Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

Asjaajamise lihtsustamine

Riigi eesmärgiks on tagada ettevõtlustegevusega seotud asjaajamise ning regulatsioonide lihtsus ja läbipaistvus, mis aitab kaasa soodsa ettevõtluskeskkonna kujundamisele. Selleks analüüsitakse koostöös ettevõtjaid esindavate organisatsioonidega riigi poolt kehtestatud administratiivsete kohustuste keerukust ja kulukust VKEdele ning uuritakse, mil moel oleks võimalik neid kohustusi ja nendega kaasnevaid ajakulusid vähendada. Analüüsi tulemuste põhjal tehakse valitsusasutustele ettepanekuid vastavate muudatuste tegemiseks.

 

Kõigi meetmete elluviimisel arvestatakse vajadust toetada ettevõtete tegevuse vastavusse viimist Euroopa Liidus kehtivate siseturu nõuetele, et aidata kaasa ettevõtete konkurentsivõime kasvule.

 
 4. Eelnõust tulenevate kohustuste vastavus Eesti/EL õigusele
Vastavalt ühinemisakti artiklile 2 võtab Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtete peatükis  ELi õigustiku täies mahus üle ja rakendab seda Euroopa Liiduga ühinemise päevast alates. Euroopa Liidu tasandil reguleeritakse valdkonda strateegiliste dokumentide (poliitikad/strateegiad) tasandil. Hetkel reguleerib Euroopa Liidu tasandi väike- ja keskmise suurusega ettevõtete valdkonda liikmesriikide valitsuste poolt kinnituatud Euroopa Väikeettevõtluse Harta, mille Eesti valitsus kinnitas 2002. aasta juulis. Eesti tasandil reguleerib nimetatud valdkonda dokument “Ettevõtlik Eesti”, mis kiideti Vabariigi Valitsuse poolt heaks jaanuaris 2002. a.

5. Mõjud
Tunnistades väikeettevõtluse olulist rolli majanduse arengus, on ettevõtluse arendamisele ELis tähelepanu pööratud juba aastakümneid. Ettevõtluspoliitika ja ettevõtluskeskkonna kujundamine on siiski peamiselt olnud liikmesriikide kompetentsis. Eesti on järginud oma majanduspoliitiliste eesmärkide seadmisel Euroopa Liidu poolt seatud prioriteete ning kujundab enda ettevõtluspoliitikat lähtuvalt eelmainitud programmides seatud eesmärkidest. komisjonil on teisejärguline roll aidates kaasa liikmesriikide sellealase tegevuse arendamisele ja koordineerimisele. Oma kompetentsi kasutades saab komisjon mõjutada väikeettevõtluse keskkonda, parandades regulatiivset keskkonda ja turule juurdepääsu.. Konkreetsed instrumendid eesmärkide saavutamiseks töötatakse välja kohalikul tasandil, üldised prioriteedid ettevõtluspoliitika valdkonnas kehtestatakse Euroopa Liidu ettevõtlusprogrammide abil.

6. Rakendamine

Väike ja keskmise suurusega ettevõtteid puudutava valdkonna rakendamise eest on vastutav Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium.

7. Jõustumine
Euroopa Liidu tasandil on antud valdkond reguleeritud Euroopa Väikeettevõtluse Hartaga, millega Eesti on juba liitunud 2002. aasta juulis.
17. JAGU

TEADUS JA TEADUSUURINGUD

1. Sissejuhatus
Seletuskirja käesoleva osa on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi teaduspoliitika nõunik Rein Vaikmäe, Euroopa Liidu sekretariaadi juhataja Ülle Kurvits ning poliitikaosakonna nõunik Tiia Raudma. Läbirääkimiste töögruppi olid kaasatud eksperdid Tartu Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist, Tallinna Pedagoogikaülikoolist, Teadus- ja Arendusnõukogust ning Riigikogust. Valdkonna juriidilist ekspertiisi tegid läbirääkimiste erinevatel etappidel Haridus- ja Teadusministeeriumi juristid Erle Enneveer, Heddi Lutterus ja Piret Blankin.
Teaduse ja teadusuuringutega seonduv aquis’ tugineb EÜ asutamislepingu artiklitele 163-173, mis määratlevad ühenduse eesmärgid teadusuuringute ja tehnoloogilise arendustegevuse valdkonnas ning nende saavutamise meetodid ja abinõud. EL ei tee liikmesriikidele teaduse ja teadusuuringute vallas konkreetseid ettekirjutusi, vaid sätestab üldised eesmärgid ja koostöö põhimõtted, millest Euroopa Liit oma tegevuses lähtub.

