NyzYri mexanika I
Yüklə 388,85 Kb.
|
|
«Mexanika vY metallurgiya» kafedrasэ “NYzYri mexanika I” fYnnindYn Test suallarэ
GYncY ЁC 2017 NYzYri Mexanika 1 fYnnindYn test suallarэ Qrup 1216a Dьz cavablar “A” bYndi 1. QьvvYnin neєY ьnsьrь vardэr? A) ьз B) iki
C) beє D) dцrd
E) altэ 2. QьvvYnin beynYlxalq vahidlYr sistemindY цlзь vahidi nYdir? A) Н.
B) Кq.mm; C) Кq/m;
D) Nm; E) Кг;
A) qьvvY B) hYrYkYt miqdarэ C) iє; D) gьc;
E) kinetik enerji . 4. Maddi cisimlYrin hYrYkYt vY mьvazinYtinin ьmumi qanunlarэndan vY bu zaman cisimlYr arasэnda meydana зэxan qarєэlэqlэ tYsirlYrdYn bYs elm hansэdэr? A) nYzYri mexanika B) riyaziyyat C) tYtbiqi mexanika D) elektrotexnika E) maєэn hissYlYri 5. NYzYri mexanikanэn statika bцlmYsindY nY цyrYnilir? A) qьvvYlYr haqqэnda ьmumi bilik verilir vY bu qьvvYlYr tYsiri altэnda olan maddi cisimlYrin mьvazinYt єYrtlYri B) qьvvYlYr haqqэnda ьmumi bilik verilir C) qьvvYlYr tYsiri altэnda olan maddi cisimlYrin mьvazinYt єYrtlYri D) diyirlYnmYni цyrYnir E) heз nY цyrYnmir 6.CisimlYrin hYrYkYtinin ьmumi hYndYsi xьsusiyyYtlYrini цyrYnYn bцlmY hansэdэr ? A) kinematika B) dinamika C) statika D) fizika E) sьrtьnmY 7.NYzYri mexanikanэn dinamika bцlmYsi nYyi цyrYdir? A) qьvvYlYr tYsiri altэnda olan maddi cisimlYrin hYrYkYt qanunlarэnэ B) CisimlYrin hYrYkYtinin ьmumi hYndYsi xьsusiyyYtlYrini C) qьvvYlYr tYsiri altэnda olan maddi cisimlYrin mьvazinYt єYrtlYri D) qьvvYlYr haqqэnda ьmumi bilik verilir E) heз nY цyrYtmir 8. Hansэ cism mьtlYq bYrk cisim adlanэr? A) ixtiyari iki nцqtYsi arasэndakэ mYsafY hYmiєY sabit qalan B) ixtiyari iki nцqtYsi deformasiya olunan cisim C) ixtiyari iki цzlь cisimlYr D) bYrk cisim E) ixtiyari iki nцqtYsi arasэndakэ mYsafY hYmiєY dYyiєYn 9. MьstYvidY yerlYєYn tYsir xYtlYri bir nцqtYdY kYsiєYn qьvvYlYr sisteminin neзY mьvazinYt tYnliklYri var ? A) iki
B) ьз C) dцrd
D) bir E) beє
nY deyilir? A) qьvvY
B) vektor C) sьrYt D) tYcil E) impuls 11. Bir nцqtYyY tYtbiq olunmuє bir-biri ilY mьYyyYn bucaq YmYlY gYtirYn iki qьvvYnin YvYzlYyicisi nYyY bYrabYrdir? A) paraleloqramэn dioqanalэna; B) kubun dioqanalэna; C) prizmanэn dioqanalэna; D) sinusoida YyeisinY; E) kubun tYrYfinY 12.Aрэrlэq qьvvYsi necY istiqamYtlYnir? A) єaquli olaraq aєaрэ B) ьfiqi olaraq sola tYrYf C) ьfiqi olaraq saрa tYrYf D) ьfiqY nYzYrYn bucaq altэnda E) єaquli olaraq yuxarэ 13. iki qьvvYnin mьvazinYt єYrti: A) qiymYtcY bYrabYr istiqamYtcY dьz vY Yks olduqda B) qьvvYlYr зarpaz olduqda; C) qьvvYlYr bir birinY paralel olduqda; D) qiymYtcY bYrabYr istiqamYtcY vY tYsir xYtlYri eyni olduqda; E) qьvvYlYr bir-birinY perpendikulyar olduqda 14. Hansэ halda baxэlan cisim mьvazinYtdY olar? A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
A) µ § ;µ §; µ § B) µ § ;µ §;µ § C) µ § ;µ §;µ § D) µ §; µ §;µ § E) µ §;µ §;µ §
