Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

23. JAGU

TARBIJA- JA TERVISEKAITSE

1. Sissejuhatus
Käesoleva seletuskirja on koostanud Helle Aruniit, tarbijakaitse töögrupi juht (Tarbijakaitseamet, Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium).
Tarbijakaitse valdkonna läbirääkimiste protsessi oli kaasatud Tarbijakaitse Liidu esindajaid, Eesti Kaubandus-ja Tööstuskoja esindaja ning Eesti Toiduainetööstuse Liidu esindajaid aga ka Turismifirmade Liidu, Kaupmeeste Liidu esindajaid.
Tarbijakaitse valdkonda reguleerib EL asutamislepingu artikkel 153, mille kahe esimese punktiga määratletakse tarbijakaitse poliitika sisu ja koht teiste EL poliitikate kõrval ja nimelt: - tarbijate huvide edendamiseks ja kõrgetasemelise tarbijakaitse tagamiseks aitab ühendus kaitsta tarbijate tervist, turvalisust ja majanduslikke huve, samuti edendada nende õigust teavitamisele, koolitamisele ja organiseerimisele oma huvide kaitseks; - ühenduse ülejäänud poliitika ja meetmete määratlemisel ning rakendamisel võetakse arvesse tarbijakaitse nõudeid.
Tarbijakaitse acquis jaguneb tinglikult kolmeks osaks:
esimene osa sisaldab õigusakte, mis annavad suunised tarbijate teavitamiseks, nende koolitamiseks, et parandada tarbijate teadlikkust teha õigeid valikuid; samuti tarbija esindajate osavõtu võimaluste kohta mitmesuguste komisjonide ja komiteede töös (näiteks standardite väljatöötamise komisjonid jm. )
teine osa sisaldab õigusakte, mis kehtestavad nõudeid, et tarbija oleks kaitstud ohtlike, mittekvaliteetsete kaupade ja teenuste eest
kolmas osa sisaldab õigusakte, mis kaitsevad tarbijate majanduslikke huve.

Tarbijakaitse temaatika on EL tasandil tihedalt seotud ühtse siseturu toimimisega (asutamislepingu art 94 ja art 95 lg 3) ning selle turu piires kaupade ning teenuste vaba liikumise küsimustega (art 30).

2. Eesmärk
Tarbijakaitsega seonduv aqcuis tugineb EL asutamislepingu sätetele.

Asutamislepingu eesmärgiks on tagada kõrgetasemeline tarbijate tervise, turvalisuse ja nende majanduslike huvide kaitse ühenduse õiguse harmoneerimise kaudu, kindlustades ühesuguse kaitstuse kõigile tarbijatele kõigis ühenduse liikmesriikides vähemalt harmoneeritud õiguse tasemel. Kuid vastavalt art 153 lg 5 on igal liikmesriigil õigus säilitada või võtta kasutusele rangemaid tarbijakaitselisi meetmeid. Ühenduse harmoneeritud õigusest rangemate kaitsemeetmete rakendamine peab olema kooskõlas asutamislepinguga ning argumenteeritud. Rakendatavad kaitsemeetmed, piirangud kaupade, teenuste liikumisel ühest liikmesriigist teise ei tohi kaasa tuua liikmesriikidevahelise kaubanduse varjatud piiramist (art 30).

EL eesmärgiks on antud valdkonnas tagada olulisemate tarbijakaitsealaste põhimõtete ühtlustamine ning võrreldavus liikmesriikide vahel.
Lühidalt võib öelda, kui tarbija (üksikisik) reisib oma koduriigist teise liikmesriiki, siis tal on samasugune kaitstuse tase kaupade ja teenuste ostmisel selles riigis kui tema koduriigis. EL tarbijakaitsealased regulatsioonid kindlustavad ühtsed reeglid kaupade käitlemisele, kaupade ja teenuste müügile vähemalt ühenduse harmoneeritud õiguse ulatuses. Reeglite ühtlustamine on toimunud ja toimub peamiselt direktiivide kaudu. Tarbijakaitse aquis sisaldab arvukalt direktiive, mille põhimõtteid peavad järgima oma majandustegevuse korraldamisel konkreetse majandus- või tootmisharu üksused (näiteks toiduainete käitlejad, tekstiilitööstus, finantssektor jne.) kelle tegevus või toode on seotud või siis otse suunatud tarbijale. Järelevalvet reeglite täitmise üle teevad, aga ka vajadusel reeglitesse täiendusi, EL institutsioonid eeskätt EL Komisjoni direktoraadid. Tarbijakaitse valdkonna huvides töötab tervise ja tarbijakaitse direktoraat, mida kureerib komisjonäär David Byrne. Lisaks sellele on kindlasti igas liikmesriigis valitsuste poolt loodud toimivad järelevalveasutused (inspektsioonid, ametid). Peale selle tegutsevad kõigis liikmesriikides suurema või vähema aktiivsusega kodanikualgatuse korras loodud tarbijakaitseorganisatsioonid, kes otseselt jälgivad kuidas riik arvestab tarbijate huvidega ning nad esindavad läbi oma katusorganisatsioonide tarbijate huve EL tasandil mitmesugustes EL institutsioonides. Kindlasti esindavad ja kaitsevad need organisatsioonid tarbijate huve oma koduriigis.
Liitumislepinguga võtab Eesti vastavad aquis` põhimõtted üle ning kohustub neid alates liitumishetkest rakendama. Vastavate kohustuste täitmiseks on liitumisläbirääkimiste vältel viidud läbi Eesti seadusandluse harmoniseerimine aquis põhimõtetega, mille tulemusena on tagatud siseriikliku ja EL seadusandluse kooskõla antud valdkonnas (vt. allpool p.4). Reeglina on vastavaid põhimõtteid asutud juba rakendama, selleks on loodud vajalik institutsionaalne baas,mis tagab liitumislepingu jõustumise korral sellest tulenevate kohustuste tõrgeteta täitmise (vt. allpool p 6).