Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

Looduskaitse

Käesoleval ajal kehtivad õigusaktid ei harmoneeri täielikult kõiki looduskaitsega seonduvaid EL õigusakte. Põhilised puudused Eesti kehtivas õiguses seoses eelnimetatud direktiividega on järgmised:

• 
  puuduvad mehhanismid kõikide direktiivides käsitletavate liikide (eriti linnuliikide) kaitseks;
  
• 
  puudub alade kaitserežiim, millest ei saa kaitsealasid KLOSi tähenduses;
  
• 
  puudub täpsustatud protseduur kaitstavatest loodusobjektidest väljaspool kavandatavate tegevuste keskkonnamõjude hindamiseks.
  

Eesti looduskaitseõiguse täielik harmoniseerimine on kavas 2003. aasta jooksul vastu võetava looduskaitseseadusega. Looduskaitseseaduse eelnõus nähakse ette uus kaitstava loodusobjekti kategooria – hoiuala. Hoiualadel kehtestatakse võrreldes seniste kaitsealadega leebem kaitserežiim ja need on mõeldud Natura alade siseriikliku kaitse tagamiseks piirkondades, kus alade kaitseks ei ole vaja kehtestada rangeid piiranguid ja kus elupaikade säilitamiseks piisab, kui hinnata kavandatavate tegevuste mõju elupaikade soodsa looduskaitselise seisundi säilimisele. Selline nõue Natura alade kaitse korraldamiseks tuleneb loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikkel 6 lõigetest 2, 3 ja 4. Artikkel 6 lõigete 3 ja 4 täitmiseks nähakse looduskaitseseaduse eelnõus muuhulgas ette ka täiendada keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadust.

Seoses ohustatud taime- ja loomaliikidega kaubitsemist reguleerivate määruste 338/97, 1808/2001, 2087/2001 jõustumisega Eesti suhtes peale ühinemist, tuleb ühinemise ajaks kehtetuks tunnistada kaks praegu kehtivat vastavat keskkonnaministri määrust (piiratud sisse- ja väljaveoga liikide nimekirjade kehtestamise kohta ning vastava sisse- ja väljaveo korra kohta).

Tööstussaaste kontroll ja riskide maandamine

Jätkuma peab transponeerimine Seveso II direktiivi (suurõnnetuse ohuga ettevõtete direktiiv) täielikuks ülevõtmiseks. Kemikaaliseaduse muutmise seadusest tulenevad siseministri ning majandus- ja kommunikatsiooniministri määrused võetakse vastu lähiajal.
Organisatsioonide vabatahtlikku osalust ühenduse keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemis käsitleva määruse 761/2001/EMÜ täielikuks rakendamiseks töötatakse vajalikud õigusaktid (rakendusüksuse määramine, tõendajate akrediteerimise kord ja süsteemiga liituvate organisatsioonide registreerimise kord) välja 2002. aastal algatatud Eesti-Soome ühisprojekti raames. Õigusaktide vastuvõtmine ja EMAS määruse rakendamiseks vajalike struktuuride olemasolu tagatakse ühinemishetkeks.