Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

3. Sisu ja võrdlev analüüs

Kuna Eesti ei taotlenud EL peetud liitumisläbirääkimiste käigus tarbijakaitse valdkonnas üleminekuperioode ega erandeid, sisaldab liitumisleping tarbijakaitse valdkonna jaoks Eestile üksnes üldist kohustust rakendada alates Euroopa Liiduga ühinemisest kõiki ühenduse õigusakte tarbijakaitse valdkonnas (ühinemisakti art. 2). Ühinemisakti artikli 5 lõike 2 alusel võtab Eesti endale kohustuse ühineda ka tarbijakaitse valdkonda kuuluvate konventsioonidega, mida ei ole veel asendatud nõukogu määrustega.

Erandite ning üleminekuperioodide taotlemist ei peetud liitumisläbirääkimiste käigus vajalikuks erinevatel põhjustel. Tarbijakaitse valdkonnas oli peamiseks kohustuseks liitumisprotsessi käigus osaliselt juba eksisteeriva seadusandluse kooskõlla viimine aquise`ga, kuid ka terve rea EL direktiivide harmoneerimine. Samuti oli läbirääkimiste alustamise perioodil Eestil juba olemas vajalik institutsionaalne baas, et asuda rakendama harmoneeritud õiguse põhimõtteid. Siiski selle institutsionaalse baasi haldussuutlikust oli vaja oluliselt tõsta. Kuna EL seadusandlus tarbijakaitse valdkonnas kujutab endast reeglite kogumit, mida normaalselt toimida sooviv turumajanduslik ühiskond nagunii kehtestab, et tagada heade kaubandustavade, terve konkurentsi toimimine ning selles protsessis osalevate isikute õiguste kaitse, siis sellest tulenevalt on tarbijakaitse valdkonda kuuluvaid aquis`st tulenevaid põhimõtteid siseriiklikult asutud rakendama juba enne liitumisläbirääkimiste algust (näiteks tarbijakaitseseadus aastast 1994, reklaamiseadus 1997, konkurentsiseadus jne.)
Liitumisleping sisaldab tarbijakaitse valdkonnas üksnes uute liikmesriikide liitumisega seonduvaid tehnilisi kohandusi (AC2/202REV2) ning rakendussätteid aquis` täiendamiseks. Vastavad tarbijakaitse valdkonda puudutavad reeglid sisalduvad liitumislepingu lisa II punktis 23 ning tehniliste kohanduste osas ptk. 23.

Ühinemisel Euroopa Liiduga peab Eesti tagama, vastavalt EL kehtivale põhimõttele, liikmesriikide turgudel ringlevate kaupade ja teenuste vastavuse üldise tooteohutuse nõuetele (Direktiiv 2001/95/EÜ) ning tarbijate õiguste ühtlase ja kõrgel tasemel kaitse (EL asutamislepingu art 153).

4. Eelnõust tulenevate kohustuste vastavus Eesti/EL õigusele
Eestis kehtiv õigus vastab tarbijakaitse valdkonnas põhimõtteliselt EL nõuetele. Üksikutes spetsiifilistes valdkondades on vajalik täieliku kooskõla saavutamiseks õigusaktide täiendamine või uute õigusaktide vastuvõtmine. Tarbijakaitse valdkonna aquis täielikuks ülevõtmiseks on 2003.aastal plaanis vastu võtta uus tarbijakaitseseadus (eelnõu on Riigikogus), mille eesmärgiks on kaas-ajastada kehtivat Tarbijakaitseseadust eeskätt tarbija majanduslike huvide kaitse seisukohalt ning luua lihtsustatud kohtuväline süsteem tarbija ja kaupleja vaheliste vaidluste lahendamiseks. Seejuures on arvestatud Euroopa Komisjoni soovitusi 4.aprillist 2001.a. ning 30.märtsist 1998.a. tarbija vaidluste lahendmaise kohtuväliste institutsioonide põhimõtete kohta, direktiivi 98/27/EÜ tarbija kollektiivsete huvide kahjustamise lõpetamiseks tehtavate ettekirjutuste kohta ja direktiivi 98/6/EÜ tarbijakaitse kohta tarbijatele pakutavate toodete hindade avaldamise kohta.
Tarbija huvide kaitse aspekte arvestab elektroonilist kaubandust reguleeriv direktiiv 2000/31/EÜ, mille harmoneerimine toimub eraldi seadusega, mille eelnõu on käesoleval hetkel koostamisel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaubandusosakonnas.
Arvuliselt sisaldab tarbijakaitse aquis kõige enam õigusakte, mis käsitlevad toidukaupade ohutuse, märgistamise, impordi nõudeid. Nende direktiivide harmoneerimise eest vastutab Põllumajandusministeerium. Käesoleval ajal peaks kehtiv Eesti õigus toiduvaldkonnas vastama EL nõuetele (vt. vastava valdkonna juurest).
Tooteohutus on tarbijakaitse kõige olulisem aspekt. Toode on ohutu, kui tema kasutamine ettenähtud viisil ja eesmärgil ei ohusta tarbija tervist ja vara. Samuti peavad toote pakend ning märgistus vastama toote sisule. Siin on Eesti õigus täielikus vastavuses EL õigusega, seda tagab tooteohutuse seadus (1998.a.).
Tarbija majandushuvide kaitsmiseks on EL keelustanud kahjuliku ja ebaausa tegevuse turul. Nii kaitstakse tarbijat eksitava reklaami ja selle tagajärgede eest, samuti ebaausate lepingutingimuste eest. Eesti õigus on selles osas täielikult vastavuses EL õigusega (tarbijakaitseseadus 1994.a.,reklaamiseadus 1998.a., võlaõigusseadus 2001.a.jm).

