Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

10 päeva liitumise hetkeks,

20 päeva 31. detsembriks 2004,

35 päeva 31. detsembriks 2005,

45 päeva 31. detsembriks 2006,

50 päeva 31. detsembriks 2007,

65 päeva 31. detsembriks 2008 ja

90 päeva 31. detsembriks 2009.

• 
  Peatükk 31. all on läbirääkimiste käigus saavutatud teadusuuringute rahastamine põlevkiviuuringute valdkonnas. Eesti põlevkiviuuringuid on võimalik sihtotstarbeliselt kaas rahastada Euroopa Liidu söe- ja teraseuuringute fondist. Võimalik on kaas rahastada uurimisprojekte kogu põlevkivitootmise ja –töötlemise väärtusketi ulatuses, see tähendab nii põlevkivienergeetikas kui ka põlevkiviõli tootmises. Põlevkiviuuringute sihtotstarbeline kaasrahastamine Euroopa Liidu söe- ja teraseuuringute fondist on oluline toetamaks teaduspotentsiaali arendamist põlevkiviuuringute valdkonnas. Eesti jaoks on tähtsad teadusuuringud kogu põlevkivitootmise ja -töötlemise väärtusketi ulatuses, hõlmates nii põlevkivienergeetikat kui ka põlevkiviõli ja põlevkivikemikaalide tootmist.
  

Muus osas kehtestab ühinemisakt energeetika valdkonnas Eestile üldise kohustuse rakendada alates Euroopa Liiduga ühinemisest kõiki selle valdkonna ühenduse õigusakte (ühinemisakti artikkel 2).

Ühinemislepingu II lisa 12. peatükk kehtestab vajalikud tehnilised kohandused ning rakendussätteid EL sekundaarõiguses, arvestamaks Eesti liitumist.

• 
  Üldiste energeetikaalaste õigusaktide jaoks sisaldub vastav regulatsioon ühinemislepingu II lisa 12. peatüki jaos A. Tegemist on tehniliste täiendustega, millega lisatakse energeetika valdkonna õigusaktidesse viited uute liikmesriikide kohta.
  

• 
  Energiamärgistust käsitleb ühinemislepingu II lisa 12. peatüki jagu B, millega täiendatakse energiamärgistuse ja –tõhususe direktiive viidetega uute liikmesriikide kohta.
  

Energiamärgistuse ja –tõhususe direktiivid sätestavad energiatõhususe märgistamise nõuded kodumajapidamises kasutatavatele elektriahjudele ja õhukonditsioneeridele nende turustamisel, energiasäästu nõuded päevavalguslampide süüte- ja reguleerimisseadmetele, uute vedel- ja gaaskütusega köetavate kuumaveekatelde efektiivsusnõuded ning kodumajapidamises kasutatavate lampide energiamärgistuse alased nõuded.

Vastavate kohustuste täitmiseks on Eesti õigusaktid ühtlustatud acquis’ põhimõtetega, mille tulemusena on tagatud selle valdkonna siseriikliku ja EÜ õiguse kooskõla. Sellest tulenevalt on nimetatud põhimõtete rakendamisega alustatud, selleks on loodud vajalik institutsionaalne baas.
Ühinemislepingu mõjude hindamisel tuleb arvestada asjaoluga, et Eestis valdavalt juba rakendatakse energeetika acquis’st tulenevaid kohustusi ning seetõttu ei too lepingu jõustumine olemasoleva praktika jaoks kaasa kogu valdkonda ümber kujundavaid muudatusi. Seoses Eesti taotletud üleminekuperioodidega vedelkütuse miinimumvaru hoiustamise ja elektrituru avamise suhtes kaasnevad Eestile energeetika acquis’ ülevõtmisega põhimõttelist laadi muudatused, mille mõjud on hajutatud tänu astmelisele ajagraafikule pikemale ajaperioodile.

4. Eelnõust tulenevate kohustuste vastavus Eesti/EL õigusele
Vastavus tulenevalt EÜ asutamislepingust

Eesti õigusaktid energeetika valdkonnas üldjoontes vastavad EL nõuetele. Täieliku vastavuse eesmärgil töötas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2002. aastal välja energiaseaduse asendamiseks välja neli uut seadust. Nendeks on elektrituru seadus, kaugkütte seadus, vedelkütuse seadus ja maagaasi seadus. Kõik nimetatud seadused jõustuvad 1. juulil 2003. a.

Siiski on üksikutes spetsiifilistes alavaldkondades täieliku kooskõla saavutamiseks vajalik vastu võtta ja muuta veel mõningaid õigusakte. Vastavate õigusaktide ettevalmistamisega tegeleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Tulenevalt 1. juulist 2003. a jõustuvale elektrituru seadusele tuleb seaduse jõustumise kuupäevaks välja töötada alamastme aktid, mis kehtestavad võrguteenuste kvaliteedinõuded, omavoliliselt tarbitud elektrienergia koguse ja maksumuse määramise juhendi, tööstustarbijatele elektrienergiat müüva ettevõtja esitatavad statistilised andmed, võrgueeskirjad, elektrivõrguga ühendamise ja ühendamistasu arvestamise korra, taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmise päritolutunnistuse taotlemise ja väljaandmise tingimused ja korra ning kombineeritult taastuvatest ja muudest energiaallikatest toodetud elektrienergia puhul taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia osakaalu määramise tingimuste ja korra kohta.
Vedelkütuse ja maagaasi alavaldkonna täielikuks ühtlustamiseks tuleb maagaasi seaduse jõustumise kuupäevaks (1. juulist 2003. a) välja töötada tarbitud gaasikoguse ja maksumuse määramise kord omavolilise tarbimise korral.
Samuti tuleb muuta seadmete energiatõhususe seadust, et ühtlustada:

