Mádeniyat insannıń mentaliteti hám mútajliklerin qáliplestiriw usıllarınan biri ruwxıy, intellektuallıq, ulıwma insanıylıq formasi. Onıń zamanagóy jámiyettegi roli a`dewir joqari

Mádeniyat salasın mámleket tárepinen tártipke salıw
Zamanagóy sharayatta mámleket xojalıq jurgiziwshi subiektlerge tikkeley, tiykarınan basqarıw tásir kórsetiwden bazar quralları, xojalıq iskerligin muwapıqlastırıw ilajları hám usıllarınan keńlew paydalanıwǵa ótpekde. Pútkil jámiyettiń ekonomikalıq ómirin sistemalı tártipke salıwdan ibarat mámlekettiń jańa ekonomikalıq roli qáliplesip atır.
Nátiyjeli mámleket tárepinen tártipke salıw kepillikli organlar, shólkemler, mákemeler tárepinen kóbeyiw procesin támiyinlew hám xalıqtıń ómirin saqlap qalıw ushın nızam shıǵarıwshı, atqarıw etiwshi hám qadaǵalaw xarakterindegi ilajlar sistemasınan paydalanıwdı óz ishine aladı. Mámleket tárepinen tártipke salıw degende, olardı ámelge asırıw ushın zárúr basqarıw ilajları hám tikkeley basqarıw -ekonomikalıq qurallardan paydalanıw esabına social jóneltirilgen maqsetlerge erisiwge qaratılǵan iskerlik tushunilishi kerek.
Ekonomikalıq siyasat menen baylanıslı bolıp, tiykarınan ol menen belgilenedi hám usınıń menen birge onı ámelge asırıwǵa úles qosadı.
Materiallıq iskerlikti mámleket tárepinen tártipke salıw zárúrshiligi mádeniyat joqarı social áhmiyeti, onıń ekonomikaǵa, xalıq turmıs tárizine, miynet qábiletine, jámiettiiń social turaqlılıǵınǵa tásiri kusheytiwi hám birpara jaǵdaylarda.
- xalıq salamatlıǵı tuwrısında. Ulıwma alǵanda, mámleket tárepinen tártipke salıw mádeniyat shólkemleri, sonıń menen birge, materiallıq naǵıymetler jaratıwshı shaxslar iskerligi ushın shólkemlestirilgen-huqıqıy, finanslıq hám ekonomikalıq shárt-shárayatlardı qáliplestiriwden ibarat. Rossiya Federatsiyasining shólkemlestiriw sub'ektleriniń tariyxıy, materiallıq, social -demografik, milliy hám ekonomikalıq qásiyetleri sanaat iskerliginiń kóp qırlı hám usınıń menen birge óz-ara baylanıslı tendentsiyaların esapqa alıw zárúr ekenligin ańlatadı, bul bolsa óz-ózin qıdırıwǵa alıp keledi. Mámleket tárepinen tártipke salıwdıń nátiyjeli usılları hám quralları hám programmalıq maqsetli jantasıwdı qóllaw. Usınıń menen birge, mádeniyat salasın mámleket tárepinen tártipke salıw zárúrli muǵdardaǵı mádeniyat ob'ektleriniń zıyansiz islerdi orınlawǵa tayın emesligi menen baylanıslı bolıp, bul olardıń iskerligi ushın úlken muǵdardaǵı materiallıq hám finanslıq resursların ajıratıw zárúr ekenligin keltirip shıǵaradı. Mámleket tárepinen tártipke salıw, onıń formaları, qollanılatuǵın usılları hám quralları kóp tárepten alıp barılıp atırǵan ekonomikalıq siyasatqa, jámiyeti siyasiy, ekonomikalıq, social, etnik hám basqa iskerlik tarawılardı sheshiwde mádeniyat roli hám áhmiyetin bahalawǵa baylanıslı.
Mámleket tárepinen tártipke salıwdıń tiykarǵı baǵdarları :
- materiallıq baylıqlardı óndiristiń normal aylanıwın támiyinleytuǵın ulıwma ekonomikalıq sharayatlardı jaratıw (pul sisteması, basqarıw, resursların bólistiriw, zárúr nızam hújjetlerin jaratıw hám qabıllaw hám basqalar );