5. Mõjud
Liitumislepingu mõjude hindamisel tuleb arvestada asjaoluga, et Eesti on tarbijakaitse valdkonnas juba valdavalt rakendanud aquis`st tulenevaid kohustusi, seetõttu ei too liitumislepingu jõustumine olemasoleva praktika jaoks kaasa põhimõttelist laadi muudatusi vaid tuleb jätkata alustatud protsessi.

Kaudselt võiks hinnata tarbijakaitse valdkonnas EL poliitika järgimise mõjusid allpoolesitatud viisil:

• 
  kasvab tarbijate teadlikkus oma õigustest ja kohustustest ning seoses sellega muutuvad nende hoiakud, käitumisharjumused. Tarbijakaitseamet on tellinud vastavateemalisi uuringuid alates 2000.a., samuti analüüsinud igal aastal Ameti poole pöördunud tarbijate kaebuste sisu ja põhjuseid aga ka meedia poolt kajastatud küsimusi;
  
• 
  ettevõtjad, ärimehed aktsepteerivad järjest rohkem häid kaubandustavasid. EL-ga liitumine ja sellega seonduvate aquis põhimõtete rakendamine tagab siinsete ettevõtjate suurema usaldusväärsuse ning läbipaistvuse nende suhtes ühtse õigusliku regulatsiooni kohaldamise kaudu;
  
• 
  toodetakse, imporditakse, müüakse järjest rohkem ohutuid, kvaliteetseid ning lepingutingimustele vastavaid kaupu, teenuseid. Eestis rakendatakse EL aquis põhimõtteid ning Eestis on õiguse rakendamiseks loodud vajalikud ja haldussuutlikud institutsioonid.
  

6. Rakendamine
Tarbijakaitse valdkonnas on Eestile kõik vajalikud institutsioonid järelevalve korraldamiseks loodud ja tegutsevad nad samadel põhimõtetel nagu Euroopa Liidu liikmesriikides. Eestil on vaja tõsta nende haldussuutlikkust ja veelgi parandada omavahelist koostööd– see tagab õigusaktidega kehtestatud reeglite praktikas parema toimimise.
Tarbijakaitseseaduses ja teistes tarbija huve kaitsvates seadustes ja nendest tulenevates õigusaktides esitatud nõuete täitmise üle (kui õigusaktides on konkreetselt viidatud Tarbijakaitseameti järelevalve kohustustele) teeb järelevalvet Tarbijakaitseamet, kes kuulub Majandus-ja Kommunikatsiooni haldusalasse. EL-ga liitumine ei too kaasa vajadust teha Tarbijakaitseameti töös olulisi organisatsioonilisi muudatusi.

Kõik toiduainete käitlemisega seonduv õigus kuulub Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse ja inimese tervisega seonduvad küsimused Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse. Institutsionaalne baas aquis rakendamiseks on olemas. Nimelt on Põllumajandusministeeriumi haldusalas Toidu-ja Veterinaaramet, Taimetoodangu Inspektsioon ning Sotsiaalministeeriumi haldusalas Tervisekaitseinspektsioon.

Tooteohutuse osas on peamisteks rakendusasutusteks Tarbijakaitseamet ja Tehnilise Järelevalve Inspektsioon, kes asuvad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas.

Tarbijate teavitamise, nõustamise ning koolitamise aga ka tarbijate majanduslike huvide kaitse rakenduslike tegevuste ja järelevalve eest vastutab Tarbijakaitseamet.

7. Jõustumine
Liitumislepingus ei ole tarbijakaitse valdkonnaga seonduvaid sätteid, mis jõustuksid Eesti suhtes hilisemal kuupäeval kui leping ise. Samuti ei näe liitumisleping ette tarbijakaitse valdkonnaga seonduvaid üleminekuperioode või üksikute aquis osade jõustumist hilisemal kuupäeval kui liitumisleping.