Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

3. Sisu ja võrdlev analüüs

Selle valdkonna ELi õigus on ühtlustatud autoveoseaduse, ühistranspordiseaduse, liiklusseaduse, raskeveokimaksu seaduse, teeseaduse, raudteeseaduse, meresõiduohutuse seaduse, sadamaseaduse, kaubandusliku meresõidu koodeksi, laeva lipuõiguse ja laevaregistri seaduse, lennundusseaduse ning nendest tulenevate määrustega.

Sisetranspordi alavaldkonda käsitleb ühinemislepingu II lisa 8. peatüki jagu A, kus täiendatakse asjaomast EÜ määrust. Tegemist on tehnilise täiendustega, mille kohaselt nõukogu määruse 1108/70/EMÜ II lisa täiendatakse vastavate Eesti vastetega raudtee peavõrkude ja sellega ühendatud avalikuks kasutamiseks määratud võrkudesuhtes. Maanteede puhul on ära nimetused erinevate maanteeliikide eestikeelsed vasted.
Meretransporti käsitleb ühinemislepingu II lisa 8. peatüki jagu B, millega tehakse tehniline täiendus komisjoni määrusesse. Eestit selle alapunkti täiendused ei puuduta.
Maanteetranspordi suhtes tehakse ühinemislepingu II lisa 8. peatüki jaos tehnilisne kohandus, mille kohaselt täiendatakse selle alavaldkonna direktiive ja määruseid (n lisatakse õigusaktidesse eestikeelsed terminid juhilubadele ja tunnusmärkidele, raskeveokimaksu eestikeelne termin ning Eestis enne ELiga liitumist väljastatud maanteeveo-ettevõtjate tunnistuste võrdsustamise tingimused ELi nõuetega).
Raudteetranspordi kohta tehakse tehnilised täiendusedühinemislepingu II lisa 8. peatükis jaos D, asjaomaste Eestit käsitlevate viidetega ning kehtestatakse üle-Euroopalised raudteevõrgustikku kuuluvate liinide kaardid.
Siseveeteede transpordi alavaldkonnas tehakse ühinemislepingu II lisa 8. peatüki jaos E tehniline kohandus, millega täiendatakse selle alavaldkonna direktiive ja määruseid vastavate Eestit käsitlevate viidetega.
Üle-Euroopalise transpordivõrgustiku suhtes muudetakse ühinemislepingu II lisa 8. peatüki jao F kohaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse 1692/96/EÜ I lisa uute liikmesriikide üle-Euroopalisse transpordivõrgustikku kuuluvate maanteeliinide, raudteevõrgustiku, siseveeteede, sadamate, lennujaamade ja kombineeritud transpordivõrgustiku kaartidega. Tunnustatud üle-Euroopalised võrgud on on pärast ühinemist ELiga erinevate struktuurifondide rahastamisotsuste (investeeringud infrastruktuuri arengusse, uuringutesse jms) aluseks. Näiteks rahastab ühtekuuluvusfond üle-Euroopalise transpordivõrgustiku arendamist.
Lennunduse alavaldkonda käsitleb ühinemislepingu II lisa 8. peatüki jagu G, kus täiendatakse direktiive ja määruseid viitega Eesti kohta. Tegemist on tehnilise kohandusega, millega lisatakse lennujaamade nimekirja uute liikmesriikide lennujaamad ning lennuliikluse korraldamisega seotud uute liikmesriikide asjaomaste üksuste andmed.
Ühinemisakti artikli 24 ja lepingu VI lisa 8. peatüki kohaselt kehtestatakse Eesti suhtes transpordipoliitikat käsitlev üleminekuperiood, mis käsitleb maanteetransporti, täpsemalt kabotaažvedusid, ning on pikemalt lahti seletatud järgnevalt.