• 
  komisjoni direktiiv 2002/31/EÜ kodumajapidamises kasutatavate õhukonditsioneeride energiatõhususe märgistuse kohta nende turustamisel;
  
• 
  komisjoni direktiiv 2002/40/EÜ kodumajapidamises kasutatavate elektriahjude energiatõhususe märgistuse kohta nende turustamisel;
  

• 
  komisjoni direktiiv 2000/55/EÜ energiasäästu nõuete kohta päevavalguslampide süüte- ja reguleerimisseadmetele;
  
• 
  nõukogu direktiiv 92/42/EMÜ uute vedel- ja gaaskütusega köetavate kuumaveekatelde efektiivsusnõuete kohta;
  
• 
  nõukogu direktiiv 82/885/EMÜ direktiivi 78/170/EMÜ muutmise kohta, mis käsitleb uutes või olemasolevates mittetööstuslikes hoonetes paiknevate kütteotstarbeliste ja sooja vee tootmise soojageneraatorite talitluse ja küttesoojuse ning sooja vee jaotussüsteemide isolatsiooni uutes mittetööstuslikes hoonetes ning;
  
• 
  komisjoni direktiivi 98/11/EÜ millega rakendatakse nõukogu direktiivi 92/75/EMÜ kodumajapidamises kasutatavate lampide energiamärgistuse alased sätted täielikuks harmoneerimiseks.
  

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on alustanud selleks vajalike seaduse muudatusettepanekute väljatöötamist. Seadmete energiatõhususe muutmise seaduse eelnõu esitamine Vabariigi Valitsusele on kavandatud 2. juuliks 2003. a.

Paralleelselt valmistatakse ette direktiive 2002/31/EÜ, 2002/40/EÜ ja 2000/55/EÜ ühtlustavad alamastme aktid, millega kehtestatakse nõuded kodumajapidamises kasutatavate õhukonditsioneeride ja elektriahjude energiatõhususe märgistusele ning päevavalguslampide liiteseadiste energiatõhususe nõuded.
Tuumaenergia alavaldkonnas on Eestis tuumaenergiat käsitlevad õigusaktid kooskõlas ja tagavad EÜ asutamislepingust tulenevate põhiliste kohustuste täitmise. Asutamislepingu täieliku täitmise eesmärgil on koostatud uus kiirgusseaduse eelnõu ja selle vastavad rakendusaktid. Uus kiirgusseadus peaks jõustuma alates 2004. aastast. Asutamislepingu täitmisele aitavad kaasa ka Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA) tuumaohutuse alased konventsioonid ja lepingud, millega Eesti on ühinenud. EÜ asutamislepinguga seonduvad IAEA konventsioonid ja kokkulepped on:

• 
  Eesti Vabariigi ja Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri vaheline kokkulepe kaitseabinõude rakendamise kohta seoses tuumarelvade leviku tõkestamisega (edaspidi kaitsemeetmete leping), millele Eesti kirjutas alla ja jõustas 24. novembril 1997. a;
  

• 
  Eesti Vabariigi ja Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri vahelise kokkuleppe lisaprotokoll “Kaitsemeetmete rakendamise kohta seoses tuumarelvade leviku tõkestamisega”, millele Eesti kirjutas alla 13. aprill 2000. a, ratifitseerimata;
  

• 
  Kasutaud tuumakütuse ohutu käitlemise ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ühendkonventsioon, millele Eesti kirjutas alla 5. jaanuaril 2001. a, ratifitseerimata.
  

Vastavus tulenevalt EURATOMi asutamislepingust

Teadusliku uurimistöö edendamine (asutamislepingu peatükk 1)

Eesti on liitunud EÜ teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse VI raamprogrammiga (2002-2006), kuid materiaalsetel kaalutlustel ja otsese vajaduse puudumise tõttu ei osaleta seni Euratomi tuumaenergia teadusuuringute ja koolituse eriprogrammis. Ühinemise järel on ka see programm Eestile avatud.

Teabe levik (asutamislepingu peatükk 2)

Selles peatükis kehtestatud sätted patentide, ajutiselt kaitstud patendiõiguste, kasulike mudelite või patenditaotluste kohta on kooskõlas Eesti õigusega.

Tervisekaitse (asutamislepingu peatükk 3)

1997. aastal vastuvõetud kiirgusseaduse koostamisel oli põhiliselt aluseks Euroopa Liidu direktiiv 96/29Euratom (edaspidi BSS, st põhiline ohutusstandard). Seega on enamus põhiohutusstandardi nõuetest nagu elanike ja kiirgustöötajate dooside piirmäärad, nende tervise kaitsmise nõuded ioniseeriva kiirguse ohu eest, kiirgustöötajate tervise kontrollimise kohustus jne sätestatud kas kiirgusseaduses või selle alusel antud määrustes.

Keskkonna kiirgusseire nõuded asutamislepingu artiklite 35 ja 36 rakendamiseks on kehtestatud komisjoni soovitustes (2000/473/Euratom). Viimase järgi tuleb jälgida järgmiste keskkondade radioaktiivsust:

• 
  atmosfääriosakesed;
  
• 
  keskkonna välise gammakiirguse doosikiirus;
  
• 
  pinnaveed;
  
• 
  joogivesi ja tarbevesi;
  
• 
  riigis toodetud piim;
  
• 
  üldine keskmine toiduratsioon.
  

Vastavalt soovitustele töötas Kiirguskeskus välja keskkonna radioaktiivsuse seire programmi. Arvestades Eesti võimalusi, on programm väiksemamahulisem. Programmis on kesksel kohal välise gammakiirguse doosikiiruse ning õhuaerosoolide ja –osakeste radioaktiivsuse seire kiirgushädaohust alarmeeriva varase hoiatamise süsteemi töö tagamiseks. Kiirguskeskuse sisemise finantseerimise toel on teostatud atmosfääriseiret ja lisaks väga väikeses ulatuses pinnavete seiret. Asutamiselepingu radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise ohutuse tagamisel suhtes on abi kasutaud tuumakütuse ohutu käitlemise ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ühendkonventsioonist, mille ratifitseerimise seaduse eelnõu esitatakse Vabariigi Valitsusele 2003. aastal. Keskkonnaministeeriumis koostatakse 2003. aasta jooksul kiirgusseaduse eelnõu, mis näeb ette kiirgusohutuse riikliku programmi, sh radioaktiivsete jäätmete käitlemise arengukava koostamise iga kümne aasta tagant.

Investeeringud (asutamislepingu peatükk 4)

Eestis puudub tegevus asutamislepingu II lisas loetletud tööstusharudes (uraani- ja tooriumimaagi kaevandamine, selliste maakide rikastamine, uraani- ja tooriumikontsentraatide keemiline töötlemine ja puhastamine, igasugusel kujul tuumakütuste valmistamine, tuumakütuseelementide valmistamine, uraanheksafluoriidi tootmine, rikastatud uraani tootmine, kiiritatud kütuste töötlemine eesmärgiga eraldada mõned või kõik selles sisalduvad elemendid, reaktoriaeglustite tootmine, hafniumivaba tsirkooniumi või selle ühendite tootmine, igat tüüpi tuumareaktorid igaks otstarbeks, ühe või mitme käesolevas loetelus nimetatud rajatisega seoses püstitatud seadmed radioaktiivsete jäätmete tööstuslikuks töötlemiseks), mistõttu ei ole komisjoni teavitamiseks vajalike rakendusmehhanisme välja töötatud.

Kuna tegemist on Eestis veel riigi tasandil otsustamata küsimusega, kuidas hakkab toimima teavitamismehhanism EÜ institutsioonide suunal erinevates valdkondades ja millisel kujul hakkab välja nägema rakenduslik institutsioon Eestis (kas tsentraalne tervele Eestile või iga valdkonna juurde loodud üksus), siis ei ole hetkel selge ka Eestis siseriiklikult toimima hakkav järelvalvesüsteem komisjoni teavitamiseks. Hetkel ei puuduta lepingu investeeringute osa Eestit.
Ühisettevõtted (asutamislepingu peatükk 5)

Eestis tuumatööstust arendavaid ühisettevõtteid moodustatud ei ole. Küll aga tagab Eesti eeliste andmise ühisettevõtete tekkimisel vastavalt nõukogu otsusele. Eelisteks on asutamislepingu III lisas loetletud eelised ühisettevõtetele (milledest on olulisemad vabastamine kõikidest maksudest ja lõivudest ühisettevõtte asutamisel ning selle omandi, varade ja tulude pealt; samuti tollimaksudest ja samaväärse toimega maksudest ühisettevõttes töödeldud või töödeldavate ainete eest ning teadus- ja tehnikaseadmete eest). Hetkel ei puuduta ühisettevõtete osa Eestit.

Tarned (asutamislepingu peatükk 6)

Eestis ei ole töötavat tuumareaktorit ega ühtki tuumakütusetsükli rajatist, mis töötleks ümber kasutatud tuumakütust või kasutaks toormena tuumamaterjali. Samuti puuduvad Eestis tuumamaterjaliga seotud teadusuuringud ja selliseid uuringuid ei ole planeeritud lähitulevikus. Seega ei teki Eestil probleeme nõukogu määruse 3/1958/Euratom ja teiste tarneid reguleerivate määruste rakendamisega.

Julgeolekumeetmed (asutamislepingu peatükk 7)

Komisjoni määrus 3227/76/Euratom määratleb asutamislepingu VII peatüki julgeoleku meetmeid käsitlevate sätete kohaldamise korra. Koos teiste liituvate riikidega osaleb Eesti Euratomi julgeolekumeetmete osakonna ACCESS projekti töös (Applicant Countries Co-operation with Euratom Safeguards System), mille eesmärgiks on kandidaatriigi tehniline valmisolek julgeoleku meetmete kehtestamiseks.

