presidendiga ametisse komisjoni uued liikmed perioodiks uute riikide liitumisest kuni 31. oktoober 2004. Selle protseduuri alusel nimetatud volinike ja praeguste volinike ametiaeg lõpeb 31. oktoobril 2004.
Uus komisjon, mis koosneb ühest volinikust igast liikmesriigist, astub ametisse 1. novembril 2004 ning selle ametiaeg lõpeb 30. oktoobril 2009. Viimatinimetatud kuupäevaga asendatakse Euroopa Liidu laienemisprotokolli artiklis 4(1) nimetatud kuupäev, milleks on 1. jaanuar 2005.
Sarnaselt Euroopa Parlamendi ja nõukoguga on ka komisjonil kohustus teha liitumisega seonduvad muudatused oma protseduurireeglitesse.
Artikkel 46

Euroopa Kohtusse ja esimese astme kohtusse nimetatakse uute riikide liitumisel 10 kohtunikku. Euroopa Kohtusse valitud kümnest kohtunikust lõpeb viiel loosiga valitud kohtunikul ametiaeg 6. oktoobril 2006 ning ülejäänud kohtunikel 6. oktoobril 2009. Esimese astme kohtusse valitud kümnest kohtunikust lõpeb viie loosiga valitul kohtuniku ametiaeg 31. augustil 2004 ja ülejäänutel 31. augustil 2007.

Nii Euroopa Kohus kui esimese astme kohus peavad sarnaselt teiste institutsioonidega tegema oma kodukorras ühinemisega seonduvad muudatused, mille suhtes on vajalik nõukogu kvalifitseeritud häälteenamus.
Pooleliolevate kohtuasjade suhtes, mille suuline menetlus on alanud enne ühinemiskuupäeva, kohaldatakse ühinemiseelset kohtu kodukorda ning selle lahendamisel osalevad kohtu täiskogu või kojad ühinemiseelses koosseisus.
Artikkel 47

Kontrollikoda täiendatakse kümne lisaliikme nimetamisega, kelle ametiaeg on kuus aastat. See artikkel tagab, et peale ELi laienemist kuulub kontrollkotta üks liige igast liikmesriigist.

Artikkel 48

Majandus- ja sotsiaalkomiteed täiendatakse 95 liikme nimetamisega uutes liikmesriikides organiseeritud kodanikeühiskonda kuuluvate majandus- ja ühiskonnaelu esindavate eri alade arvelt. Selle jaotuse kohaselt on Eesti pärast liitumist esindatud majandus- ja sotsiaalkomitees seitsme liikmega. Uute liikmete ametisoleku aeg lõpeb samaaegselt praeguste liikmete ametisoleku ajaga.

Artikkel 49

Sarnaselt eelnõu artikliga 48 kehtestatud korrale laiendatakse ka regioonide komiteed täiendatakse 95 liikme nimetamisega regionaal-ja kohalike organite mandaati omavate organite arvelt. Eesti saab vastavalt sellele jaotusele peale liitumist regioonide komitees seitse kohta. Uute liikmete ametiaeg lõpeb samaaegselt praeguste liikmete ametisoleku ajaga.

Artikkel 50

Teadus- ja tehnikakomitee praeguste liikmete ametisoleku aeg lõpeb ühinemisakti jõustumiskuupäeval. Seejärel valitakse ühinemisakti artiklist 16 lähtudes uued liikmed.

Artikkel 51

Sarnaselt teiste institutsioonidega kuuluvad ka asutamislepingutega asutatud komiteede eeskirjad ja kodukord pärast ühinemist kohandamisele vastavalt vajadusele.

Artikkel 52

Ühinemislepingu XVI lisas on loetelu komiteedest, rühmadest ja muudest asutamislepingutega või seadusandja poolt loodud organitest, mille ametisoleku aeg lõpeb vastavalt ühinemisakti artiklile 52(1) samaaegselt ühinemise ajal ametis olnud liikmete ametiajaga. Sama reegel kehtib ühinemisakti artikli 52(2) kohaselt ka ühinemislepingu XVII lisas loetletud komisjoni loodud komiteede ja rühmade suhtes. XVIII lisas loetletud komiteede liikmeskond aga uuendatakse ühinemise järel täielikult.
II jaotis. Institutsioonide aktide kohaldatavus
Artikkel 53

