Mádeniyat insannıń mentaliteti hám mútajliklerin qáliplestiriw usıllarınan biri ruwxıy, intellektuallıq, ulıwma insanıylıq formasi. Onıń zamanagóy jámiyettegi roli a`dewir joqari


Mádeniyat hám kórkem óner xojalıq iskerliginiń mánisi hám ayriqsha qásiyetleri



Yüklə 35,04 Kb.
səhifə2/3
tarix16.12.2022
ölçüsü35,04 Kb.
#121236
1   2   3
eko222

Mádeniyat hám kórkem óner xojalıq iskerliginiń mánisi hám ayriqsha qásiyetleri
Mádeniyat – bul insannıń dóretiwshilik kúshleri hám qábiletlerin ámelge asırıw túrleri hám formalarında, sonıń menen birge, adamlar tárepinen jaratılǵan materiallıq qádiriyatlarda kórsetilgen jámiyet rawajlanıwınıń tariyxan belgilengen dárejesi. Mádeniyat tarawı tariyxıy, milliy mádeniyat esteliklerin saqlap - álpeshlew, ádebiyat, kórkem óner, kórkem dóretiwshilik, muzıka, reńli sùwret, músinshilik, arxitektura salasındaǵı mádeniyat jetiskenlikleri ǵáziynesin toltırıwǵa, xalqdi materiallıq dóretiwshilik úlgileri menen tanıstırıwǵa, xalqdi úyretiw hám tárbiyalawǵa shaqırıq etilgen. Mádeniyatlı shaxs, mádeniyat salasın asirap-abaylawǵa háreket etedi.
Insan hám puqaranıń mádeniyat jetiskenliklerinen paydalanıw huqıqı Kórkem ónerde de daǵaza etilgen. Insan huqıqları uluwmaxaliqliq deklaraciyasınıń 27-statyası kóplegen mámleketler konstitutsiyalarinda bekkemlengen. Onda bilay delingen, «… shaxstıń tiykarǵı qádiriyatları hám pazıyletleriniń gullep-jasnawı ushın eń unamli hám erkin saylanǵan materiallıq ilajlarda múmkinshiligi barınsha kóbirek adamlar hám birlespelerdiń qatnasıwı zárúr».
Social áhmiyetke iye mútajliklerdi qandırıw qábileti tekǵana materiallıq iskerliginiń arnawlı bir ónimine bolǵan talap dárejesi menen emes, bálki mádeniyat hám kórkem óner shólkemleriniń resurs múmkinshilikleri (materiallıq, miynet, finanslıq ) menen de bekkem baylanıslı. Bul jerde biz olardıń iskerliginiń ekonomikalıq tárepi haqqında aytamiz. Ol mádeniyat hám kórkem óner shólkemleriniń málim bir shólkemlestirilgen-huqıqıy mártebesin, materiallıq-texnikalıq bazasınıń bar ekenligi, finanslıq támiynlew dárekleri, joybarlaw mexanizmleri, bahalardı belgilew hám taǵı basqalardı óz ishine aladı. Sońǵı on jıllıqta elimizde júz bergen siyasiy jáne social-ekonomikalıq ózgerisler mádeniyat hám kórkem óner shólkemleri iskerliginiń ekonomikalıq tárepin birinshi orınǵa alıp shıǵadı. Olardıń jumısınıń ekonomikalıq tárepi ámelde qaytarıp bolmaytuǵın dárejege ótti. Mádeniyat tarawı rawajlanıwınıń házirgi basqıshınıń zárúrli ózgesheligi, bizińshe, onı sezilerli dárejede qayta qurıw bolıp tabıladı. Ol jaǵdayda mádeniyat hám kórkem óner mákemeleriniń dástúriy túrleri (teatrlar, muzeyler, kitapxanalar hám basqalar ) menen bir qatarda joqarı rentabellikge iye jańa tarmaqlar : kabel hám jasalma joldas televideniesi, audio hám video, reklama hám modem biznesi, kárxana, shou-biznes, turizm.
