Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

9. JAGU

TRANSPORT

1. Sissejuhatus

Seletuskirja osa on koostanud ELiga liitumisläbirääkimiste transpordi töögrupi juht Anti Moppel ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi peaspetsialist Aveli Karja. Liitumisläbirääkimiste käigus kaasati Eesti poolsete seisukohtade kujundamisesse ka Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon ja Autoettevõtete Liit.

Vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 3 on ühtne transpordipoliitika ühtse turu kujundamisel üheks tähtsamaks aluseks. Raamistiku selle poliitika ellurakendamiseks kehtestavad EÜ asutamislepingu artiklid 70 - 80 transpordipoliitika kohta. Üle-Euroopaline transpordi võrgustiku infrastruktuur on reguleeritud EÜ asutamislepingu artiklites 154-156.

2. Eesmärk
EÜ asutamiselepingu eesmärkide saavutamiseks rakendavad liikmesriigid ühist transpordipoliitikat. EÜ asutamislepingu artiklite 70-80 alusel on ühenduse eesmärgid transpordi valdkonnas järgmised:

• 
  saavutada ühtne turg, kehtestades reeglid turulepääsu liberaliseerimiseks ja diplomite, tunnistuste ja muude kvalifikatsioonitõendite vastastikuseks tunnustamiseks (artikli 71 punkt a);
  
• 
  kõrvaldada ühtlustatud standardite abil erinevused, mis põhjustavad konkurentsi kahjustamist (artiklid 72, 75, 76);
  
• 
  kehtestada eritingimused riigiabi ja avalikkusele teenuste osutamise kohustuste vallas (artiklid 72 ja 73);
  
• 
  parandada transpordi ohutust (artikli 71 lõige c);
  
• 
  tegeleda transpordi keskkonnaalase mõjuga (artikkel 174 keskkonnapoliitika jaotise all).
  

Transpordi acquis jaguneb eraldi alavaldkondadeks, milleks on transpordi horisontaalsed küsimused, maanteetransport, merendus, raudteetransport ja lennundus.

Maanteetranspordi siseturu loomise tähtsaim põhimõte on teenuste osutamise vabaduse kindlustamine ning mittediskrimineerimine kodakondsuse või asutamiskoha alusel (EÜ asutamislepingu artiklid 75 ja 76). Liikmesriikide rahvusvaheline turg annab ühenduse piires õiguse teostada liikmesriikide vahel maanteevedusid, kui vedaja vastab ametialale kehtestatud tingimustele. Maanteetranspordipoliitika põhimõtted sisaldavad ka maanteede ohutuse parandamist ning kvaliteedi parandamist maanteetranspordi sektoris.
Erinevalt maanteetranspordist ei ole raudteevedude turg erinevate ELi liikmesriikide vahel avatud. Selle sektori taaselustamine aastaks 2010 on ELi transpordipoliitika üheks põhieesmärgiks.
Meretranspordi valdkonnas on ELi poliitika põhilisteks eesmärkideks ohutuse tagamine, teenuste osutamise vabaduse kindlustamine, meretranspordi ja siseveeteede kasutamise soodustamine. ELi sisese mereteede ühenduse elavdamine nõuab paremat ühendust sadamate, raudtee ja siseveeteede vahel ning sadamateenuste kvaliteedi tõstmist. Meretranspordi osakaalu tõstmine võib aidata leevendada ülekoormust maanteedel ning korvata puudujääke raudteetranspordis.
Lennutranspordi oluliseks põhimõtteks on tasakaalu loomine õhutranspordi kasvu ja looduskeskkonna vahel, ees ootab lennuliiklust puudutava seadusandluse muutmine, et tekiks nn “ühine taevas”.
Horisontaalsed küsimused on põhilisteks ELi eesmärkide saavutamise vahendiks üle-Euroopalise transpordivõrgustiku arendamisel, mille kujundamise põhimõtesätestati EÜ asutamislepingu XV jaotisega (artiklid 154-156). Artikkel 154 kohustab ühendust kaasa aitama üle-Euroopalise transpordivõrgu infrastruktuuri rajamisele ja arendamisele ning seda mitte ainult transpordi vaid ka telekommunikatsioonide ja energeetika suhtes.
2001. a komisjoni valge raamat käsitleb Euroopa transpordipoliitika arengut aastani 2010 ning pakub meetmeid eri transpordiliikide tasakaalustatud arenguks, ummikutega toimetulekuks ja transpordist tulenevate kahjulike mõjudega (keskkonnale, liiklusõnnetused) toimetulekuks. EL toetab transpordinõudluse ohjamist, üleminekut maantee- ja õhutranspordilt keskkonnasõbralikumatele transpordiliikidele, üle-Euroopaliste transpordivõrkude arendamiskontseptsiooni, kusjuures infrastruktuuri arendamisel antaks eelis raudteede, veeteede, ühistranspordi ja intermodaalse transpordi arengule.
Praegu pööratakse transpordi sektoris erilist tähelepanu õiglase ja efektiivse hinnakujunduse asjakohaste kontseptsioonide arendamisele, mereohutuse parandamisele ja kaubandusliku lähenemisviisi edendamisele raudteetranspordis.