Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

Kemikaalid ja GMOd

Kemikaalide valdkonna, samuti geneetiliselt muundatud organismide suletud tingimustes kasutamise valdkonna rakendamise eest vastutab Sotsiaalministeerium. Järelevalvet seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostavad Tööinspektsioon ning Keskkonnainspektsioon oma pädevuse piires.
Tööinspektsioon teostab järelevalvet geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud tingimustes kasutamise üle ja vastavalt keskkonnajärelevalve seadusele teostab kontrolli geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise ja turustamise üle Keskkonnainspektsioon. Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse alusel on Eestis loodud geenitehnoloogiakomisjon, kuhu kuuluvad erinevate ministeeriumide ja teadusasutuste esindajad.
Kemikaalide valdkonna õigusaktide rakendamise eest vastutavad Sotsiaalministeerium, Kemikaalide Teabekeskus, Tervisekaitseinspektsioon ja Tarbijakaitseamet. Kemikaalide turujärelevalvet teostavad Tervisekaitseinspektsioon hulgikaubanduses ja Tarbijakaitseamet jaekaubanduses. Kemikaaliseaduse muutmise seadusega on pandud alus Mürgistusteabe Keskuse loomisele. Kemikaaliohutuse valdkonda koordineerib Kemikaaliohutuse Komisjon.

Müra

Müradirektiivide rakendamise eest vastutavad Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Keskkonnaministeerium ning nende allasutused.
Mootoriga õhusõidukite mürataseme piirväärtuseid käsitlevate direktiivide 80/51/EMÜ, 89/629/EMÜ ja 92/14/EMÜ koos täiendustega, rakendamise eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi alluvuses asuv Lennuamet.
Mootorsõidukite müratasemete piirväärtuseid kehtestavate direktiivide rakendav asutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Järelevalvet eeltoodu osas teostab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi alluvuses asuv Riiklik Autoregistrikeskus (ARK). ARK kureerib tehnoülevaatuste jm riikliku järelevalve süsteeme, sh tüübikinnitust ning toodangu järelevalvet.
Välistingimustes kasutatavate seadmete müratasemete direktiivi 2000/14/EÜ rakendamise üle teostab järelevalvet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi alluvuses asuv Tehnilise Järelevalve Inspektsioon. Mürataset iseloomustava teabe õigsuse eest vastutab tarnija, kes on kohustatud järgima müratasemete määramise metoodikat. Järelevalve mahu suurenemine toob endaga kaasa Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni töömahu suurenemise. Samuti on vajalik Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile mõningate elementaarsete mürataseme mõõturite olemasolu, millega peab kaasnema töötajate väljaõpe ja täiendkoolitus.

• 
  Keskkonnamüra direktiivi nõuete rakendamise eest hakkab vastutama Sotsiaalministeerium. Järelevalvet nõuete täitmise suhtes hakkab teostama Sotsiaalministeeriumi alluvuses asuv Tervisekaitseinspektsioon. Järelevalve mahu suurenemine toob endaga kaasa Tervisekaitseinspektsiooni töömahu suurenemise. Samuti on vajalik Tervisekaitseinspektsioonile mõningate elementaarsete keskkonna mürtaseme mõõturite olemasolu, millega peab kaasnema töötajate väljaõpe ja täiendkoolitus.
  