Bul shólkemler social -materiallıq iskerliginiń tábiyaatı haqqındaǵı dástúriy ideyanı sapa tárepinen ózgertirdi. Dúnyada mádeniyat hám kórkem óner tarawı tekǵana materiallıq qádiriyatlardıń óndiriwshisi hám saqlawshısı, bálki xalıq bántligin támiyinleytuǵın ekonomikanıń zárúrli tarmaǵı retinde de tán alinǵan. Bul bolsa mámleket byudjetine salıq to`lew arqali ekonomikaniń rawajlaniwina ùles qosadi.
Házirgi waqıtta mádeniyat salasında iskerlik júrgizeip atırǵan shólkemler ámelde bolıp, olar ushın ekonomikalıq ústin turǵınlıq bolıp tabıladı. Usınıń menen birge, olardıń iskerligi de xalıqtıń materiallıq mútajliklerinen kelip shıqqan halda, dem alıw hám kewil-ashar tarawda ámelge asıriladı. Bul jerde sheshiwshi faktor, geyde olardıń áhmiyetine qaramastan, arnawlı bir túrdegi iskerlikke bolǵan turaqlıliq talap bolıp tabıladı. Sol munasábet benen, kóplegen avtorlardıń keń tarqalǵan ǵalabalıq mádeniyat ónimleriniń tómen social -materiallıq ma`nisi haqqındaǵı sın pikirleri negizsiz kórinedi. Soniń ushinda, bul ónimlerge talap bar ekenligi sebepli islep shıǵarılıp atır.
Solay etip, mádeniyat hám kórkem óner shólkemleriniń funkcional roliniń sociallıq-ekonomikalıq qásiyetleri ayriqsha.
Kanadalıq ilimpazlar G. Chartran hám K. Makkaffi 1985-jılda túrli mámleketler degi mámleket mádeniyat siyasatı tájiriybesin analiz etip, mámlekettiń mádeniyatqa salıstırǵanda keminde tórt konseptual taraw iyeleri ámelde degen juwmaqqa kelgen: “arxitektura”, “ónerment”. «, « injener» hám « patron».
Mámleket « arxitektor» rólinde mádeniyattiñ hár qanday kórinisin qollap -quwatlaydı hám finanslastiradi. Usınıń menen birge, mádeniyat siyasatı pútkil social siyasattiń bir bólegi bolıp, onıń maqseti xalıq párawanlıǵın asırıw bolıp tabıladı. Kórkem ónerdi qollap-quwatlaw pazıylet dep esaplanǵan feodal dáwirde qashannan berli rawajlanǵan bunday ámeliyat Frantsiya hám Batıs Evropanıń basqa mámleketlerine tán bolıp tabıladı. Bul siyasat dáslepki dáwir SSSR ushın da tán bolıp tabıladı.
Mámleket «usta» retinde mádeniyatqa jeke yamasa jámáátlik investitsiyalardı xoshametlentiredi jáne onı finanslıq qollap-quwatlaw subsidiyalar formasında usınıs etiledi. Qospa Shtatlar bul jerde belgili wákil esaplanadı. Buniñ ayriqsha ózgesheligi sonda, mámleket salıq jeńillikleri arqalı tekǵana ekonomikalıq usıllardı qollap qalmastan, bálki jámiyette ruwxıy tarawǵa úles qosıwdı xoshametlewshi tiyisli ortalıqtı jaratadı Bunday siyasat finanslıq támiynlewshi investorlardiñ talgamina baylanıslı.
“Injener”diñ roli mámleket ushın tek mádeniyattiñ materiallıq bazasınıń birden-bir iyesi bolǵandagana múmkin boladı. Bunda mádeniyat siyasatı tárbiya hám tálim maqsetlerine baylanısqan hám baǵdarlanǵan boladı.
“Qáwender” roli mámleket lawazımlı shaxsların dóretiwshilik processlerge aralasıwdan, mámleket subsidiyalarin bólistiriwden tartıp, mádeniyat hám kórkem ónerdiń kommerciyalıq bolmaǵan shólkemlerine maksimal dárejede aralasıwın názerde tutadı. Usınıń menen birge, kórkem keńesler materiallıq járdem hám mádeniyattı rawajlandırıw ushın aqshalardı basqaradi. Bunday túrdegi mámleketlerge Skandinaviya mámleketleri, Ullı Britaniya mısal bola aladı. Nátiyjede bul jerde ekspertlerdiń roli kúsheyedi, materiallıq innovatsiyalar qollap -quwatlanadı hám mámleket mádeniyatdaǵı ózgerislerge maslasıwshı munasábette boladı.