2. Eesmärk

3.Sisu ja võrdlev analüüs
Vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 163 on ühenduse eesmärgiks tugevdada tööstuse teaduslikke ja tehnoloogilisi aluseid ning toetada selle muutumist konkurentsivõimelisemaks rahvusvahelisel tasandil, toetades ja edendades samal ajal teadusuuringuid, mida peetakse vajalikuks ühenduse muu poliitika põhjal. Sellel eesmärgil ergutab ja soodustab EL ettevõtete, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete, teaduskeskuste ja ülikoolide tegevust tipptasemel teaduse ja tehnoloogilise arendustegevuse vallas. EL toetab nende omavahelisi koostööpüüdlusi, seades peamiseks eesmärgiks võimaldada ettevõtetel kasutada võimalikult täielikult rahvusvahelise turu potentsiaali, tehes seda rahvuslike lepingute avamise, ühiste standardite defineerimise ja koostööd pärssivate juriidiliste ning rahanduslike takistuste kõrvaldamise teel.
Oma eesmärkide saavutamiseks kasutab EL mitmesuguseid tegevusi, mis on täienduseks liikmesriikide poolt rakendatavatele tegevustele. Vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 164 on olulisimateks teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse mitmeaastaste raamprogrammide rakendamine, koostöö arendamine kolmandate riikidega ning rahvusvaheliste organisatsioonidega teadus- ja arendustegevuse vallas, teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduste tulemuste levitamine ning ühenduse teadlaste mobiilsuse ja koolituse soodustamine. Nimetatud raamprogrammide koostamisel ja rakendamisel järgitakse ühenduse asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtet. See tähendab, et raamprogrammiga edendatakse tipptasemel teadustööd Euroopale erilist huvi pakkuvates ja lisaväärtust andvates ning Euroopa tööstuse konkurentsivõimet tõstvates võtmevaldkondades. Raamprogrammidega püütakse teadusuuringuid ja tehnoloogilist arendustegevust Euroopas paremini integreerida, kasutades selleks tõhusaid rahastamisvahendeid, mis motiveerivad teadusprojektides osalejaid ühinema uurimiskonsortsiumidesse, et vastata prioriteetsete teadusvaldkondade väljakutsetele ja tegutseda võimalikult laia rahvusvahelise kandepinnaga.
EÜ asutamislepingu artikli 165 kohaselt koordineerivad ühendus ja liikmesriigid oma tegevusi teadusuuringute ja tehnoloogilise arendustegevuse valdkonnas, et tagada liikmesriikide ja ühenduse poliitikate kooskõla. Sama artikli kohaselt võib komisjon tihedas koostöös liikmesriikidega pakkuda välja algatusi, mis soodustavad sedalaadi koordinatsiooni.
Näiteks komisjoni initsiatiiv (COM (2000)6; 18. jaanuar 2000. a) kujundada välja Euroopa Teadusruum (ETR) (European Research Area: ERA) eesmärgiga integreerida Euroopa tugev, aga kontinendi ulatuses killustatud teaduspotentsiaal nii inim- kui materiaalsete ressursside osas. Pikemas perspektiivis on eesmärgiks saavutada liikmesriikide teadus- ning arendustegevuse strateegiate suurem kooskõlastatus ning vastastikune uurimisprogrammide avamine.

ETR ideeline raamistik ja selle ideede realiseerimise instrumendid töötati välja komisjoni ning liikmes- ja kandidaatriikide aktiivse dialoogi käigus. Lähiaastatel on ETR loomine Euroopa Liidu teadus- ning tehnoloogilise arendustegevuse poliitika üks põhieesmärke.

ETR loomise üheks põhiliseks instrumendiks on küll ELi raamprogrammid, aga tegemist on väga laia meetmete kompleksiga, mis hõlmab Euroopa tippkompetentsi kaardistamist, teaduse infrastruktuuri väljaarendamist, teaduse ja ühiskonna suhteid, mobiilsuse ja koolituse probleeme jne. Oluline on märkida, et ETR ideede väljakäimisest alates on komisjon rõhutanud vajadust kaasata kandidaatriigid ETR väljakujundamisse võrdsetel alustel liikmesriikidega ja seda joont on ka praktikas hoitud.
EÜ asutamislepingu artiklid 166-170 käsitlevad raamprogrammidega seonduvaid küsimusi. Artikkel 166 täpsustab raamprogrammide koostamise üldisi põhimõtteid. Raamprogrammis määratletakse teaduslikud ja tehnoloogilised eesmärgid, mida kavatsetakse saavutada artiklis 164 loetletud tegevuste kaudu ning määratakse vastavad prioriteedid. Samuti fikseeritakse ELi rahalise osaluse detailsed reeglid ja kogumaht ning kogusumma jagunemine kavandatud tegevuste vahel. Raamprogrammi viiakse ellu iga tegevuse jaoks koostatud eriprogrammide kaudu. Igas eriprogrammis peavad olema sätestatud detailsed reeglid selle täitmiseks, programmi kestus ning vahendid, mida peetakse vajalikuks programmi realiseerimiseks. Kõigi eriprogrammide realiseerimiseks kavandatud rahaliste vahendite kogusumma ei tohi ületada raamprogrammi elluviimiseks kavandatud kogusummat. Mitmeaastased raamprogrammid sätestavad ELi kõik tegevused teaduse- ja tehnoloogilise arendustegevuse vallas, ning peavad rakendamiseks saama nõukogu heakskiidu. Komisjonilt saadud raamprogrammi ettepaneku osas konsulteerib nõukogu Euroopa Parlamendi ning majandus- ja sotsiaalkomiteega ning kiidab selle heaks, rakendades protseduuriliselt asutamislepingu artiklis 251 sätestatud kvalifitseeritud häälteenamuse põhimõtet.
Vastavalt artiklile 167 peab nõukogu raamprogrammi elluviimiseks kehtestama eeskirjad, mille alusel ettevõtted, teaduslikud uurimiskeskused ja ülikoolid raamprogrammis osalevad ning samuti uuringute tulemuste levitamise eeskirjad.

Ühenduse asutamislepingu artikkel 168 sätestab võimaluse, et raamprogrammi elluviimise käigus võib vajadusel teha otsustusi selliste täiendavate programmide loomiseks, milles osalevad vaid teatud liikmesriigid, kes neid programme rahastavad vastavalt ELi osalusele. Nõukogu peab kehtestama eeskirjad, mis on rakendatavad ka täiendavatele programmidele, eriti selles osas, mis puudutab uuringute tulemuste levitamist ja kättesaadavust teistele liikmesriikidele.

Asutamislepingu artikkel 169 sätestab, et raamprogrammi elluviimisel võib ELi kokkuleppel asjassepuutuvate liikmesriikidega sätestada osavõtu mitme liikmesriigi algatatud teaduse ja tehnoloogilise arendustöö programmidest. Selle artikli rakendamine oli üks väheseid erandeid ELi 5. raamprogrammist , mis ei laienenud kandidaatriikidele, kes muus osas olid programmi täitmisel võrdsustatud liikmesriikidega. Samal ajal kaotab see artikkel 6. raamprogrammi rakendamisel oma spetsiifilisuse, kuna ETR loomise üks eesmärke ongi liikmesriikide teaduse ja tehnoloogilise arendustöö programmide vastastikune avamine.
EÜ asutamislepingu artiklis 170 on sätestatud võimalus kaasata raamprogrammi elluviimisse kolmandaid riike või rahvusvahelisi organisatsioone. Sellele artiklile tuginedes said ka Eesti teadlased veel enne Eesti liitumisavalduse esitamist võimaluse raamprogrammides osaleda. Nimelt loodi komisjoni algatusel 1993. a ELi 3. raamprogrammi (1990-1994) raames Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega koostöö arendamiseks PECO-Copernicus programm. Selle raames võisid selle raamprogrammi projektikonsortsiumid kaasata neile käimasoleva projekti täitmise seisukohast huvipakkuvaid uurimisrühmi Kesk –ja Ida-Euroopa riikidest. Liitujate osalemist finantseeriti PECO-Copernicuse programmi rahadest. ELi 4. raamprogrammis (1994-1998) loodi Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega teaduse ja tehnoloogilise arendustegevuse alase rahvusvahelise koostöö arendamiseks INCO-Copernicus programm. Programmi raames finantseeriti nende Kesk- ja Ida-Euroopa uurimisrühmade osalemist raamprogrammi projektides, keda ELi liikmesriikide edukad projektikonsortsiumid kutsusid osalema juba projektitaotluste koostamise ajal, st osaleti kogu raamprogrammi vältel.
Tuleb rõhutada, et nii 3. kui 4. raamprogrammi finantseerimisskeemid olid Kesk- ja Ida-Euroopa riikide teadlastele avatud siiski vaid piiratud ulatuses, puudutades valdavalt ühiseid uurimisprojekte.

Pärast Euroopa Lepingu sõlmimist suurenesid raamprogrammides osalemise võimalused. Euroopa Lepingu artiklite 76 ning 108 ja X lisa kohaselt võib Eesti osaleda ELi raamprogrammides, eriprogrammides, projektides ja muudes ELi tegevusprogrammides, eriti teadusuuringute vallas. Oma 1997. a detsembrikuu istungil Luxembourgis kutsus Euroopa Ülemkogu avama teatavaid (sh teadusalaseid) ELi programme kandidaatriikidele, et võimaldada neil tutvuda ELi poliitika ja töömeetoditega. Kandidaatriikidelt oodati omapoolseid pidevalt kasvavaid rahalisi sissemakseid, mida osaliselt võis vastava taotluse rahuldamisel rahastada PHARE. Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid oma otsusega 182/1999/EÜ vastu ELi teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse ning tutvustamistegevuse 5. raamprogrammi (1998-2002). ELi, liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelise assotsiatsiooninõukogu otsusega 2/1999 võeti vastu Eesti osalemise tingimused selles programmis.

29. oktoobril 2002. a sõlmiti ELi ja Eesti Vabariigi vahel vastastikuse mõistmise memorandum Eesti ühinemise kohta ELi teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse 6. mitmeaastase raamprogrammiga, mille eesmärk on aidata kaasa Euroopa teadusruumi loomisele (2002-2006). 6. raamprogrammis on sätestatud seitse prioriteetset ühisuuringute valdkonda: bioteadused, genoomika ja biotehnoloogia tervishoius; infoühiskonna tehnoloogiad; nanoteadused ja –tehnoloogiad; lennundus ja kosmoseuuringud; toiduainete kvaliteet ja ohutus; säästev areng, globaalsed muutused ja ökosüsteemid; kodanikud ja valitsemine teadmistepõhises ühiskonnas. Lisaks on raamprogrammis ette nähtud meetmed Euroopa teadusruumi struktureerimiseks ning Euroopa teadusruumi aluste tugevdamiseks.
Oma eesmärkide eluviimisel teadusuuringute ja tehnoloogilise arendustegevuse valdkonnas tugineb EL peamiselt liikmesriikide teadus- ja arendustegevuse struktuuridele. EÜ asutamislepingu artikkel 171 sätestab ühenduse võimaluse asutada oma eesmärkide realiseerimiseks ka ELi ühisettevõtteid või luua muid struktuure. Üheks selliseks on näiteks EL Teaduse Ühendkeskus (JRC). EL Teaduse Ühendkeskus on komisjoni peadirektoraat, mis annab sõltumatut teaduslik-tehnilist nõu Euroopa õigustiku loojatele ja poliitikutele. Seejuures luuakse sertifitseeritud võrdlusaineid, koostatakse ühiseid kogu Euroopat hõlmavaid andmebaase ning hinnatakse ja harmoniseeritakse mõõtmise metoodikaid. JRC osaleb ja koordineerib praegu 150 teadusliku võrgustiku tegevust, mis hõlmab 2000 teadusrühma kogu Euroopas.
Raamprogrammide ja nende elluviimist toetavate lisaprogrammide rakendamisega seotud eeskirjade vastuvõtmine ning artiklis 171 nimetatud struktuuride asutamine kuulub nõukogu kompetentsi ja vastavad protseduurid on sätestatud asutamislepingu artiklis 172.
Euroopa Ülemkogu on viimastel aastatel vastu võtnud mitu Euroopa Liidu teadus- ja innovatsioonipoliitika suundumusi sätestavat otsust, mis konkretiseerivad EÜ asutamislepingus määratletud eesmärke ning nende saavutamise viise ja meetodeid. Nende otsuste realiseerimise ühe meetmena on komisjon asunud koostöös liikmesriikidega kujundama Euroopa teadusruumi.
Ühinemislepingu kontekstis tähendab see, et lisaks valmisolekule rakendada valdkonna acquis`, peab Eesti oma teadus- ja arendustegevuse strateegia ja poliitika kujundamisel lähtuma ELi suundumustest selles valdkonnas, et olla valmis osalemiseks Euroopa teadusruumis.