A) HYr-hansэ bYrk cismY tYsir edYn qьvvYlYr toplusuna B) qьvvYlYrin hasilinY C) q ьvvYlYrin parзalanmasэna D) perpendikulyar qьvvYyY E) qьvvYlYrin cэxэlmasэna 17. qьvvYlYr sistemi nY vaxt ekvivalent olar A) sэfra ekvivalent olduqda B) beєY bYrabYr olduqda C) paralel olduqda D) kYsiєYn olduqda E) bir olduqda 18. Ьmumi halda qьvvYlYr sistemi neзY nцv olur A) ьз
B) iki C) olmur
D) beє E) mYlum deyil 19. Bir cismin hissYciklYrinin bir-birinY gцstYrdiklYri tYsir hansэ qьvvYdir A) daxili B) xarici C) kYnar
D) kYsiєYn E) зarpaz 20. Verilmiє qьvvYlYr sisteminY,mьvazinYtdY olan qьvvYlYr sistemi YlavY etsYk vY ya зэxsaq onun halэ necY olar A) dYyiєmYz B) dYyiєYr C) hYrYkYt edYr D) sэfэr olar E) vahid olar 21.Verilmiє qьvvYlYr sisteminin mьvazinYtlYєdiricisi olan qьvvYsinin qiymYtini tapэn: A)
B) C)
D) E)
A) ЏvYzlYyicisinin modulu kosinuslar teoreminY YsasYn tapэlmasэ B) ЏvYzlYyicisinin modulu sinuslar teoreminY YsasYn tapэlmasэ C) ЏvYzlYyicisinin modulu tangenslYr teoreminY YsasYn tapэlmasэ D) ЏvYzlYyicisinin modulu ьзbucaq teoreminY YsasYn tapэlmasэ E) ЏvYzlYyicisinin modulu paraleloqram teoreminY YsasYn tapэlmasэ
A) Baрlэ B) SьrьєkYn C) SYrbYst D) Vektor deyil E) Skalyardэr 24. cismin fYzada yerdYyiєmYsini mYhdudlaєdэran maneY nY adlanэr A) dayaq
B) qapaq C) sancaq D) ox E) vYtYr
A) dayaрэn reaksiya qьvvYsi B) moment qьvvYsi C) fэrlanma sьrYti D) yerdYyiєmY E) sьrьєmY
A) Varinyon B) Eyler ; C) Nyuton; D) Laqranc; E) Dalamber. 27. Aєaрэdakэ qьvvYlYr sisteminin A nцqtYsinY nYzYrYn baє momentini tapmalэ: ; ; A)
B) C)
D) E)
A) - tYsir xYtlYri mьxtYlifdir B) - tYsir xYtlYri eynidir C) - tYsir xYtlYri mьxtYlifdir D) - tYsir xYtlYri eynidir E) - tYsir xYtlYri mьxtYlifdir
A) cismin yerdYyiєmY ala bilmYdiyi istiqamYtin YksinY B) cismin yerdYyiєmY ala bildiyi istiqamYtin YksinY C) cismin yerdYyiєmY sэfэr olduрu halda D) cismin yerdYyiєmYsi iki olduqda E) cismin yerdYyiєmY зarpaz olduqda 30. Verilmiє qьvvYsinin Z oxuna nYzYrYn momentini alэn. ; ; . A)
B) C)
D) E)
A) qьvvYlYrin tYsir xYtti bir nцqtYdY kYsiєYr B) qьvvYlYrin tYsir xYtti bir nцqtYdY kYsiєmYz C) qьvvYlYrin tYsir xYtti bir nцqtYdY зarpaz olar D) qьvvYlYrin tYsir xYtti bir nцqtYdY toxunan olar E) qьvvYlYrin tYsir xYtti bir nцqtYdY Yyilmiє olar
A) ; ; ; ; ; B) ; ; ; C) ; ; ; ; ; D) ; ; ; ; E) ; ; ; 33. MьstYvidY ixtiyari qьvvYlYr sisteminin analitik mьvazinYt єYrtlYrini gцstYrin. A) ; ;
B) ; ; C) ; ;
D) ; ; E) ; ;
A) ; ; B) ; ;
C) ; ; D) ; ;
E) ; ; 35. MьYyyYn qьvvYlYr sisteminin tYsirindYn tYrpYnmYz Z oxu Ytrafэnda fэrlanan cismin mьvazinYti єYrtini gцstYrin. A)
B) C)
D) E)
A) QьvvY ilY ox eyni mьstYvinin ьzYrindY olduqda B) QьvvY oxa paralel olmayэb, oxu kYsmYdikdY C) QьvvY oxu kYsmYdikdY vY ox ьzYrindYki proyeksiyasэ sэfэr olduqda D) QьvvY oxa зarpaz olduqda E) QьvvY oxa perpendikulyar olub, oxu kYsmYdikdY