4. Eelnõust tulenevate kohustuste vastavus Eesti/EL õigusele
Üldjoontes vastab Eesti õigus transpordi acquis’le. Üksikutes alavaldkondades vaja täieliku kooskõla saavutamiseks mõningate õigusaktide vastuvõtmine, mida tehakse 1. jaanuariks 2004. a.
Maanteetranspordi alavaldkonnas tuleb enne 1. jaanuari 2004. a. ette valmistada liiklusseaduse eelnõu, millega ühtlustatakse komisjoni otsus 2000/275/EÜ teatud kategooria juhilubade vastastikuse tunnustamise kohta ning nõukogu ja liikmesriikide esindajate ühisresolutsioon (ELT C172 09.07.1991 lk 1) ühenduse liiklusohutuse programmi elluviimise kohta.
Raudteetranspordis tuleb enne 1. jaanuari 2004. a ette valmistada rahvusvaheliste raudteevedude konventsiooniga (COTIF) ühinemise seaduse eelnõu. Selle eelnõuga tuleb Eesti õigus ühtlustada rahvusvaheliste raudteevedude konventsiooniga (konventsiooni osad: rahvusvahelise kaubaveo eeskiri - CIM; rahvusvaheline reisi- ja pagasiveo eeskiri - CIV; ohtlike kaupade veo eeskiri - RID) ning nõukogu direktiiviga 96/49/EÜ (muudetud direktiiviga 2000/62/EÜ) liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta ohtlike kaupade raudteevedude suhtes. Samuti tuleb 1. jaanuariks 2004. a valmistada ette raudteede vastastikuse koostöövõime seadus, et ühtlustada direktiiv 96/48/EÜ üle-Euroopalise kiirraudteesüsteemi vastastikuse opereeritavuse kohta ning direktiiv 2001/16/EÜ tavaraudteesüsteemi vastastikuse koostoime kohta.
Merenduse kohta võetakse enne 1. jaanuari 2004. a vastu ELi direktiivide 2002/25/EÜ, 2002/35/EÜ ja 96/98/EÜ ühtlustamiseks vajalikud meresõiduohutuse seadusest tulenevad alamaktid. Komisjoni direktiivi 2002/75/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 96/98/EÜ laevavarustuse kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/96/EÜ, mis kehtestab puistlastilaevade ohutu laadimise ja lossimise ühtlustatud nõuded ning menetlused, vastavusse viimiseks Eesti õigusega tuleb teha vajalikud muudatused meresõiduohutuse seadusesse ja sadamaseadusesse.
Lennunduse valdkonnas olulisi seadusemuudatusi kavandatud ei ole ning selle alavaldkonna õigusaktid vastavad ELi õigusele. Vastavalt nõukogu määrusele 3922/91/EMÜ tehniliste nõuete ja haldusprotseduuride ühtlustamise kohta tsiviillennundus (tegemist on määruse lisas toodud JAR 21 ning JAR 145 nõuete rakendamisega) tuleb 2003. aasta I poolaasta jooksul muuta Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määrust “Õhusõiduki ehitamiseks, valmistamiseks ja hooldamiseks sertifikaadi väljaandmise tingimused”.
Kõik nimetatud muudatused töötab välja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Vastavalt ühinemislepingu VI lisa 6. peatükile, mis käsitleb transpordipoliitika üleminekuperioodi, avab EL kabotaažvedudele liikmesriikide rahvuslikud maanteevedude turud Eesti maanteetranspordi vedajatele järk-järguliselt. Rakendatakse vastastikust üleminekumehhanismi ajalise kestusega 2 aastat üldist üleminekuperioodi, pluss 2 aastat bilateraalset üleminekuperioodi (valikuliselt), pluss 1 aasta üleminekuperioodi (valikuliselt, põhjendatuna) peale Eesti liitumist ELiga.
