Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

Euroopa Keskpank

Euroopa Keskpanga struktuuri ja töökorraldust reguleerivad EÜ asutamislepingu artiklid 112-115, samuti EÜ asutamislepingule lisatud protokoll nr 18 Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta.

Euroopa Keskpank on Euroopa Keskpankade Süsteemi juhtorgan, mis omab sõltumatut spetsiifilist pädevust. Tegemist ei ole ühenduste institutsiooniga vaid eriasutusega, mis omab juriidilise isiku staatust. Panga otsustusorganiteks on nõukogu ja juhatus. Viimase koosseisu kuulub kuus inimest – president, asepresident ja neli liiget. Juhatuse ametiaeg on kaheksa aastat ning ühenduse asutamislepingus sätestatud kriteeriumide alusel nimetatakse liikmed liikmesriikide valitsuste ühisel kokkuleppel riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil. Nõukogu koosneb juhatuse liikmetest ja riikide keskpankade juhatajatest.
Alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga saab Eesti nn. piiratud õigusega liikmesriigiks (member state with a derogation), millele on kehtestatud erand ühisraha kasutuselevõtu osas, nagu see on sätestatud Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 122 lõikes 1. Samuti saaks alates liitumishetkest Eesti Panga president Euroopa Keskpanga üldnõukogu liikmeks. Eesti Panga president saaks Euroopa Keskpanga nõukogu liikmeks, niipea kui Eesti võtab kasutusele ühisraha.
Keskpanga põhiülesandeks on ühenduse rahapoliitika kujundamine ja elluviimine. Panga ainupädevusse kuulub pangatähtede väljastamine ühenduse ulatuses, mis on seotud ühise raha käibelevõtuga. EKP on pädev ka oma põhikirja raames välja andma liikmesriikidele siduvaid õigusakte (määrused ja otsused). Vaatamata eriasutuse staatusele kuulub EKP ühenduse ühtsesse struktuuri ning allub seega Euroopa Kohtu kontrollile.
Ühinemisakti II osa “Institutsionaalsed sätted” (Institutsional Provisions) 1. jaotise 7. peatükk käsitleb laienemisest tulenevaid muudatusi Euroopa Keskpanga põhikirjas; vastav protokoll nr 18 lisatakse ühinemisaktile. Liitumise järgselt suurendatakse Euroopa Keskpanga kapitali, kusjuures iga uue liikmesriigi lisandumisega arvutatakse täiendava kapitali suurus sama protseduuri alusel, mida kasutati praeguste EL ja EMU liikmete puhul ehk nii nagu näeb ette Euroopa keskpankade süsteemi põhikirja artikkel 29. Põhikirja muutmise ettepanek ei sisalda arvulist informatsiooni Eesti ja teiste uute riikide sissemaksete absoluutse ega suhtelise suuruse kohta.
Vastavalt Euroopa Keskpankade Süsteemi põhikirja artiklile 29 leitakse iga rahvusliku keskpanga osakaal järgmiste osakaalude liitmisel:

• 
  50 % vastava liikmesriigi osast ühenduse elanikkonnas eelviimasel aastal enne Euroopa keskpankade süsteemi asutamist
  
• 
  50 % vastava liikmesriigi osast ühenduse sisemajanduse kogutoodangus turuhindades, agu see on registreeritud viimasel viiel aastal enne Euroopa keskpankade süsteemi asutamisele eelnenud eelviimast aastat.
  

Euroopa Keskpanga kapitali suurus vaadatakse üle iga 5 aasta tagant (seega leiab uus läbivaatus eeldatavasti aset 2003. aasta lõpus ja otsused jõustuvad 2004. aasta algusest). Praeguste esialgsete osakaalude leidmiseks kasutatakse sama perioodi andmeid, mida ka praeguste Euroopa keskpankade süsteemi liikmete jaoks ehk 1998. a. ja varasemaid andmeid (The reference periods to be used for the statistical data shall be identical to those applied for the latest quinquennial adjustment of the weightings under Article 29.3).

Vastavalt Eesti Panga ligikaudsetele arvutustele³³ on Eesti osakaal Euroopa Keskpanga põhikapitalis sellise metoodika alusel ca 0.23% ehk Eesti sissemakse suurus oleks 11,5-12,5 miljonit eurot EMU täisõiguslikuks liikmeks saamise hetkest; ELga liitumise hetkest makstakse sisse 5% sellest summast ehk 575-625 tuhat eurot. Lisaks varustavad europiirkonna keskpangad proportsionaalselt osalusega kapitalis Euroopa Keskpanka ka välisvaluutareservidega. Praegu moodustavad Euroopa Keskpanga reservid ca 40 miljardit eurot ja Eesti panus oleks EMU täieõigusliku liikme staatuse saavutamise hetkest ca 115-125 miljonit eurot. Nimetatud sissemaksed muutuvad pärast nende eraldamist Eesti Panga nõueteks Euroopa Keskpanga vastu.³⁴

EURATOMi Teadus- ja tehnikakomitee
Teadus ja tehnikakomitee loomise asutamislepingujärgne alus on EURATOMi lepingu artikkel 134, mille kohaselt luuakse komisjoni juurde nõuandva staatusega teadus- ja tehnikakomitee.
Komiteega konsulteerimise kohustus esineb järgmistel juhtudel:

• 
  EURATOMi lepingu artikli 4 kohaselt peab komisjon EURATOMi lepingu lisas 1 kehtestatud kohustuste piires vastutama tuumaalaste uurimiste hõlbustamiste eest liikmesriikides; nõukogu võib komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega hääletades seda nimekirja täiendada; komisjon peab konsulteerima teadus- ja tehnikakomiteega;
  

• 
  EURATOMi lepingu artikli 7 kohaselt määrab nõukogu komisjoni ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega ühenduse uurimis- ja treeningalased programmid; komisjon on kohustatud eelnevalt konsulteerima teadus- ja tehnikakomiteega.
  

• 
  EURATOMi lepingu artikkel 8 seab komisjonile kohustuse konsulteerida teadus- ja tehnikakomiteega ühendatud tuumauuringute keskuse asutamisel, mille ülesandeks on uurimisprogrammide teostamise tagamine.
  

• 
  EURATOMi lepingu artikli 31 alusel konsulteerib komisjon töötajate ja üldsuse kaitseks radioaktiivsuse vastu loodud põhistandardite väljatöötamisel teadus- ja tehnikakomitee poolt loodud spetsiaalse teadusekspertide grupiga.
  

Lisaks nimetatud konsulteerimise kohustusele võib komiteega konsulteerida kõikidel juhtudel, kui komisjon peab seda asjakohaseks.

Komitee koosneb kolmekümne kaheksast liikmest, kelle nimetab nõukogu peale konsulteerimist komisjoniga. Ühinemisakti eelnõu artiklitest 16 ja 50 tulenevalt lõpeb praeguste liikmete ametisoleku aeg alates ühinemisakti jõustumisest, mil asendatakse liikmete arv kolmekümne üheksaga ning nimetatakse uued liikmed vastavalt senikehtinud ja ülalnimetatud protseduurile.