4. Eelnõust tulenevate kohustuste vastavus Eesti/EL õigusele
Eesti õigusaktid on kooskõlas teaduse ja teadusuuringute acquis’ga ning vastavalt ühinemislepingule on Eesti kohustatud vastavat acquis’d rakendama Euroopa Liiduga ühinemise päevast alates.
ELi teadus ja teadusuuringuid käsitlev acquis’ koosneb peamiselt ELi teadusuuringute ja tehnoloogilise arendustegevuse raamprogrammi ja selle alamprogrammidega seotud õigusaktidest, mida ei ole vaja Eesti õigusaktidega täiendavalt ühtlustada. Acquis’s sisalduvad ka mõned õigusaktid, mis käsitlevad Euroopa Aatomienergia Ühendusega seotud programme ning ühenduse rahalist toetust teatud tüüpi laboratooriumidele. Neid õigusakte ei ole samuti vaja Eesti õigusaktidega täiendavalt ühtlustada (vt palun ka seletuskirja VII osa 14. jagu energeetika kohta ning 30. jagu institutsioonide kohta).

5. Mõjud
Euroopa Liidu praegused liikmesriigid on jõudnud poliitilisele kokkuleppele , et teadus ja tehnoloogiline arendustegevus on valdkonnad, millesse tuleb investeerida selleks, et muuta EL vastavalt Lissaboni strateegiale aastaks 2010 maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks majandussüsteemiks. Eesti osalemine Euroopa teadusruumi kujundamisel võimaldab kiiremini realiseerida Eesti teadus- ja arendustegevuse strateegias kavandatud eesmärki parandada teadmistebaasi uuendamisega ja ettevõtete konkurentsivõime tugevdamisega Eesti elanike elukvaliteeti ning kasvatada ühiskonna sotsiaalset heaolu.
Rahvusvaheline koostöö teadusuuringute ja tehnoloogilise arendustegevuse valdkonnas on piiratud võimalustega väikeriigile oluline lisaressursside hankimisel ja rahvusvahelise teaduse infrastruktuuri võimalustest osasaamisel. Paljudes teadusvaldkondades on Eestis tipptasemel teadlasi, kuid kohapealsed uurimisrühmad on väikese koosseisuga ning osalemine rahvusvahelistes programmides, eelkõige ELi teadusuuringute ja tehnoloogilise arendustegevuse raamprogrammides, võimaldab Eesti teadlastel teha uuringuid teadustööks vajalikku kriitilist massi ületava rahvusvahelise teaduskollektiivi koosseisus ning avab seeläbi ligipääsu koostööpartnerite unikaalsele teadusaparatuurile.

6. Rakendamine
Nimetatud valdkonna rakendamise ja järelvalve teostamise eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium. Selleks, et tagada administratiivne valmisolek ELiga ühinemiseks, muudeti 2002. a sügisel koos Haridusministeeriumi reorganiseerimisega Haridus- ja Teadusministeeriumiks ka ministeeriumi põhimäärust ning viidi läbi vajalikud struktuurimuudatused.
Acquis’ rakendamisesse on kaasatud ka Haridus- ja Teadusministeeriumi asutatud SA Archimedes Euroopa Liidu Innovatsioonikeskus, mis on määratud ELi teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse mitmeaastaste raamprogrammide kontaktpunktide organisatsiooniks. Sisuliselt on tegemist raamprogrammitugistruktuuriga Eestis, mis kindlustab informatsiooni leviku, konsultatsioonitegevuse ja vajaliku koolituse raamprogrammis osaleda soovivatele teadlastele ja inseneridele.

18. JAGU

HARIDUS, KOOLITUS JA NOORSUGU

1. Sissejuhatus
Seletuskirja hariduse ja koolituse valdkonda käsitleva osa on koostanud Tiia Raudma ja Ülle Kurvits Haridus- ja Teadusministeeriumit. Hariduse, koolituse ja noorsoo alase liitumisläbirääkimiste töögrupi raames on läbirääkimiste perioodil kaasatud eksperte Tartu Ülikoolist, Eesti Põllumajandusülikoolist, Tallinna Tehnikakõrgkoolist (end. Tallinna Kõrgem Tehnikakool).
Vastavalt EÜ asutamislepingu artiklitele 149 ja 150 ei tee ühendus hariduse valdkonnas liikmesriikidele täpseid ettekirjutusi, vaid kehtestab üldised eesmärgid ja koostöö põhimõtted, millest ühendus ja liikmesriigid oma tegevuses lähtuvad. Isikute vaba liikumise põhimõttega seonduvalt on erandina täpsemalt reguleeritud riikide kohustus rakendada sobivaid meetmeid hariduse tagamisel võõrtööliste lastele (direktiiv 77/486/EMÜ).

2. Eesmärk
EÜ asutamislepingu artikli 149 lõike 1 kohaselt toetab ühendus kvaliteetse hariduse arendamist ning soodustab liikmesriikide vahelist koostööd, samal ajal täiel määral respekteerides liikmesriikide vastutust õpetuse sisu ja haridussüsteemide korralduse eest ning nende kultuurilist ja keelelist mitmekesisust. Artikli 149 lõike 2 kohaselt arendab ühendus hariduses Euroopa-mõõdet, toetab õppijate ja õpetajate liikuvust, keeleõpet, informatsiooni ja kogemuste vahetamist. Vastavalt asutamislepingu artiklile 150 toetab ja täiendab ühendus liikmesriikide tegevusi kutseõppe arendamisel pidades silmas tööturu vajadusi. Sarnaselt artiklile 149 respekteerib ühendus ka kutseõppe valdkonnas liikmesriikide vastutust õppe sisu ja korralduse eest.
Põhiliselt teostatakse koostööd hariduse, koolituse ja noorsoo valdkonnas läbi EÜ koostööprogrammide, milles Eesti võib osaleda vastavalt Euroopa lepingu artiklile 108 ja lisale X. Koostööprogrammi “Socrates” eesmärgiks on tõsta lastele, noortele ja täiskasvanutele pakutava hariduse kvaliteeti üle-Euroopalise koostöö kaudu ning võimaldada juurdepääs õppimisvõimalustele ELi maades. Programm loob tingimused kogemuste saamiseks ja vahetamiseks ning hõlbustab kohanemist kiirete majanduslike ja sotsiaalsete muutustega ühiskonnas. Programm “Noored” on suunatud 15-25 aastastele noortele väljaspool ametlikke haridus- ja koolitusstruktuure, et avardada kontaktivõimalusi teiste Euroopa riikidega ning kasvatada aktiivseid ja vastutustundlikke ELi kodanikke. Erilist tähelepanu pööratakse sellele, et geograafilise asukoha, sotsiaalse, majandusliku või tervisliku seisundi tõttu tõrjutud noortel oleks juurdepääs programmi erinevatele osadele. “Leonardo da Vinci” programm on suunatud kutsehariduse taseme tõstmisele Euroopas. Programm hõlmab kogu kutsealast koolitust, sealhulgas nii põhi- kui ka täiendkoolitust ning elukestvat õppimist. Programmi abil arendatakse välja ja levitatakse uusi kutsekoolituse vorme, koolitusmaterjale, õppekavasid ja õpetusmeetodeid ning rahastatakse õpilaste, praktikantide ja spetsialistide vahetusi.
Vastavalt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelisele assotsiatsiooninõukogu 29. oktoobri 1998. aasta otsusele 3/98, millega määrati ühenduse koolitus-, noorsoo- ja haridusprogrammidest osavõtmise tähtajad ja tingimused Eesti jaoks, on Eesti osalenud programmide «Leonardo da Vinci» ja «Socrates» esimeses järgus alates 1. novembrist 1998. Assotsiatsiooninõukogu otsusega nr 1/2000 võeti vastu tingimused Eesti osalemiseks ühenduse koolitus- ja haridusprogrammides “Socrates” ja “Leonardo da Vinci” teises etapis, sätestades programmi “Leonardo da Vinci II” osalemismaksude suurused ajavahemikul 2000-2006. Nimetatud assotsiatsiooninõukogu 20. septembri 2000. aasta otsusega 2/2000 võeti vastu tingimused Eesti osalemiseks programmis «Noored». Assotsiatsiooninõukogu otsus nr 5/2001 sätestas Eesti rahaliste sissemaksete arvutamise skeemi ja sissemakse korra programmide «Socrates II» ja «Noored» jaoks aastateks 2001–2006.
Osalus EÜ koostööprogrammides on Eesti jaoks olnud väga edukas ning edendanud partnerlust Euroopaga kõigis hariduse valdkondades, hõlmates nii formaalset kui mitteformaalset haridust. Samuti on see võimaldanud Eesti esindajatel tutvuda ELi töömeetoditega läbi osaluse komisjoni vastavates programmikomiteedes.
Vastavalt nõukogu direktiivile 77/486/EMÜ võõrtööliste laste hariduse kohta peab liikmesriik rakendama sobivaid meetmeid, et integreerida riiki saabunud ELi kodanikest tööliste ülalpeetavad ning koolikohustuslikud lapsed oma koolisüsteemi. Liikmesriik peab kohandama õpetust nende laste vajadustele ning võimaldama vastuvõtva riigi keeleõpet. Koostöös laste päritoluriikidega ning vastavalt siseriiklikele seadustele ja võimalustele peab riik edendama nende laste emakeele ja kultuuri õpet. Samuti peab riik rakendama sobivaid meetmeid, et tagada nende õpetajate (täiend)koolitus, kes võõrtööliste lapsi koolitavad. Eesti jaoks tähendab see võõrtööliste laste haridusprobleemide kaardistamist, täpsemat vastutuse jaotust riigi, kohaliku omavalitsuse ja kooli tasandil võõrtööliste laste hariduse küsimustes, vajalike rahaliste skeemide ja tugistruktuuride väljatöötamist, õpetajatele sobilike koolitusmudelite väljatöötamist ning õppematerjalide väljatöötamist või kohandamist vastamaks õpetaja ja õpilase vajadustele. Nimetatud eesmärkide saavutamiseks esitas Haridus- ja Teadusministeerium Hollandi Matra liitumiseelse programmi 2003 raames koostatud projektitaotluse “Võõrtööliste laste hariduse edendamine”. Projekti kiitsid välispartnerid heaks oktoobris 2003. Projekt käivitus jaanuaris 2004 ning kestab 2 aastat.

3. Sisu ja võrdlev analüüs
Ühinemisakti artikli 2 kohaselt on Eesti alates ELiga liitumisest kohustatud hariduse ja koolituse acquis’d rakendama täies ulatuses. Leping ei näe ette acquis’ rakendamiseks üleminekuperioode ega erandeid. Nimetatud kohustuste täitmiseks on Eesti õigusaktid aquis’ põhimõtetega ühtlustatud, mis võimaldab rakendada acquis’st tulenevaid nõudeid juba praegu.
Erandite ning üleminekuperioodide taotlemist ei peetud liitumisläbirääkimiste käigus vajalikuks, kuna selle valdkonna ELi õigus käsitleb põhiliselt üldisi eesmärke ja koostöö põhimõtteid. EÜ ei sekku otseselt liikmesriikide haridussüsteemide ja -poliitikate kujundamisse.
4. Eelnõust tulenevate kohustuste vastavus Eesti/EL õigusele
ELi hariduse ja koolituse peatüki acquis’ käsitleb suures osas ühenduse haridus-, koolitus- ja noorsooprogrammidega seonduvaid õigusakte suhetes kolmandate riikidega ning ühenduse koostöö arendust hariduse, koolituse ja noorsoo valdkondades.
Acqius sisaldab ka soovituslikke õigusakte, mis sätestavad üldised eesmärgid, mis aitavad kaasa kvaliteetse hariduse, koolituse ja kutseõppe arendamisele, õppijate ja õpetajate liikuvusele, keeleõppele, informatsiooni ja kogemuste vahetamisele jne. Nende õigusaktide sisu on Eesti jaoks oluline ning Eesti võtab õigusaktides sisalduvaid soovitusi arvesse oma hariduspoliitika kujundamisel. Eesti õigusaktide ühtlustamisel acquis’ga hariduse ja koolituse valdkonnas oli oluliseks kohustuseks õigusaktide kooskõla tagamine võõrtööliste laste hariduse direktiiviga 77/486/EMÜ. Nimetatud valdkond on Eestis ühtlustatud haridusseaduse , põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse , vähemusrahvuste kultuurautonoomia seaduse , huvialakooliseaduse ning Vabariigi Valitsuse määrusega Eesti õppekeelega koolide õpilastele, kelle emakeel ei ole eesti keel, oma emakeele õppimiseks ja rahvuskultuuri tundmaõppimiseks tingimuste loomise kord .
Eesti õigusaktid on kooskõlas hariduse, koolituse ja noorsoo alase acquis’ga ning Eesti on vastava acquis suuteline täies mahus üle võtma ja rakendama Euroopa Liiduga ühinemisest alates.

5. Mõjud
Eesti hariduspoliitika arendamine Euroopas tunnustatud soovituste ja põhimõtete kohaselt aitab tõsta hariduse kvaliteeti, rakendada elukestva õppe põhimõtteid, tihendada haridusasutuste vahelist koostööd, õpetajate, õppurite ja noorte liikuvust, informatsiooni ja kogemuste vahetust ning edendada kaugõppe arengut Euroopa siseselt. Eelnõu eeldatavaks mõjuks on Euroopa mõõtme väärtustamise ja haridusvõimaluste avardumisega kaasnev üldine ühiskonna heaolu kasv.

6. Rakendamine
Valdkonna rakendamise ja järelevalve teostamise eest Eestis vastutab Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti osalemist EÜ haridus-, koolitus- ja noorsooprogrammides “Socrates” ja “Noored” koordineerib sihtasutus Archimedes ning programmis “Leonardo da Vinci” sihtasustus Eesti Kutsehariduse Reform. Sihtasutuste ülesanne on pakkuda huvilistele koostööprogrammides osalemist puudutavat informatsiooni ja juhiseid, hinnata projektitaotlusi ning teha põhimõttelisi rahastamisotsuseid.
Selleks, et tagada administratiivne valmisolek ELiga ühinemiseks, on muudetud Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärust ning läbi viidud vajalikud ministeeriumisisesed struktuurimuudatused.

7. Jõustumine kõnealuses valdkonnas
Ühinemislepingus ei ole hariduse ja koolituse valdkonnaga seonduvaid sätteid, mis jõustuksid Eesti suhtes hilisemal kuupäeval kui leping ise. Samuti ei näe liitumisleping ette antud valdkonnaga seonduvaid üleminekuperioode või üksikute aquis’ osade jõustumist hilisemal kuupäeval kui ühinemisleping.

19. JAGU

TELEKOMMUNIKATSIOON JA INFOTEHNOLOOGIA