Tuumamaterjali omaja on kohustatud arvestust pidama oma valduses oleva tuumamaterjali üle ja sellest regulaarselt raporteerima otse ESO-le. Tuumamaterjali väikeste koguste raporteerimise üksikasjad otsustatakse bilateraalsete kohtumiste käigus, mis peaksid toimuma 2003. a esimesel poolel. Tuumamaterjali arvestuse raporteerimisel IAEA-le esindab ESO ELi liikmesriiki. Eesti ühinemisel ELiga asendatakse IAEA ja Eesti vahel 1997. aastal sõlmitud julgeoleku meetmete leping kolmepoolse julgeolekumeetmete lepinguga, mis on sõlmitud tuumarelva mitteomavate ELi liikmesriikide, Euratomi ja IAEA vahel.
Eestis on praegu kolm IAEA julgeolekumeetmetele allutatud rajatist, millest tuumamaterjali (ca 6 tonni vaesestatud uraani) omab ainult üks. Tuumamaterjali väikestes kogustes valdajad (vaesestatud uraanist kaitseekraanid aparatuuri koosseisus ja plutooniumi sisaldavad suitsudetektorid) on koondatud üheks materjali arvestuse piirkonnaks. Julgolekumeetmetele allutatud rajatisi inspekteeritakse kord aastas IAEA julgeolekumeetmete inspektorite poolt. IAEA Julgeoleku meetmete lepingust tulenevaid kohustusi täidab Kiirguskeskus. Uues Kiirgusseaduse eelnõus on ette näha volitusnorm täpsema tuumamaterjali arvestuse korraldamiseks.
Omandiõigus (asutamislepingu peatükk 8)

Eesti õigusaktid on kooskõlas selle peatüki sätetega.

Tuumaühisturg (asutamislepingu peatükk 9)

Eesti kaotab ELiga liitumisel vastavalt asutamislepingu artiklile 93 omavahelises kaubanduses kõik impordi- ja ekspordimaksud, samaväärse toimega maksud ning impordi ja ekspordi kvantitatiivsed kitsendused järgmiste IV lisas toodud toodete suhtes:

• 
  A1- ja A2-nimekirjas esinevad tooted;
  

• 
  B-nimekirjas esinevad tooted, kui nende suhtes kehtib ühine tollitariif ja kui nendega on kaasas ühenduse poolt välja antud tõend, mis kinnitab, et neid kavatsetakse kasutada tuumaenergiaalasel otstarbel.
  

Tööjõu vaba liikumisega seonduv ja Eestile tööjõu vaba liikumisega kehtestatud üleminekuperiood on kajastatud seletuskirja VII osa 2 jaos isikute vaba liikumine.

Välissuhted (asutamislepingu peatükk 10)

Tegemist on üldise ühenduse aatomienergia alast välissuhtlust kajastava peatükiga, mis sätestab ühenduse õiguse sõlmida kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega leppeid ja lepinguid. Selliste kokkulepete või lepingute üle peab läbirääkimisi komisjon kooskõlas nõukogu direktiividega, neid sõlmib komisjon nõukogu heakskiidul, kes teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega. Eesti õigusega toodud peatükis sätestatu vastuollu ei lähe.

5. Mõju
Arvestades energeetika valdkonna spetsiifikat Eestis tuli liitumisläbirääkimiste käigus arvestada nii sotsiaalsete kui ka regionaalsete mõjudega, mis seisnevad võimalike tööhõiveprobleemidena Ida-Virumaal. Lisaks tuli arvestada mõjudega riigi julgeolekule läbi elektri varustuskindluse tagamise ja majandusele, kus peamiseks probleemiks on keskkonnanõuete täitmine. Saasteainete heitmete piirnormidega kooskõlla viimiseks renoveeritakse Narva elektrijaamades kaks energiaplokki koguvõimsusega 430 MW, vastasel korral oleks tekkinud varustuskindluse probleemid ja Eesti oleks pidanud hakkama elektrit importima.
Samuti avaldab liitumine mõjud ettevõtete töökorraldusele, tänu millele viiakse läbi Eesti Energia AS restruktureerimine ning tegevusalade juriidiline eristamine ja AS Eesti Gaas tegevuste raamatupidamislik eristamine, et vältida ettevõtete eri osade vahel ristsubsideerimist.
Lähtudes nimetatud potentsiaalsetest mõjudest kehtestati ühinemislepinguga Eesti suhtes üleminekuperiood elektrituru avamiseks ja vedelkütuse varustuskindluse kohustuse täitmiseks vedelkütuse miinimumvaru moodustamiseks.
Valdavalt rakendatakse Eestis energeetika acquis’st tulenevaid kohustusi juba praegu, mistõttu ei too ühinemislepingu jõustumine kaasa kogu valdkonda ümber kujundavaid muudatusi.
Ühinemislepingu jõustumine pikemaajalises perspektiivis mõjutab Eesti tarbijaskonda põhiliselt energia hinna tõusu läbi. Seoses vedelkütuse aktsiismäärade ühtlustamisega ELi liikmesriikides ja vedelkütuse miinimumvaru moodustamiseks vajalike kulutustega tõuseb vedelkütuse hind. Elektrienergia hinda mõjutavad saastemaksude kehtestamine ja taastuvenergia kasutuselevõtt, samuti elektrijaamade renoveerimisega seonduvate investeeringute kõrge maksumus keskkonna- ja efektiivsusnõuete täitmiseks ja elektrituru järk-järgulise avanemisega seonduv uute tootjate turule tulek. Kuna komisjonis on praegu välja töötamisel eelnõu faasis mitmeid energeetikat puudutavaid õigusakte, on konkreetseid analüüse ja hinnanguid energia hinna kohta tulevikuks võimatu teostada.

6. Rakendamine
Tervikuna on institutsionaalne baas energeetika valdkonna acquis’ rakendamiseks loodud. EURATOMi asutamislepingust tulenevate kohustuste täitmiseks on loodud õiguslik alus ja olemas institutsioonid, kes vastutavad õigusaktides sätestatud kohustuste täitmise eest.
Energeetikaalaste üldiste põhimõtete ja programmide, kivisöe, elektrienergia, vedelkütuse ja maagaasi ning muude energiaallikate suhtes vastutavad selle valdkonna haldamise, reguleerimise ja kontrollimise eest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning sõltumatud järelvalveorganid - Energiaturu inspektsioon ja Tehnilise järelevalve inspektsioon.
Tuumaenergeetika alavaldkonna rakendamise eest vastutavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas olev AS A.L.A.R.A. ja Kiirguskeskus Keskkonnaministeeriumi haldusalas. Alavaldkonna teadusuuringute korraldamise eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium.

Kuna Eestis tuumaenergiat ei kasutata on tuumaenergeetikat puudutav tegevus koondunud peamiselt Paldiski tuumaobjekti likvideerimisele ja tuumajäätmete käitlemisele.

7. Jõustumine
Ühinemisleping näeb ette kaks energeetika valdkonnaga seonduvat üleminekuperioodi, kus acquis’ osad elektrituru avamise ja vedelkütuse kohustusliku miinimumvaru moodustamise suhtes jõustuvad hilisemal kuupäeval (kajastatud punktis 3) kui ühinemisleping.

15. JAGU

TÖÖSTUSPOLIITIKA

1. Sissejuhatus
Tööstuspoliitika valdkonna seletuskirja osa on koostanud Ahti Kuningas Majandus- ja Kommunikatsiooni­ministeeriumi majandusarengu osakonnast.
Tööstuspoliitika valdkonda reguleerib EÜ asutamislepingu IX jaotis. Tööstuspoliitika peatükis on Eesti valmis Euroopa Liidu õigustikku täies mahus liitumishetkest rakendama ega vaja üleminekumeetmeid.
Asutamislepingu artikkel 157 on suunatud liikmesriikide ettevõtete globaalse konkurentsivõime suurendamisele ning sätestab, millise suunitlusega tegevusi liikmesriigid ja komisjon selleks rakendavad. Artiklis rõhutatakse, et sellised tegevused saavad aset leida ainult ühtse konkurentsipoliitika raamistikus, säilitades toimiva konkurentsi avatud turul.
Vastavalt nimetatud artikli lõikele 1 peavad komisjon ja liikmesriigid võtma meetmeid kiirendamaks ettevõtete kohanemist majandusstruktuuri muutustega, toetama soodsa majanduskeskkonna kujundamist, looma tingimused ettevõtete vaheliseks koostööks ja tagama, et teadus- ja arendus ning innovatsioonipoliitika aitaksid kaasa tööstuspotentsiaali täielikumale realiseerimisele.
Sama artikli lõige 2 sätestab soovituse koordineerida oma tööstuspoliitka alaseid samme teiste liikmesriikidega ja komisjoniga, ning annab komisjonile võimaluse teha ettepanekuid sellise koordinatsiooni tõhustamiseks.
Artikli 157 lõige 3deklareerib Euroopa Liidu igakülgset toetust liikmesriikidele sama artikli lõikes 1 toodud eesmärkide saavutamisel ning annab nõukogule võimaluse võtta vajadusel erimeetmeid liikmesriikide tegevuse toetamiseks. Samal ajal ei tohi sellised meetmed sisaldada turgu moonutavaid tegevusi, maksusoodustusi ega töötajate õiguste ja huvide piiramist.

2. Eesmärk
Euroopa Liidu tööstuspoliitika sisaldab seega endas olulisi elemente ettevõtluspoliitikast ja innovatsioonipoliitikast. See tähendab väikese- ja keskmise suurusega ettevõtete tekke ja arengu toetamist ning innovatsiooni soodustamist kõikides ettevõtetes. Lissaboni Euroopa Ülemkogu istungil seati eesmärgiks Euroopa Liidu muutmine kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistel põhinevaks majandusruumiks maailmas. Ka seda võib käsitleda antud artiklist tuleneva tööstuspoliitilise eesmärgina.
Artiklis 157 toodud eesmärkide saavutamiseks esitab komisjon perioodiliselt liikmesriikidele oma ettepanekuid, ning saadud tagasiside põhjal on käivitatud mitmeaastaseid raamprogramme. Detsembris 2000. a käivitas nõukogu neljanda mitmeaastase raamprogrammi aastateks 2001 – 2005 ettevõtluse ja ettevõtlikkuse arendamiseks, pannes selles erilist rõhku väikeettevõtlusele. Programmis osalemine on liikmesriikidele vabatahtlik, kuid sellega on praeguseks lisaks liikmesriikidele liitunud ka praegused kandidaatriigid, sealhulgas Eesti. Samasugune raamprogramm on olemas ka teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamiseks.
komisjon kogub pidevalt andmeid eri liikmesriikide poliitika kohta ning püüab hinnata erinevate toetusmeetmete mõjusust ja anda soovitusi. Selleks on välja töötatud ja liikmesriikidele kättesaadavaks tehtud erinevad mõõtmismeetodid, mille alusel riigid saavad oma poliitika edukust hinnata ning teiste kogemustest õppida.
Euroopa Liidu tööstuspoliitikat finantseeritakse peamiselt mitmeaastaste raamprogrammide vahenditest, samuti on liikmesriikidel võimalik kasutada struktuurfonde ja Euroopa Investeerimispanga instrumente.

3. Sisu ja võrdlev analüüs
Ühinemisaktiga on sätestatud, et tööstuspoliitika peatükis on Eesti valmis Euroopa Liidu õigustikku täies mahus liitumishetkest rakendama ega vaja üleminekumeetmeid.

4. Eelnõust tulenevate kohustuste vastavus Eesti/EL õigusele
Eesti tööstuspoliitikaalane seadusandlus ja praktika ning tööstuspoliitika alased printsiibid vastavad Euroopa Liidu tööstuspoliitika põhiseisukohtadele ja ELi õigustikule

5. Rakendamine
Tööstuspoliitika otsese rakendamisega tegeleb peamiselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koos oma haldusalas tegutsevate “Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse” ning “Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutusega KredEx”, kes vastutavad poliitika elluviimise eest ning vahendavad majanduse konkurentsivõime suurendamiseks kavandatud meetmeid.. Ühinemisakt ei eelda organisatsioonilisi muudatusi.

6. Jõustumine
Ühinemisakti tööstuspoliitika osas ei ole selliseid sätteid, mis jõustuvad hilisemal kuupäeval kui ühinemisleping.
16. JAGU

VÄIKE- JA KESKMISE SUURUSEGA ETTEVÕTTED

1. Sissejuhatus
Väikeettevõtluse valdkonna seletuskirja osa on koostanud Pirko Konsa Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonnast.
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete ja ettevõtlikkuse soodustamine on sätestatud EÜ asutamislepingu artikli 157 lõikes 1, mis käsitleb tööstuse konkurentsivõimet. Nimetatud artikli raames kohustavad liikmesriigid soodustama ettevõtlikkust, ettevõtluse alustamist ning väike- ja keskmise suurusega ettevõtete arengut.
Üheks oluliseks dokumendiks selles valdkonnas on Euroopa väikeettevõtluse harta, mis kiideti heaks liikmesriikide Feira kohtumisel juunis 2000. a. Eesti liitus nimetatud hartaga  juulis 2002. a.
Lisaks väikeettevõtluse hartale on instrumendina oluline ka Euroopa Liidu IV mitmeaastane raamprogramm ettevõtluse propageerimiseks ja väike- ja keskmise suurusega ettevõtluse toetamiseks. Eesti liitus IV raamprogrammiga  samuti juulis 2002. a.
2003. aasta alguses kinnitas Euroopa Komisjon ettevõtluspoliitika valdkonda puudutava ning otseselt ettevõtlusalase aktiivsuse propageerimisele suunatud alusdokumendi Ettevõtlikkuse Roheline Raamat (Green Paper on Enterpreneurship), kus defineeritakse ettevõtlikkuse mõiste ning ärgitatakse liikmesriike aktiivsemalt diskuteerima ettevõtlikkuse ning ettevõtlusaktiivsuse teemadel.
Dokumendiga püütakse juhtida liikmesriikide tähelepanu asjaolule, et Euroopa ettevõtlikkuse tase on suuresti madalam näiteks USA ettevõtelikkustasemest ning otsitakse vastuseid küsimusele, kuidas ja mis vahenditega suurendada Euroopa ettevõtlusaktiivsust. Edasise tegevuse seab dokument kolmele põhisambale: ettevõtluse arengut ja kasvu takistavate barjääride kõrvaldamine, ettevõtlusega seotud riskide tasakaalustamine ning õiglase hüvitamisega ettevõtlikkust väärtustava ühiskondliku hoiaku kujundamine. Dokumendis tõstatatakse mitmeid küsimusi, millele oodatakse liikmesriikide vastuseid ning kommentaare 2002. juuni lõpuks. Seejärel teeb Euroopa Komisjon tulemustest kokkuvõtted ja töötab välja konkreetsed tegevuskavad, mille abil ettevõtlusalast aktiivsust Euroopas tõsta.
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele suunatud poliitika kavandamine ja elluviimine on valdavalt liikmesriikide ülesanne. Eesti puhul reguleerib nimetatud valdkonda dokument “Ettevõtlik Eesti”, mis kiideti Vabariigi Valitsuse poolt heaks jaanuaris 2002. a.