Nimetatud üleminekuperioodi jooksul ei saa praegustes ega uutes liikmesriikides asutatud transpordiettevõtted osutada siseriiklikke maanteetranspordi teenuseid Eestis ja vastupidi, Eesti vedajad ei saa osutada siseriiklike maanteetransporditeenuseid teistes liikmesriikides.
Enne teise aasta lõppu peale Eesti ühinemist ELiga peavad praegused või uued liikmesriigid, kelle suhtes üleminekuperiood kehtis, teatama komisjonile, kas nad kavatsevad pikendada üleminekuperioodi veel maksimaalselt kaheks aastaks, või nad kavatsevad rakendada acquis’d sellest hetkest alates täielikult. Acquis’ rakendamisel üleminekuperiood tühistub.
Lisaks eelnevale võib mistahes liikmesriik kabotaažvedude turu tõsiste häirete või nende ohu korral teatada komisjonile, et pikendab kabotaažvedude üleminekuperioodi erandina veel ühe aasta võrra. Kui taolist teatist ei esitata, siis rakendatakse acquis’d ning üleminekuperiood on automaatselt kehtetu.
Üksnes acquis’d rakendavates liikmesriikides asutatud transpordiettevõtted võivad teostada kabotaažvedusid nendes liikmesriikides, kes on samuti otsustanud acquis’d rakendada täies ulatuses.
Selle aja jooksul, kui liikmesriik rakendab kabotaažvedudele piiranguid, võivad kõik acquis’d rakendavad liikmesriigid toetuda kaitsemeetmete klauslile (safeguard mechanisms) juhul, kui järsult kasvanud kabotaažvedude tõttu tekivad tõsised häired asjaomase riigi siseturul või selle osal. Näiteks kui pakkumine ületab oluliselt nõudluse või seatakse ohtu maanteetranspordi ettevõtete rahaline tasakaal või suure hulga transpordiettevõtete säilimine. Kaitsemeetmete klausel võiks olla kabotaažvedusid käsitleva määruse (EMÜ) nr. 3118/93 artiklis 7 sisalduva kaitsemeetmete klausli erivariant. Ajal, kui on võimalik rakendada kaitsemeetmeid, võivad liikmesriigid kiireloomulistel ja erakorralistel juhtudel ajutiselt katkestada acquis’ täieliku rakendamise, mille järgselt on nad kohustatud esitama põhjendatud ex-post teatise komisjonile. Nimetatud kaitsemeetmete klauslit võivad rakendada üksnes need liikmesriigid, kelle vahel eelnevalt kehtis üleminekuperiood.
Nimetatud üleminekuperioodide rakendamise ajal võivad praegused ja uued liikmesriigid järk-järgult kasvavas mahus vahetada kahe- ja mitmepoolsete kokkulepete alusel kabotaažilube koos täieliku turu liberaliseerimise võimalusega. Nimetatud üleminekuperioodide kehtestamine ei peaks viima siseriiklike kabotaažiturgude juurdepääsu suuremale piiramisele, kui see kehtib ühinemislepingu allakirjutamise hetkel.
Kirjeldatud üleminekumehhanism võimaldab Eestil esimese kaheaastase üleminekuperioodi jooksul:

• 
  teha oma õigusaktides vajalikud muudatused sisevedude turu täieliku avanemise kohta;
  
• 
  tasakaalustatud ja ühtlustatud arengut siseriiklikke autovedusid teostavatele ettevõtetele;
  
• 
  vältida siseturu avanemisest tingitud võimalike raskuste tekkimist.
  

5. Mõjud Eestile
EL-ga liitumine avanevad võimalused kasutada Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Regionaalarengu fondi vahendeid transpordi infrastruktuuri arendamiseks, mis toob kaasa sektori elavnemise (sõidukite, reisijate ja kaubavoogude kasv rekonstrueeritud ja korrastatud transpordivõrgu osadel, kasvab liiklussagedus, luuakse uusi töökohti). Transpordi acquis rakendamine toob kaasa muutusi alavaldkondade töös ja neid võiks kirjeldada järgmiselt: