Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)


IX OSA SOTSIOLOOGILISED UURINGUD, MÕJUD ÜHISKONNALE



Yüklə 2 Mb.
səhifə68/68
tarix31.10.2017
ölçüsü2 Mb.
#23066
1   ...   60   61   62   63   64   65   66   67   68

IX OSA

SOTSIOLOOGILISED UURINGUD, MÕJUD ÜHISKONNALE

2001. aastal käivitas Riigikantselei eurointegratsiooni büroo ELi mõjude analüüsimise projekti, mille eesmärgiks on aidata kaasa ELiga liitumise järgsete mõjude analüüsimiseks ning institutsioonide vahelise koostöö tõhustamiseks. Nimetatud projekti raames algatati 2002. aastal riigihangete korras üheksa uurimistööd (kogusummas 903 788 krooni), mille teemad otsustati koostöös ministeeriumite esindajatega, lähtudes ELi liitumiskontekstis prioriteetsetest ning põhjalikumat analüüsi vajavatest valdkondadest. Uurimisteemad ja nende rahastamise piirmäärad kinnitas kõrgemate ametnike nõukogu 27. veebruaril 2002. a.


24. märtsiks 2003. a. on valminud uurimistööd seitsmel teemal. Kaks uurimust valmivad aprillikuu jooksul. Kõik lõpetatud uurimused on kättesaadavad Riigikantselei Euroopa Liidu sekretariaadi koduleheküljel ning kolm uurimust trükitakse 2003. a I poolaasta jooksul.
Valminud tööd:

  1. “Euroopa Liidu tulevik ja Eesti” – teostajad TPÜ Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut ja Eesti Tuleviku-uuringute Instituut (maksumus 100 000 krooni).

  2. “Rahvusvaheline õigusabi tsiviil- ja kaubandusasjades ELi liikmelisuse tingimustes” – teostaja SA Õigusinstituut (40 000 krooni).

  3. “Euroopa Liiduga liitumise mõju tööhõive muutusele erinevat ettevalmistust nõudvates ametites” – teostaja Tartu Ülikool (198 648 krooni).

  4. “Tubakaaktsiisi harmoneerimisega kaasnevad muutused Eesti majanduses” – teostaja AS Eesti Konjunktuuriinstituut (74 340 krooni).

  5. “Käibemaksumäärade harmoneerimisega kaasnevad muutused Eesti majanduses” – teostaja AS Eesti Konjunktuuriinstituut (70 800 krooni).

  6. “Euroopa Liiduga ühinemise mõjud palkadele ja tööjõu vabale liikumisele” – teostaja Tartu Ülikool (100 000 krooni).

  7. “Euroopa Liiduga liitumise mõjud Eesti audiovisuaalsektorile” (50 000 krooni).

Kaks teemat on jätkuvalt töös: “Eesti tööstuse konkurentsivõime ELis” (maksumus 220 000 krooni) ja “Eesti koht Euroopa ühises julgeoleku- ja kaitsepoliitikas” (50 000 krooni).
ELi mõjude analüüsi projekt jätkub ka 2003. aastal. Kõrgemate ametnike nõukogu 12. märtsi 2003.a. otsuse kohaselt finantseeritakse 2003. a 850.000 krooni ulatuses kuut uurimust. Aprillis ja mais kuulutab ELi sekretariaat välja uurimuste riigihanked ning tööd valmivad lõplikult 2003. a detsembriks.

X OSA

EELNÕU VASTAVUS PÕHISEADUSELE

Vastavalt rahvusvahelise õiguse tavale ja praktikale peetakse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse astumist samuti nagu ka välislepingute sõlmimist tähtajatuks ja lõplikuks, välja arvatud juhtumitel, mil tegemist on tähtajaliste kohustuste võtmisega. Selline lähenemine on suunatud rahvusvahelise õiguskorra stabiilsuse tagamisele.