EÜ asutamislepingu artikli 249 ja EURATOMi asutamislepingu artikli 161 tähenduses direktiivide ja otsuste puhul, mis on adresseeritud kõikidele praegustele liikmesriikidele, loetakse uued liikmesriigid ühinemisel nende direktiivide ja otsuste adressaatideks, see tähendab, et uued liikmesriigid loetakse ühinemisel automaatselt nendest direktiividest ja otsustest teavitatuteks. Selline automaatne teavitatuks lugemine pole aga vajalik EÜ asutamislepingu artiklite 254 lõigete 1 (võetud vastu kaasotsustuse menetlusega) ja 2 (adresseeritud kõikidele liikmesriikidele) kohaselt jõustuvate direktiivide ja otsuste puhul, kuna need on avaldatud Euroopa Liidu teatajas.

Artikkel 54

Uued liikmesriigid on kohustatud ühinemiskuupäevast jõustama meetmeid järgimaks direktiive ja otsusteid, välja arvatud kui artiklis 24 toodud lisades (Eesti puhul lisa VI) sätestatud üleminekumeetmetes või ühinemisakti muudes sätetes või lisades ei ole ette nähtud muud tähtaega.

Artikkel 55

Kuna ühinemisleping fikseerib ELi õigustiku seisuga 1. november 2002, siis on uue liikmesriigi põhjendatud taotluse alusel enne 1.maid 2004 võimalik vastu võtta ajutisi erandeid institutsioonide aktidest, mis on vastu võetud vahemikus 1. november 2002 kuni ühinemislepingule allakirjutamise kuupäevani. Sellised erandid võtab nõukogu vastu ühehäälselt ja komisjoni ettepaneku põhjal. Pärast ühinemislepingule allakirjutamist saavad uued liikmesriigid nn vaatlejastaatuse – neil on võimalik osaleda vaatlejatena ELi institutsioonide töös. Seda reguleerib lõppaktile lisatud kirjade vahetus teavitamis- ja konsulteerimiskorra kohta teatavate otsuste ja muude meetmete vastuvõtmiseks ühinemiseelsel perioodil.

Artikkel 56

Kui ei nähta ette teisiti, võtab nõukogu komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega vastu vajalikud meetmed ühinemisakti artiklites 20, 21 ja 22 osutatud II, III ja IV lisa sätete rakendamiseks.

Artikkel 57

Nähakse ette vajadusel institutsioonide ühinemiseelsete aktide ühinemisest tulenev kohandamine. Juhul kui vajalikke kohandusi ei ole ühinemisaktiga ega selle lisadega ette nähtud, tehakse kohandused nõukogu kvalifitseeritud häälteenamusega komisjoni ettepaneku põhjal. Kui esialgse teksti on vastu võtnud komisjon, teeb vajalikud kohandused akti komisjon üksi. Kohandused jõustuvad alates ühinemisest.

Artikkel 58

Enne ühinemist vastuvõetud ja nõukogu või komisjoni poolt uute liikmesriikide keeltes koostatud institutsioonide aktide tekstid saavad ühinemiskuupäevast autentseks praeguste liikmesriikide 11 keeltes koostatud tekstidega ning need avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 59

Artikkel 59 näeb ette, et hiljemalt kolme kuu jooksul pärast ühinemist oleks komisjonile, vastavalt EURATOMi asutamislepingu artiklile 33 teavitatud uute liikmesriikide vastavad aktid, mille eesmärk on uute liikmesriikide territooriumil tagada töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitse ioniseeriva kiirguse ohtude eest.

III jaotis. Lõppsätted
Artikkel 60

Artikli 60 kohaselt on lisad I-XVII, nende liited ja protokollid nr 1-10 ühinemisakti lahutamatuks osaks.

Artikkel 61

Sätestatakse, et Itaalia Vabariigi Valitsus annab uutele liikmesriikidele EÜ asutamislepingu, EURATOMi asutamislepingu ja neid lepinguid muutnud või täiendanud lepingute, kaasa arvatud varasemate ühinemislepingute koopiad praeguste liikmesriikide keeltes. Nende lepingute tekstid uute liikmesriikide keeltes lisatakse ühinemisaktile ja nad on samaväärselt autentsed praeguste liikmesriikide keeltes koostatud tekstidega.

Artikkel 62

Uute liikmesriikide valitsustele antakse Euroopa Liidu Nõukogu peasekretäri poolt üle Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadi arhiivis hoiul olevate rahvusvaheliste lepingute tõestatud koopiad.