 mádeniyat tarawı iskerligin támiyinleytuǵın zárúr basqarıw strukturaların qáliplestiriw;

 eń aktual materiallıq joybarlardı qáliplestiriw hám olardı ámelge asırıw ushın mámleket shólkemleriniń aqılǵa say sistemasın jaratıw ;
- mádeniyat salasında litsenziyalaw sistemasın materiallıq ónimler hám xızmetlerdi islep shıǵarıw hám tutınıw qılıw shártlerinen kelip shıǵıs bólekte jetilistiriw.
Tártipke salıw formaları, normativ-stilistik hám mámleket hújjetleriniń mazmunı hám dúzilisi mámleket shólkemleriniń málim keńislikdegi shegaralar sheńberinde mádeniyat salasınıń iskerligi hám rawajlanıwına tásirin belgilep beretuǵın saylanǵan sociallıq-ekonomikalıq rawajlanıw modeline de, onıń qásiyetlerine de baylanıslı. Mámlekettiń milliy ekonomikalıq sisteması. Mámleket tárepinen tártipke salıwdıń zárúrli formaları tómendegiler bolıp tabıladı: prognozlaw, indikativ joybarlaw, ekonomikalıq programmalastırıw, strategiyalıq joybarlaw, mámleket buyırtpaları. Mádeniyat salasındaǵı ekonomikalıq iskerlikti shólkemlestiriwdi tártipke soluvchi nızamshılıq bazasına Rossiya Federatsiyasi hám Rossiya Federatsiyasining shólkemlestiriw sub'ektleriniń, sonıń menen birge, munitsipalitetlarning mámleket nızamları, húkimleri, buyrıqları hám basqa huqıqıy hújjetleri dizimin kirgiziw maqsetke muwapıq bolıp tabıladı. Tarmaq rawajlanıwın, sonday-aq aymaqlıq tárepten tártipke salıwdı názerde tutatuǵın qararlar.
Mámleket mádeniyat siyasatı mámlekettiń mádeniyattı rawajlandırıw salasındaǵı siyasatı dep túsiniledi, bul mámlekettiń mádeniyattı saqlaw, rawajlandırıw hám tarqatıw boyınsha iskerliginde, sonıń menen birge, mádeniyattı rawajlandırıw salasındaǵı iskerliginde basshılıq etetuǵın principler hám normalar jıyındısı bolıp tabıladı. Mádeniyat salasındaǵı mámleket. Mámleket siyasatınıń eń zárúrli wazıypası tekǵana ámeldegi materiallıq potencialdı saqlap qalıw, bálki mádeniyat dástúriy baǵdarların zamanagóy sharayatlarǵa maslastırıw, tarawdı rawajlandırıwdıń jańa baǵdarları payda bolıwın xoshametlewden ibarat. Xoshametlewdi oylap kóriw hám sistemalastırıw kerek, Millettiń materiallıq -ruwxıy potencialın kóteriwge úles qosıw, insan kapitalın qáliplestiriw ushın shárt-sharayat jaratıw.
Ulıwma alǵanda, ekonomikalıq siyasattiń túrli formaların tómendegi kriteryalarǵa kóre klassifikaciyalaw múmkin: ekonomika dárejeleri hám tásir usılları (institutsional; monopoliyaǵa qarsı hám infratuzilma retinde mikroekonomikalıq ; fiskal, pul, sanaat, strukturalıq hám turaqlılastırıw retinde makroekonomikalıq ), tásir dóńgelekleri. (tarmaqlı, social, sırtqı ekonomikalıq, regionlıq ), waqıt aralıqları (qısqa múddetli kontrtsiklik, uzaq múddetli strategiyalıq ), ekonomika daǵı funksional roli (investitsiya, inflyatsiyaga qarsı, salıq, innovatsiya hám basqalar ).