Eesti Vabariigi kehtiv põhiseadus ei võimalda Eestil astuda Euroopa Liitu ning täita liikmelisusega kaasnevaid Euroopa Liidu õiguskorra nõudeid. Selline ühinemislepingu vastuolu põhiseadusega tuleneb põhiseaduses kehtestatud suveräänsuse põhimõttest, mis on aluseks Eestis kehtivale õiguskorrale.
Põhiseaduse §1 teine lause sätestab, et “Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatud ning võõrandamatud”. Kuna võõrandamise all peetakse silmas lõplikku loobumist, ei keela käesolev säte sõltumatuse ehk suveräänsuse sisuks olevate teatud pädevuste delegeerimist Euroopa Liidu institutsioonidele, küll aga on see vastuolus täieliku pädevuse üleandmisega.
Samas on 14. septembril 2003 rahvahääletusele esitatavas põhiseaduse täiendamise seaduse eelnõu §-s 1 sätestatud, et “Eesti võib kuuluda Euroopa Liidu lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest”. Tegemist on nn kaitseklausliga, mis lisati õiguskantsleri ettepanekul. Eelnõu autorite sõnul tähendab kaitseklausel seda, et Eesti tunnistab ühenduse õiguse ülimuslikkust, kuid peab eeltingimuseks ikkagi seda, et aluslepingute tõlgendamisel ja teiseste õigusaktide vastuvõtmisel ei minda vastuollu Eesti põhiseaduse aluspõhimõtetega.
Põhiseaduse täiendamise seaduse menetlemisel Riigikogu põhiseaduskomisjonis nõustuti õiguskantsleri seisukohaga, mille kohaselt sisalduvad põhiseaduse aluspõhimõtted põhiseaduse preambulas ning II peatükis (põhiõiguste ja – vabaduste kataloogis). Kuigi Euroopa Liidust väljaastumise menetlemise algatamine ei ole kaitseklausli eesmärk, tuleks see kõne alla põhiseaduse täiendamise seaduse eelnõu § 1 alusel, juhul kui Euroopa Liidu areng kujuneb selliseks, mis ei ole kooskõlas põhiseaduse aluspõhimõtetega.
Euroopa Liidu aluslepingutest tuleneb Eestile kohustus tagada õigusaktide (sealhulgas ka põhiseaduse) kooskõla aluslepingutega ning luua tingimused acquis’ kehtima hakkamiseks Euroopa Liiduga ühinemise päevast alates, juhul kui ühinemisakt ei sätesta teisiti.
ELi õiguskorda iseloomustab kaks põhiprintsiipi - Euroopa Liidu õiguse otsene kohaldatavus liikmesriigi territooriumil ning tema ülimuslikkus rahvusliku õiguse, sh ka põhiseaduslike normide, suhtes. Põhiseaduse muutmine on vajalik ka seetõttu, et vastavalt põhiseaduse paragrahvi 123 lõikele 1 ei sõlmi Eesti Vabariik põhiseadusega vastuolus olevaid välislepinguid.

Vastavalt põhiseaduse 15. peatüki sätetele (eelkõige PS §162) on selline muudatus võimalik vaid rahvahääletusel. Rahvahääletusele esitatakse põhiseaduse täiendamise seaduse eelnõu, mis annab Eestile õiguse sõlmida ühinemisleping Euroopa Liiduga.


Kuna lahendamist vajavad mitmed riigikorralduslikud küsimused, nagu näiteks Vabariigi Valitsuse suhete reguleerimine Riigikoguga Euroopa Liidu õigusloomeprotsessis osalemisel jms, on otsustatud teha ettepanek muuta põhiseaduse üldsätteid kui riigi normatiivset aluspõhja.


XI OSA



EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE

Eelnõu edastati kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele, rahvastikuministrile, regionaalministrile, Riigikantseleile, Riigikontrollile, Eesti Pangale ja Õiguskantslerile.


4. aprilli 2004. a seisuga puuduvad Välisministeeriumil Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Eesti Panga, Riigikontrolli ja Õiguskantsleri seisukohad, kuna kolme viimase puhul paluti kooskõlastusi 7. aprilliks, siis edastab Välisministeerium nimetatud asutuste sisukohtade saabumisel need Riigikantseleile esimesel võimaluse.
Eelnõu kooskõlastasid kõik 4. aprilliks 2004. a seisukoha esitanud asutused.
Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium, Rahvastikuminister ning Regionaalminister kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Teiste asutuste tehtud märkustega on arvestatud osaliselt, kuna aja puuduse tõttu ei ole neid olnud võimalik täies ulatuses käsitleda. Ülejäänud märkuseid käsitletakse lepingu eelnõu ratifitseerimise seaduse seletuskirja ettevalmistamisel.
Välisministeerium leiab, et seletuskiri on sisuliselt ja keeleliselt nii hästi koostatud, kui piiratud aja- ja inimressurssi kasutades oli võimlik. Töö seletuskirjaga jätkub nii märkuste osas kui ka keelelisest aspektist, kuni eelnõu teistkordse esitamiseni Vabariigi Valitsusele enne ühinemislepingu esitamist Riigikogule ratifitseerimiseks.
 