 2. Eesmärk

Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete ja ettevõtlikkuse soodustamise kaudu soovitakse kujundada ettevõtlik ja konkurentsivõimeline majanduskeskkond.
Euroopa Väikeettevõtluse Hartat, mille elluviimist peetakse 2000. a. Lissabonis seatud eesmärgi - muuta Euroopa aastaks 2010 maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistel põhinevaks majanduseks – saavutamisel äärmiselt oluliseks. Hartas tunnistatakse väikeettevõtluse olulist rolli uuenduslikkuse ja tööhõive, ent ka sotsiaalse ja kohaliku integratsiooni edendajatena Euroopas. Peamine eesmärk on soodsa keskkonna kujundamine ettevõtlusega alustamiseks ja innovaatiliste ideede elluviimiseks. Väikeettevõtluse harta on suunatud uuenduslikkuse ja ettevõtlikkuse vaimu tugevdamisele ühiskonnas, mis võimaldaks Euroopa ettevõtetel probleemidega toime tulla. Hartaga liitunud liikmesriigid on deklareerinud oma soovi ja kohustust töötada väikeettevõtluse arengule ja ettevõtlikkusele võimalikult soodsa keskkonna loomise nimel, pöörates erilist tähelepanu järgmistele eesmärkidele:

• 
  rajama regulatiiv-, fiskaal- ja haldusraamistiku, mis soodustab ettevõtlustegevust ja parandab ettevõtjate seisundit;
  
• 
  tagama juurdepääsu turgudele võimalikult hõlpsate nõudmiste alusel, mis on kooskõlas esmajärguliste poliitiliste eesmärkidega;
  
• 
  hõlbustama parimate teadusuuringute ja tehnoloogia kasutamist;
  
• 
  parandama rahastamisvõimalusi kogu ettevõtte elutsükli vältel;
  
• 
  parandama jätkuvalt oma töövõimet, et EL pakuks väikeettevõtlusele parimat keskkonda maailmas;
  
• 
  ära kuulama väikeettevõtjate arvamust;
  
• 
  edendama esmaklassilist väikeettevõtluse toetamist.
  

Hartas on prioriteetsetena sätestatud järgmised valdkonnad: ettevõtlusalane haridus ja koolitus, ettevõtte odavam ja kiirem alustamine, täiustatud seadused ja muud õigusaktid, oskustööjõu kättesaadavus, online-juurdepääsu parandamine, ühisturu võimaluste parem ärakasutamine, maksustamine ja finantsküsimused, väikeettevõtete tehnoloogilise potentsiaali tugevdamine, edukad e-kaubanduse mudelid ja tipptasemel väikeettevõtluse toetamine, väikeettevõtluse huvide jõulisem ja tõhusam esindamine liidu ja siseriiklikul tasandil.

Igal aastal esitavad hartaga liitunud riigid  komisjonile harta raporti, mis koosneb harta 10 alapunkti kohta koostatud ülevaadetest. Harta eesmärkide täitmise jälgimine ja iga-aastane aruandlus võimaldab hinnata liikmesriikide saavutusi teiste ELi liikmesriikide kui ka teiste kandidaatriikide edusammude taustal. Harta aruandlusprotsess on oluline nn laiendatud Euroopa ettevõtluspoliitika analüüsi komponent. Harta raporti õigeaegse ja nõuetekohase esitamise eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, raporti koostamisele aitavad kaasa ka ettevõtlusorganisatsioonid ja teised asjaomased ministeeriumid. Tuginedes Euroopa Komisjoni poolt välja töötatud küsimustikule ja teisalt teiste seotud institutsioonide informatsioonile pannakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis kokku igat harta alapunkti hõlmav peatükk, kus tutvustatakse riigis vastavas valdkonnas viimase aasta jooksul tehtud edusamme ning antakse ülevaade käimasolevatest protsessidest. Harta raport on teatavas mõttes riigi aruanne Euroopa Komisjonile, kes jälgib ja hindab riigi edusamme lähtuvalt Väikeettevõtluse Hartas seatud eesmärkidest ning esitab liikmesriikide raportite alase lõpparuande Euroopa Parlamendile. Väikeettevõtluse Harta raporti koostamine võimaldab ka riigisiseselt saada ülevaate kõigist väikeettevõtjat puudutavastest protsessidest ning võimaldab ka siseriiklikult hinnata tegevuste edukust.
EÜ IV mitmeaastane raamprogrammi (ettevõtluse propageerimiseks ja väike ja keskmise suurusega ettevõtluse toetamiseks) eesmärgiks on eelkõige  ettevõtjasõbraliku keskkonna ning konkurentsivõimelise majanduse tekkimisele kaasa aitamine. Programm hõlmab erinevaid projekte, mis jagunevad kolme  gruppi:
Finantsinstrumendid (stardiabiskeem; väike ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE-de) garantiiskeem; seemnekapitali skeem). Programmi raames pakutavaid finantsinstrumente viiakse ellu Euroopa Investeerimisfondi (EIF) kaudu.  EIF ei finantseeri ettevõtteid otseselt, vaid tegutseb alati finantsvahendajate kaudu. IV raamprogrammiga liitunud liikmesriikides tegutsevatel finantsinstitutsioonidel tekib ligipääs programmi raames pakutavatele finantsinstrumentidele, ettevõtetele tähendab see paremaid ligipääsuvõimalusi kapitalile. Programm on osalemiseks avatud ka Eesti finantsinstitutsioonidele;
Samuti on loodud üle-Euroopaline Euroinfo keskuste võrgustik (Eestis Tallinnas ja Narvas), mille tulemusel paraneb ettevõtete ligipääs informatsioonile. Euroinfo keskused on ühendavaks lüliks Euroopa Komisjoni Ettevõtluse Peadirektoraadi ning ettevõtete vahel, pakkudes juurdepääsuvõimalust Euroopa Liiduga seotud ettevõtlus- ja majandusalasele teabele. Tänu eri riikide Euroinfo keskuste omavahelisele koostööle ning otsesidemetele Euroopa Komisjoniga on ettevõtetel võimalik saada informatsiooni nii Euroopa Liidu kui terviku kui ka üksikute riikide majandust, seadusandlust, statistikat puudutavates küsimustes.
IV raamprogrammi kaudu toetatakse ka liikmes- ja kandidaatriikide ettevõtluspoliitika arendamist ja elluviimist. Programmi raames tegutsevad erinevate riikide ekspertidest koosnevad töögrupid, mille koostöö tulemusel luuakse sisendid ettevõtluspoliitika väljatöötamisele. Mitmed ettevõtluse arendamise alaste kogemuste analüüsile ja kaardistamisele suunatud projektid omavad olulist sisendit ka Eesti ettevõtluspoliitikale. Eesti poolsete ekspertide töö koordineerimine toimub Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu.

