Mádeniyat insannıń mentaliteti hám mútajliklerin qáliplestiriw usıllarınan biri ruwxıy, intellektuallıq, ulıwma insanıylıq formasi. Onıń zamanagóy jámiyettegi roli a`dewir joqari

Kirisiw
Mádeniyat insannıń mentaliteti hám mútajliklerin qáliplestiriw usıllarınan biri – ruwxıy, intellektuallıq, ulıwma insanıylıq formasi. Onıń zamanagóy jámiyettegi roli a`dewir joqari.
Mámlekettiń mádeniyat hám kórkem-ónerge bolǵan munasábetleri kóplegen dodalawlarda tosıq boldı. Atap aytqanda, gumanitar pánlerde mádeniyat bir waqittiń ózinde jámiyettegi ózgerislerge tásir etiwi hám óz gezeginde olardıń tikkeley baslamashıları bolıwı múmkin bolǵan kózqaras bar.
Sonday etip, mámleket hám jámiyet ortasındaǵı munasábetlerdi gúzeter ekenbiz, mádeniyat salasınıń social munasábetlerge tásirin filosofiyalıq, materiallıq, sociologiyaliq, psixologiyalıq hám pedagogikalıq oy-pikirler prizması arqalı túsiniw múmkin. Mámlekettiń tásiri bolsa social munasábetlerge tásir etedi. Mádeniyatlar, onıń jámiyettegi jaǵdayı ekonomikalıq izertlew obekti bolıwı múmkin.
Mámleket hám mádeniyat ortasındaǵı munasábetler, materiallıq rawajlanıw salasında mámleket aldında turǵan maqsetler, processlerge tásir qılıw formaları hám usılları, sonıń menen birge, jámiyettiiń materiallıq talaplarına stixiyali juwap beriw – bulardıń barlıǵı mámlekettiń materiallıq siyasatın óz ishine aladı. Kepillikli mádeniyat siyasatı bir waqtıniń ózinde tómendegi basqıshlardan ibarat bolıwı múmkin:

• 
  ámeldegi jaǵdaydan kelip shıqqan halda hám real mashqalalardi esapqa alǵan halda mádeniyattı rawajlandırıwdıń ústin turatuǵın baǵdarların anıqlaw ;
  
• 
  ústin turatuǵın jónelislerden kelip shıqqan halda túrli social -materiallıq programmalardı ámelge asırıw hám bul programmalardı qollap-quwatlaw ushın finanslıq resursların tuwrı bólistiriw.
  

Materiallıq siyasatti qollap-quwatlaw hám rawajlandırıw boyınsha bul háreketler ekonomikalıq turaqlı dáwirde múmkin bolǵanı ushın biz aqırǵı eki basqıshti derlik qabıl ete almaymız.
Sol sebepli mámlekettiń materiallıq siyasatın ámelge asırıwdıń alternativ usılların izlew áne sonday zárúrli máselege aylanadı. Mádeniyattı rawajlandırıwdıń ústin turatuǵın baǵdarları milliy mádeniyattaǵı eń zárúrli processlerdi xoshametlewdiń túrli tutqıshlar sisteması menen toltırılıwı kerek.
Sol sebepli mádeniyat siyasatın baslawda tekǵana mámleket hám munitsipalitetlardiń mákemelerin, bálki jeke hám aralas múlkshilik formalarına tiyisli mádeniyat hám kórkem óner shólkemlerin da qosıw zárúrli áhmiyetke iye. Usınıń menen birge, házirgi waqıtta mámleket mádeniyat hám kórkem óner mákemeleri tarmaǵına federal hám regionlıq programmalardı ámelge asırıwda úlken bólim júklengen.
Bul processtiń tiykarǵı ayirmashiliǵi – bul shólkemler iskerligin mámleket tárepinen tártipke salıw formaları hám usılların qanday etip optimal tárzde anıqlaw bolıp tabıladı. Bul qıyınshılıq mádeniyat hám kórkem óner tarawına kiretuǵın mákemelerdiń hár qıylılıǵı menen baylanıslı. Sebebi islep shıǵarılıp atırǵan ónimniń maqsetleri hám tábiyatı ushın ústin turatuǵınlıǵi tolıq anıq emes. Bul informaciyalardan xabarlı bolıw júdá zárúrli, sebebi ámeldegi ayırmashılıqlar, soǵan kóre, keyingi tártipke salıw procesine hár qıylı munasábetti ańlatadı.
Usınıń menen birge, mádeniyat hám kórkem óner mákemeleri iskerligin tártipke salıwdaǵı nátiyjelililik mádeniyat mákemeleriniń ekonomikalıq iskerligine tásir etiwshi zárúrli tárepkede iye. Ha`zirgi waqitlarda salmaqli ekonomikalıq sharayatta, byudjet deficitligi sharayatında mámleket nızamshılıq jolı menen mádeniyat hám kórkem óner shólkemleriniń xojalıq hám finanslıq iskerligin aktivlestiriwge háreket qılıp atır. Usınıń menen birge, húkimet degi arnawlı bir strukturalar tárepinen bir qatar nızamlardıń tartıslı talqini bar edi – olardıń iskerligi kóplegen materiallıq processlerdiń onsha xoshametlentirmewine alıp keldi.
Mádeniyattin` zamanagóy rawajlanıwına názer taslaytuǵın bolsaq, sonı atap ótiw múmkin, mámleket ekonomikada ámeldegi usıllardan nátiyjesiz paydalanıp atır. Xoshametlew. Tap sol zat byudjetten tısqarı finanslıq támiynlew dáreklerine de tiyisli. Usınıń sebebinen, mádeniyat shólkemleri xojalıq iskerligi natiyjeliligin asırıw sharası retinde tómendegilerdi ámelge asırıw múmkin:
- mámleketti ǵárezsiz isbilermenlik iskerligin jáne de aktiv xoshametlew, sonıń menen birge, kommerciyalıq bolmaǵan mádeniyat hám kórkem óner shólkemleriniń ekonomikalıq baslamashılıqlarin xoshametlew.
- olardıń isbilermenlik aktivligin asırıw.