Kristiina Ojuland

Välisminister Priit Kolbre

Kantsler



1 Liikmekssaamise avalduse esitamise hetkel kehtis Maastrichti leping, mille artiklite numeratsiooni on hiljem Amsterdami lepinguga muudetud artikliks 49.

2 Selline tõlgendus tuleneb Euroopa Kohtu kohtuasjast Francovich & Bonifaci v. Italy, lahend C-6/90 ja C-9/90

3 Euroopa Kohtu lahend C-124/95 R v. HM Treasury & Bank of England, ex parte Centro-Com.

4 Alates 1985. aastast võetakse nõuete kehtestamiseks toodetele Euroopa Liidus vastu nn uue lähenemisviisi direktiive, mis enam ei ürita ühtlustada kõiki võimalikke norme, vaid piirduvad kõige olulisemate sätete ühtlustamisega.

5 28.09.1954 New Yorgi kodakondsuseta isikute seisundi konventsiooni artiklis 1 määratletud isikud

6 28.07.1951 Genfi pagulasseisundi konventsiooni artiklis 1 määratletud isikud

7 Vastavalt ametlikule vahetuskursile 1 euro = 15.6466 krooni

8Moraalirisk on olukord, mil isikul puudub majanduslik ajend hoiduda liigsete riskide võtmisest. Moraaliriski sügavam mõte avaldub selles, et inimesed, kellel oma otsustega ei kaasne negatiivsete tagajärgede puhul otsest isiklikku majanduslikku vastutust, kipuvad minema liigsetele riskidele (antud juhul: ei kaaluta piisavalt läbi oma investeerimisotsuseid, kuna hoiused või investeeringud on igal juhul peaaegu täies ulatuses kaitstud). Sedasi sõlmitakse tehinguid, mida otsustajad iial ei teeks, kui oleks mängus nende oma raha.

9 EÜT L 155, 7.6.1989, lk 9; viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 1026/1999 (EÜT L 126, 20.5.1999, lk 1).

10 Reaalse konvergentsina käsitatakse eelkõige majandusstruktuuri sarnastumist ja turgude integreerituse taset, aga ka sissetulekute erinevuste kahanemist eurotsooniga võrreldes. Erinevalt reaalsest konvergentsist on nominaalne konvergents mõõdetav rahapoliitikat iseloomustavate näitajate (inflatsioon, intressimäärad jm) erinevuste kaudu. Euroopa Liidu majanduspoliitikas on nominaalsel konvergentsil ka otsene poliitiline väljund – sellega on seotud EMU täisliikme staatus ja liitumine eurosüsteemiga, milleks on vaja täita Maastrichti kriteeriumid, s.h. hoida inflatsioonimäär ja intressid ELi keskmise lähedal ning saavutada vahetuskursi stabiilsus euro suhtes.

11 protseduuri ühenduse välislepingute sõlmimiseks ühenduse pädevuse piires näeb ette asutamislepingu artikkel 300.


12 vt näiteks Euroopa Kohtu arvamus C-2/91, (ILO Convention ) [1993] ECR I-1061

13 Euroopa Kohtu arvamus 1/76 (Re the Draft Agreement for a Laying-up Fund for Inland Waterway Vessels) [1977] ECR 741

14 Samas; vt ka Euroopa Kohtu arvamus 1/94 (Re WTO Agreement) [1995] 1 CMLR 205; [1994] ECR I 5267 ja Euroopa Kohtu lahend C-469/98 (Open skies). Vajalikkuse printsiip tähendab nimetatud kaasuste kohaselt, et ühendus omab ainupädevust välislepingu sõlmimiseks ainult juhul, kui see on ühendusesisese pädevuse efektiivse toimimise vältimatuks eelduseks; elik juhul, kui ühenduse asutamislepingujärgseid eesmärke ei ole võimalik tagada ühendusesiseste õigusaktidega. Tegemist on seega rangelt piiritletud võimalusega.

15 Seda põhimõtet väljendas Euroopa Kohus juba tuntud ERTA lahendis (kohtuasi 22/70, Commission v Council (ERTA) [1971] ECR 263), sedastades, et ühenduse sisemise pädevuse kasvades areneb ka ühenduse väline pädevus.