 
3. Sisu ja võrdlev analüüs

Antud valdkond on Euroopa Liidu poolt valdavalt reguleeritud horisontaalselt läbi teiste valdkondade, eelkõige teadus- ja arendustegevus ja innovatsioon, regionaalareng, tööturu poliitika ja haridusvaldkond.  Eestil ei ole  antud valdkonnas üleminekuperioode ega erandeid.
Eesti ettevõtluspoliitika raamdokument ’Ettevõtlik Eesti’ määrab kindlaks riikliku ettevõtluse arendamise alase tegevuse raamistiku, eesmärgid ja toetusmeetmed aastani 2006. Eesti ettevõtluspoliitika eesmärkideks on soodustada ettevõtlikkust ja uute töökohtade loomist ning tõsta Eesti ettevõtete konkurentsivõimet. Eesmärkide täitmisel lähtutakse tasakaalustatud regionaalse arengu põhimõttest ning ettevõtluspoliitika peamisteks elluviijateks on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus. Ettevõtluse toetusmeetmete elluviimiseks taotleb Majandusministeerium vahendeid Eesti riigieelarvest, mitmete meetmete finantseerimine toimub Eestile avatud Euroopa Liidu programmide toel ning lähitulevikus ka sturktuurifondide abil.
Ettevõtluspoliitika keskendub järgmistele prioriteetsetele valdkondadele:
 Inimressursi arendamine, sh:

• 
  Koolitustoetus eesmärgiga luua uusi töökohti ja tõsta tööjõu kvaliteeti VKEdes;
  
• 
  Konsultatsioonitoetused mikro- ja väikeettevõtete juhtide ja töötajate kompetentsuse tõstmiseks;
  
• 
  Ettevõtlikkuse propageerimine eesmärgiga motiveerida potentsiaalseid ettevõtjaid ettevõtlusega alustamiseks ning soodustada ettevõtlustegevuse suhtes positiivse hoiaku kujunemist ühiskonnas.
  

Finantseerimisvõimaluste parandamine

• 
  Stardiabi eesmärgiga suurendada motivatsiooni ettevõtlusega alustamiseks ja aidata alustavatel ettevõtetel ületada finantseerimisraskused ning luua seeläbi eeldused majanduslikult tugevate väikeettevõtete tekkeks;
  
• 
  Krediidigarantii eesmärgiga parandada VKE-de kapitalile ligipääsu võimalusi; 
  
• 
  Väikelaenude otsegarantii eesmärgiga parandada väikelaenude finantseerimisvõimalusi
  
• 
  Investeeringu toetus eesmärgiga vajadusel parandada ettevõtlustegevuseks vajalikku infrastruktuuri;
  
• 
  Täiendavad finantsinstrumendid eesmärgiga parandada alustavate ettevõtete finantseerimisvõimalusi, soodustades selle kaudu uute ettevõtete teket;
  

Ettevõtlust toetava tugistruktuuri arendamine

• 
  Ettevõtluse tugistruktuuri väljakujundamine eesmärgiga tagada riiklike toetusmeetmete läbipaistev ja efektiivne elluviimine;
  
• 
  Inkubaatorite ja tööstusparkide loomise toetamine eesmärgiga lihtsustada ettevõtlusega alustamist ja soodustada ettevõtlustegevust perspektiivsetes ja suurema lisandväärtusega tööstus- ja teenindusharudes.
  

Ettevõtlusalase informatsiooni levitamine

• 
  Infoportaal eesmärgiga levitada ettevõtlusalast infot;
  
• 
  Ettevõtlusalase dialoogi arendamine eesmärgiga tagada ettevõtlusalase informatsiooni võimalikult kiire ja efektiivne levik riiklikult tasandilt ettevõtjani ning parandada riigi ja ettevõtlusorganisatsioonide vahelist kommunikatsiooni.