Tuumaohutus ja kiirguskaitse

Tuumaohutuse ja kiirguskaitse rakendamise eest vastutab põhiliselt Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olev Kiirguskeskus. Kiirguskeskus täidab põhilisi kiirgusohutuse tagamisega seotud ülesandeid, näiteks nõustab pädevaid asutusi kiirgusohutuse küsimustes, peab kiirgustöötajate doosiregistrit ning kiirgusallikate, tuumamaterjali ja radioaktiivsete jäätmete registreid, korraldab elanike ja elanikkonna vaatlusrühmade dooside hindamist, osaleb, õhu, pinnase, vee ja toiduainete radioaktiivsuse riikliku seire teostamisel jne.
Toiduainete impordi ja ekspordi, samuti toidus lubatud saasteainete, sh radioaktiivsete ainete, sisalduse üle teeb järelevalvet Veterinaar- ja Toiduamet. Radionukliidide seiret toiduainetes tehakse alates 1996. aastast, tulemused avaldatakse üks kord aasta jooksul. Pärast ühinemist Euroopa Liiduga peab kolmandatest riikidest pärinevaid põllumajandussaaduseid ja –tooteid kontrollima Eesti, rakendavaks institutsiooniks on Veterinaar- ja Toiduamet.
EURATOMI asutamislepingu artikli 35 täitmiseks on Kiirguskeskus koostanud 2002. a keskkonna radioaktiivsuse seire programmi. Programmi koostamisel on arvestatud Euroopa Komisjoni soovitust 2000/473/Euratom (EÜT L 191, 27.07.2000, lk 37). Programmis on kesksel kohal kiirgushädaolukorrast alarmeeriv süsteem, mille käigus mõõdetakse välise gammakiirguse doosikiirust ning õhuaerosoolide ja  osakeste radioaktiivsust. Alates 2002. aastast tehakse ka piima ja elanike toidu seiret. Alates 1998. aastast on uuritud radooni sisaldust elamutes, 2001. aastal valmis uurimistulemuste alusel radooni kaart.

7. Jõustumine
Ühinemislepingus sisalduvad keskkonna valdkonna sätted jõustuvad Eesti suhtes ühinemislepingu jõustumisel. EL keskkonna acquis’ sätete täies mahus jõustumiseks sätestab ühinemislepingu lisa VI Eesti jaoks erandid viie direktiivi jõustumise suhtes:
1) direktiiv 94/63/EÜ bensiini säilitamisel ja selle terminalidest teenindusjaamadesse jaotamisel lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) heitkoguste kontrollimise kohta – täielik rakendamine alates 1. jaanuarist 2007. a;

2) direktiiv 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta – täielik rakendamine alates 1. jaanuar 2011. a;

3) direktiiv 98/83/EÜ joogivee kvaliteedi kohta – täielik rakendamine alates 1. jaanuarist 2014. a; .

4) direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta – täielik rakendamine alates 17. juulist 2009. a;

5) direktiiv 2001/80/EÜ suurtest põletusseadmetest välisõhku eralduvate teatavate saasteainete heitkoguste piiramise kohta – täielik rakendamine alates 1. jaanuarist 2016. a.

23. JAGU

TARBIJA- JA TERVISEKAITSE

1. Sissejuhatus
Käesoleva seletuskirja on koostanud Helle Aruniit, tarbijakaitse töögrupi juht (Tarbijakaitseamet, Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium).
Tarbijakaitse valdkonna läbirääkimiste protsessi oli kaasatud Tarbijakaitse Liidu esindajaid, Eesti Kaubandus-ja Tööstuskoja esindaja ning Eesti Toiduainetööstuse Liidu esindajaid aga ka Turismifirmade Liidu, Kaupmeeste Liidu esindajaid.
Tarbijakaitse valdkonda reguleerib EL asutamislepingu artikkel 153, mille kahe esimese punktiga määratletakse tarbijakaitse poliitika sisu ja koht teiste EL poliitikate kõrval ja nimelt: - tarbijate huvide edendamiseks ja kõrgetasemelise tarbijakaitse tagamiseks aitab ühendus kaitsta tarbijate tervist, turvalisust ja majanduslikke huve, samuti edendada nende õigust teavitamisele, koolitamisele ja organiseerimisele oma huvide kaitseks; - ühenduse ülejäänud poliitika ja meetmete määratlemisel ning rakendamisel võetakse arvesse tarbijakaitse nõudeid.
Tarbijakaitse acquis jaguneb tinglikult kolmeks osaks:
esimene osa sisaldab õigusakte, mis annavad suunised tarbijate teavitamiseks, nende koolitamiseks, et parandada tarbijate teadlikkust teha õigeid valikuid; samuti tarbija esindajate osavõtu võimaluste kohta mitmesuguste komisjonide ja komiteede töös (näiteks standardite väljatöötamise komisjonid jm. )
teine osa sisaldab õigusakte, mis kehtestavad nõudeid, et tarbija oleks kaitstud ohtlike, mittekvaliteetsete kaupade ja teenuste eest
kolmas osa sisaldab õigusakte, mis kaitsevad tarbijate majanduslikke huve.

Tarbijakaitse temaatika on EL tasandil tihedalt seotud ühtse siseturu toimimisega (asutamislepingu art 94 ja art 95 lg 3) ning selle turu piires kaupade ning teenuste vaba liikumise küsimustega (art 30).

2. Eesmärk
Tarbijakaitsega seonduv aqcuis tugineb EL asutamislepingu sätetele.

Asutamislepingu eesmärgiks on tagada kõrgetasemeline tarbijate tervise, turvalisuse ja nende majanduslike huvide kaitse ühenduse õiguse harmoneerimise kaudu, kindlustades ühesuguse kaitstuse kõigile tarbijatele kõigis ühenduse liikmesriikides vähemalt harmoneeritud õiguse tasemel. Kuid vastavalt art 153 lg 5 on igal liikmesriigil õigus säilitada või võtta kasutusele rangemaid tarbijakaitselisi meetmeid. Ühenduse harmoneeritud õigusest rangemate kaitsemeetmete rakendamine peab olema kooskõlas asutamislepinguga ning argumenteeritud. Rakendatavad kaitsemeetmed, piirangud kaupade, teenuste liikumisel ühest liikmesriigist teise ei tohi kaasa tuua liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piiramist (art 30).

EL eesmärgiks on antud valdkonnas tagada olulisemate tarbijakaitsealaste põhimõtete ühtlustamine ning võrreldavus liikmesriikide vahel.
Lühidalt võib öelda, kui tarbija (üksikisik) reisib oma koduriigist teise liikmesriiki, siis tal on samasugune kaitstuse tase kaupade ja teenuste ostmisel selles riigis kui tema koduriigis. EL tarbijakaitsealased regulatsioonid kindlustavad ühtsed reeglid kaupade käitlemisele, kaupade ja teenuste müügile vähemalt ühenduse harmoneeritud õiguse ulatuses. Reeglite ühtlustamine on toimunud ja toimub peamiselt direktiivide kaudu. Tarbijakaitse aquis sisaldab arvukalt direktiive, mille põhimõtteid peavad järgima oma majandustegevuse korraldamisel konkreetse majandus- või tootmisharu üksused (näiteks toiduainete käitlejad, tekstiilitööstus, finantssektor jne.) kelle tegevus või toode on seotud või siis otse suunatud tarbijale. Järelevalvet reeglite täitmise üle teevad, aga ka vajadusel reeglitesse täiendusi, EL institutsioonid eeskätt EL Komisjoni direktoraadid. Tarbijakaitse valdkonna huvides töötab tervise ja tarbijakaitse direktoraat, mida kureerib komisjonäär David Byrne. Lisaks sellele on kindlasti igas liikmesriigis valitsuste poolt loodud toimivad järelevalveasutused (inspektsioonid, ametid). Peale selle tegutsevad kõigis liikmesriikides suurema või vähema aktiivsusega kodanikualgatuse korras loodud tarbijakaitseorganisatsioonid, kes otseselt jälgivad kuidas riik arvestab tarbijate huvidega ning nad esindavad läbi oma katusorganisatsioonide tarbijate huve EL tasandil mitmesugustes EL institutsioonides. Kindlasti esindavad ja kaitsevad need organisatsioonid tarbijate huve oma koduriigis.
Liitumislepinguga võtab Eesti vastavad aquis` põhimõtted üle ning kohustub neid alates liitumishetkest rakendama. Vastavate kohustuste täitmiseks on liitumisläbirääkimiste vältel viidud läbi Eesti seadusandluse harmoniseerimine aquis põhimõtetega, mille tulemusena on tagatud siseriikliku ja EL seadusandluse kooskõla antud valdkonnas (vt. allpool p.4). Reeglina on vastavaid põhimõtteid asutud juba rakendama, selleks on loodud vajalik institutsionaalne baas,mis tagab liitumislepingu jõustumise korral sellest tulenevate kohustuste tõrgeteta täitmise (vt. allpool p 6).