16 Nimetatud lepingud kuuluvad paralleelselt tolliliidu, keskkonna ja transpordi peatükkidesse.

17 kulude grupp

18 Euroopa Liidus kasutusel oleva termini 'VAT - value added tax' all mõistetakse lisandunud väärtuse maksu. Eestis on aga kasutusel termin 'käibemaks', mis tuleneb 1992. aastal kehtima hakanud käibemaksuseadusest. Selle seaduse mõttes mõistetakse käibemaksu all aga tegelikkuses lisandunud väärtuse maksu, see tähendab, et maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on tema maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksu ja tema poolt ettevõtluses kasutamiseks soetatud kaupadelt ja teenustelt tasutud käibemaksu vahe, mis sisuliselt ongi lisandunud väärtuse maks. Kuna ka tollal kehtiv maksukorralduse seadus sätestas ühe riikliku maksuna käibemaksu, tulnuks uue termini kasutuselevõtmisel teha ulatuslikke muudatusi teistes kehtivates õigusaktides, mistõttu mõistete järjepidevuse tagamiseks jäädi senini kasutusel oleva käibemaksu termini juurde.

19 Nõukogu otsus 94/728/EÜ, Euroatom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta 31.oktoober 1994

20 Riigi Teataja RT RT I 2002, 64, 393 (terviktekst)

21 Lisaks sellele maksavad praegu vähem ka Austria, Saksamaa, Holland ja Rootsi.

22 European System of Accounts

23 GFS Government Finance Statistics - Rahvusvaheline Valuutafond

24 Summa on indikatiivne ja tugineb Eurostat (New Cronos) poolt avaldatud 2002. Aasta prognoosidele

25 Tabel on koostatud EL Kopenhaageni tippkohtumisel 13.-14.12 2002 kandidaatriikidele esitatud lõpliku finantspaketi alusel.


26 Euroopa Kohtu protseduurireeglid on avaldatud EÜT L 176, 04.07.1991, lk 1, ja EÜT L 383, 29.12.1992 (corrigendum), täiendatud EÜT L 22, 28.02.1995, lk 61; EÜT L 103, 19.04.1997, lk 1 ja EÜT L 351, 23.12.1997, lk 72 (corrigendum); EÜT L 122, 24.05.2000, lk 43; OJ L 122, 19.12.2000, lk 1; OJ L 119, 27.04.2001, lk 1; EÜT L 272, 10.10.2002, lk 24.

Esimese astme kohtu protseduurireeglid on avaldatud EÜT L 136, 30.05.1991 ja EÜT L 317, 19.11.1991, lk 34 (corrigendum).



27 Mingit valemit, mis tegelikkuses kehtiks, selles osas olemas ei ole. Kohtade jagunemine EP-s on liidu ajaloolise arengu tulemus, mis ei peegelda väga täpselt proportsionaalselt liikmesriikide rahvaarvu suurust. Esialgseks eesmärgiks oli säilitada suhteline tasakaal suurte, keskmise suurusega ning väikeste liikmesriikide vahel. Vastavalt nõukogu otsusele L278/1/EEC aastast 1976 peaks igal liikmesriigil olema 1 parlamendikoht 0,62 miljoni elaniku kohta, mida aga pole olnud võimalik tegelikkuses järgida.

28 Vastavalt Nice'i kokkulepetele saab Eesti Europarlamendis 2004-2009 6 saadiku kohta.

29 Pro rata - võrdeliselt, proportsionaalselt vastavalt osale.

30 Enne 1. jaanuari 2005 Euroopa Liiduga liituvate riikide häältekaal määratakse kindlaks ühinemislepingus.

31 Käesolev informatsioon ei ole sätestatud ühinemislepingus, vaid tuleneb Euroopa Parlamendi presidendi Pat Cox’i ja ELi ülemkogu presidendi Costas Simitise kirjavahetusest uute volinike nimetamise protseduuri kohta.

32 Samas


33 Tegemist on üsna ligikaudsete arvudega, kuna palju sõltub sellest, millist perioodi kasutada referentsina

34 EMU kohta vt täpsemalt seletuskirja majandus- ja rahaliitu käsitlevast osast

35 Euroopa Liit võttis Barcelona tippkohtumisel vastu poliitilise otsuse (Presidency Conclusions) suurendada arengukoostööks suunatavaid vahendeid aastaks 2006 tasemele 0,39% RKT-st, sh. mitte ühelgi liikmesriigil ei tohiks see tase jääda madalamaks kui 0,33% RKT-st.

36 Active observer status annab õiguse sõna võtta, kuid ei anna hääleõigust.

37 Eesistuja võib piirata sõnavõtu aega, määrata sõnavõttude järjekorra, grupeerida sõnavõtte, paluda suuliste sõnavõttude asemel kirjalikke, jne.


Yüklə 2 Mb.

Dostları ilə paylaş:
1   ...   60   61   62   63   64   65   66   67   68




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©muhaz.org 2024
rəhbərliyinə müraciət

gir | qeydiyyatdan keç
    Ana səhifə


yükləyin