Materiallıq siyasattiń ol yamasa bul modelinen ámeliy paydalanıw, bir tárepden, mámlekettiń jámiyettegi mádeniyat maqseti hám wazıypaların túsiniwine, ekinshi tárepden, mámleketdegi ayriqsha tariyxıy jaǵdayǵa baylanıslı. Usınıń menen birge, jaǵdaydıń ózgeriwi menen materiallıq siyasat paradigmasınıń ózgeriwi de múmkin.
Usı waqıtta mádeniyat hám kórkem óner shólkemleri iskerliginiń sociallıq-ekonomikalıq tárepleri biyqararlıq hám teń salmaqsızliq jaǵdayında. Ámelge asırılǵan funktsiyalardiñ social -materiallıq áhmiyeti elege shekemge shekem tiykarǵı bolǵan shólkemler, iskerliginde ekonomikalıq mápler húkimran bolǵanlarǵa qaraǵanda anıq túrde qıyınlaw finanslıq jaǵdayǵa túsip qaladı.
Tek ǵana «túrli social -materiallıq programmalardı islep shıǵıw hám baslawdan» ibarat bolǵan mádeniyat siyasatı byudjet deficitligi, siyasiy hám ekonomikalıq biyqararlıq sharayatında turmıslıq bolıwı múmkin emes, sebebi bul hádiyseler bul maqsetlerdi ámelge asırıwdı támiyinlewge múmkinshilik bermeydi. Uluwma mámleket, wálayat, qala, rayon mádeniyatı hám kórkem ónerin qollap-quwatlaw, rawajlandırıw múmkin emes. Bul mámlekettiń rawajlanıw hám urınıslarǵa tiykarlanǵan zamanagóy mádeniyat siyasatınıń kemshiligi bolıp tabıladı. Kóplegen materiallıq programmalar hám joybarlardı engiziw, Finans ministrligi tárepinen usınıs etilgen mámleket keyinirek tolıq finanslıq támiynlewden bas tartadı.
Mámlekettiń materiallıq siyasatı mádeniyat hám kórkem óner degi krizislı hádiyselerdi saplastırıw boyınsha anıq belgilengen wazıypalardı ámelge asırıwǵa ılayıq bolǵan anıq « mámleket institutları» ga tıykarlanıwı kerek. Usınıń menen birge, mámleketti ruwxıy -materiallıq tikleniwdiń eń zárúrli baǵdarların ámelge asırıw mádeniyat salasındaǵı shólkemlerge tásir etiwshi ekonomikalıq hám basqarıw - huqıqıy (tártipke saliwshilar) sistemasın engiziw menen toltırılıwı zárúrli áhmiyetke iye.
Mámlekettiń materiallıq siyasatı milliy mádeniyattı qayta tiklew hám rawajlandırıw menen baylanıslı aqılǵa say ústin turginliqti islep shıǵıw, sonıń menen birge, social tarawlarda mádeniyat hám kórkem ónerdi shólkemlestiriwdi xoshametlentiretugin basqarıw, huqıqıy hám ekonomikalıq tártipke salıw sistemasın rawajlandırıw bolıp tabıladı.
Sonday eken, mádeniyat hám kórkem óner shólkemleri iskerliginiń ekonomikalıq táreplerin úyrenip shıǵıp, biz bul shólkemlerdi túrli tiykarlarǵa kóre klassifikaciyalawdı zárúr dep bilamiz. Bul biziń izertlewimizning keyingi bóliminiń teması.



Yüklə 35,04 Kb.

Dostları ilə paylaş:
1   2   3




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©muhaz.org 2024
rəhbərliyinə müraciət

gir | qeydiyyatdan keç
    Ana səhifə


yükləyin