Ii ühinemisleping (artiklid 1-3)

Ühinemisakti teine osa

Lepingute muutmine

I jaotis. Institutsioone käsitlevad sätted

Ühinemisakti institutsioone käsitlevad artikleid (art. 11-17; 25-26; 43-52) koos vastavate tabelitega käsitletakse põhjalikult seletuskirja VII osa institutsioone käsitlevas 30. jaos.

Artikkel 11

Alates Euroopa Parlamendi 2004-2009 istungjärgu algusest asendatakse EÜ asutamislepingu artikli 190 lg 2 ja EURATOMi asutamislepingu artikli 108 lg 2 esimene lõik tekstiga, mille kohaselt jagunevad liikmesriigi esindajate kohad Euroopa Parlamendis vastavalt seletuskirja institutsioonide jaos välja toodud jaotusele. Eestile kuulub selle jaotuse alusel 6 kohta 732 kohast.
Artikkel 12

EÜ asutamislepingu artikli 205 ja EURATOMi asutamislepingu artikli 118 lõige 2 asendatakse tekstiga, mille kohaselt jaguneb häältekaal nõukogus kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisel alates 1. novembrist 2004 vastavalt seletuskirja institutsioone käsitlevas jaos välja toodud jaotusele. Eesti häälte arv selle jaotuse alusel on 4.

Alates 1. novembrist 2004 on komisjoni poolt algatatud nõukogu otsuste vastuvõtmiseks vajalik 232 häält ja liikmesriikide enamus. Ülejäänud nõukogu otsuste puhul on vastuvõtmiseks vajalik 232 häält ning liikmesriikide 2/3-line enamus.
Kui otsuse vastuvõtmine nõuab kvalifitseeritud häälteenamust, võib nõukogu liige nõuda, et tehtaks kindlaks, et kvalifitseeritud häälteenamuse moodustanud liikmesriikide elanikkond moodustaks vähemalt 62% kogu ELi elanikkonnast. Kui selgub, et see tingimus pole täidetud, siis otsust vastu ei võeta.
Juhul kui liitub vähem kui 10 uut liikmesriiki, sätestab nõukogu matemaatilisel meetodil kvalifitseeritud häälteenamuse künnise, mis jääb 71% (300-liikmelise nõukogu puhul) ja 72,27% vahele (25 liikmesriigist koosnev nõukogu).

Artikkel 13

ELi lepingule, EÜ asutamislepingule ka EURATOMi asutamislepingule lisatud Euroopa Kohtu põhikirja käsitleva protokolli artikkel 9 asendatakse tekstiga, mis sätestab, et kui kohtunikke osaliselt iga kolme aasta järel välja vahetatakse, asendatakse vaheldumisi kolmteist ja kaksteist kohtunikku. Samuti asendatakse Euroopa Kohtu põhikirja käsitleva protokolli artikkel 48 lausega, mille kohaselt koosneb esimese astme kohus kahekümne viiest kohtunikust. Viimane täiendus tagab Nice’i lepinguga muudetud EÜ asutamislepingu artikli 224 rakendamise, mis sätestab, et esimese astme kohus koosneb vähemalt ühest kohtunikust igast liikmesriigist.

Artikkel 14

EÜ asutamislepingu artikli 258 ja EURATOMi asutamislepingu artikli 166 teine lõik asendatakse lõiguga, mille kohaselt vastab liikmete arv majandus- ja sotsiaalkomitees seletuskirja institutsioone käsitlevas jaos välja toodud jaotusele. Selle jaotuse alusel on Eesti peale ühinemist majandus- ja sotsiaalkomitees esindatud 7 liikmega.

Artikkel 15

EÜ asutamislepingu artikli 263 kolmas lõik asendatakse lõiguga, mille kohaselt vastab regioonide komitee liikmete arv samale jaotusele nagu majandus- ja sotsiaalkomitee liikmete arv. Eestile kuulub selle jaotuse põhjal nii regioonide komitees kui majandus- ja sotsiaalkomitees seitse kohta.
Artikkel 16

EURATOMi asutamislepingu artikli 134 lõik 2 asendatakse lõiguga, mille kohaselt koosneb teadus- ja tehnikakomitee kolmekümne üheksast liikmest, kelle nimetab nõukogu pärast komisjoniga konsulteerimist.

Artikkel 17

EÜ asutamislepingule lisatud Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja käsitleva protokolli nr 18 artiklile 49 lisatakse lõige, mis käsitleb laienemisest tulenevaid muudatusi. Vastavalt uuele lõikele suurendatakse liitumise järgselt Euroopa Keskpanga kapitali, kusjuures iga uue liikmesriigi lisandumisega arvutatakse täiendava kapitali suurus sama protseduuri alusel, mida kasutati praeguste EL ja EMU liikmete puhul ehk nii nagu näeb ette Euroopa keskpankade süsteemi põhikirja artikkel 29. Põhikirja muutmise ettepanek ei sisalda arvulist informatsiooni Eesti ja teiste uute riikide sissemaksete absoluutse ega suhtelise suuruse kohta.

II jaotis. Muud muudatused

Artikkel 18

Täiendatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 57 lõiget 1, sätestades, et Eesti ja Ungari siseriikliku õiguse järgi kehtivate piirangute puhul on vastav kuupäev 31. detsember 1999. See tähendab, et Eesti ja Ungari võivad, erandina artiklist 56, kohaldada kolmandate riikide suhtes kapitali liikumisele piiranguid, mis olid nendes riikides jõus seisuga 31. detsember 1999. Teiste liikmesriikide puhul on vastav kuupäev 31. detsember 1993.

Artikkel 19

EÜ asutamislepingu artikli 299 lõige 1, mis loetleb kõik praegused liikmesriigid kui riigid, kelle suhtes kohaldatakse EÜ asutamislepingut, asendatakse uue lõikega, mis sisaldab ka kõiki uusi liikmesriike.

Ühinemisakti kolmas osa

Alalised sätted

I jaotis. Institutsioonide poolt vastuvõetud aktide kohandamine

Artikkel 20

Artikkel 20 määratleb, et ühinemisakti II lisas loetletud akte kohandatakse vastavalt kõnealuse lisa sätetele. Ühinemisakti II lisa sisaldab peamiselt tehnilise iseloomuga kohandusi ühenduse õigusaktidesse, samuti mõningaid alalisi erandeid. II lisas sätestatud alaliste erandite muutmisel kehtivad samad menetlusreeglid, mis õigusaktide puhul, kuhu need kohandused on sisse viidud.
II lisa on jaotatud järgmiste valdkondade kaupa: kaupade vaba liikumine, isikute liikumisvabadus, teenuste osutamise vabadus, äriühinguõigus, konkurentsipoliitika, põllumajandus, kalandus, transpordipoliitika, maksustamine, statistika, sotsiaalpoliitika ja tööhõive, energeetika, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, haridus ja koolitus, regionaalpoliitika ja struktuuripoliitika rahastamisvahendite kooskõlastamine, keskkond, tarbijad ja tervisekaitse, koostöö justiits- ja siseküsimustes, tolliliit, välissuhted, ühine välis-ja julgeolekupoliitika, institutsioonid.
Eestit puudutavad II lisa sätted leiavad kajastamist seletuskirja vastavaid valdkondi käsitlevate peatükkide raames.