A) SьrьєmY vY diyirlYnmY sьrtьnmYsi B) Yalnэz sьrtьnmY sьrtьnmYsi C) Yalnэz diyirlYnmY sьrtьnmYsi D) Statiki sьrtьnmY E) Dinmaiki sьrtьnmY 38. FYza paralel qьvvYlYr sisteminin hYndYsi mьvazinYt єYrtlYrini gцstYrin. A) ;
B) ; C) ;
D) ; E) ;
A) ; ; B) ; ;
C) ; ; D) ; ;
E) ; ; 40. AB tiri divara sancэldэрэ yerdY ( A nцqtYsindY) yaranan reaksiya qьvvYsinin hansэ toplananlarэ olar? A)
B) C)
D) E)
A) dYyiєmYz B) sэfэr olar C) dYyiєYr D) ьз olar E) olmaz
A)
B) C)
D) E)
A) B)
C) D)
E) 44. Bir cismY tYtbiq olunmuє iki µ § qьvvY hansэ halda cьt qьvvY tYєkil edYr. A) µ §- tYsir xYtlYri mьxtYlifdir B) µ § - tYsir xYtlYri eynidir C) - tYsir xYtlYri mьxtYlifdir D) µ § - tYsir xYtlYri eynidir E) µ § - tYsir xYtlYri mьxtYlifdir 45. Verilmiє µ § qьvvYsinin Z oxuna nYzYrYn momentini alэn. µ § ; µ § ; µ §. A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
A) B)
C) D)
E) 47.Hansэ halda cisim verilmiє qьvvYlYr sisteminin tYsiri altэnda mьvazinYtdY olar? A)
B) C)
D) E)
A) ; B) ;
C) ; D) ;
E) ; 49. Liftin kabinasэ yuxarэya doрru tYcili ilY qalxэr. Liftin kabinasэnэn yuxarэsэna yay qoyulmuє vY ona aрэrlэрэ olan bYrkidilib. Onda yayda yaranan qьvvY nYyY bYrabYr olar? A) 150
B) 200 C) 100
D) 300 E) 50
A) ; ; B) ; ;
C) ; ; D) ; ;
E) ; ; 51. Eyni tYrYfY yцnYlmiє iki paralel qьvvYnin YvYzlYyicisinin qiymYti vY tYtbiq nцqtYsinin yerini tapmalэ. ; . . A) ;
B) ; C) ;
D) ; E) ;
A) ; ; ; ; ; B) ; ; ; ; ; C) ; ; ; ; ; D) ; ; ; ; ; E) ; ; ;
A) QьvvYnin oxa nYzYrYn momenti B) QьvvYnin iki oxa nYzYrYn momenti C) qьvvYnin proyeksiyasэ D) qьvvYlYr hasili E) qьvvYlYr cYmi 54. MьstYvi ixtiyari qьvvYlYr sisteminin analitik mьvazinYt єYrtlYrini gцstYr. A) ; ;
B) ; ; C) ; ;
D) ; ; E) ; ;
A) sэfэr olur B) iki olur C) dцrd olur D) yox olur E) mYnfi olar
A) ; ;
B) ; ; C) ; ;
D) ; ; E) ; ;
A) 1 B) 4
C) 3 D) 6
E) 2 58. FYzada cьt qьvvYlYr sisteminin mьvazinYt єYrtlYrini gцstYr. A) ; ;
B) ; ; C) ; ;
D) ; ; E) ; ;
A) ; ; B) ; ;
C) ; ; D) ; ;
E) ; ; 60. qьvvYsini cismin A nцqtYsindYn B nцqtYsinY цzьnY paralel kцзьrmYk ьзьn sistemY momenti olan hansэ cьt qьvvYni YlavY etmYk lazYmdэr? A)
B) C)
D) E)
A) B)
C) D)
E) 62. ЄYkildY gцstYrilYn tir bucaрэnэn hansэ qiymYtindY mьvazinYtdY ola bilYr? A)
B) C)
D) E)
A) µ § B) µ §
C) µ § D) µ §
E) µ § 64. Hansэ halda qьvvYnin oxa nYzYrYn momenti sэfra bYrabYr olur? A) QьvvY ilY ox eyni mьstYvinin ьzYrindY olduqda B) QьvvY oxa paralel olmayэb, oxu kYsmYdikdY C) QьvvY oxu kYsmYdikdY vY ox ьzYrindYki proyeksiyasэ sэfэr olduqda D) QьvvY oxa зarpaz olduqda E) QьvvY oxa perpendikulyar olub, oxu kYsmYdikdY 65. NYzYri mexanikada hansэ sьrtьnmYlYr nYzYrdYn keзirilir? A) SьrьєmY vY diyirlYnmY sьrtьnmYsi B) Yalnэz sьrtьnmY sьrtьnmYsi C) Yalnэz diyirlYnmY sьrtьnmYsi D) Statiki sьrtьnmY E) Dinmaiki sьrtьnmY 66. FYza paralel qьvvYlYr sisteminin hYndYsi mьvazinYt єYrtlYrini gцstYrin. A) µ § ; µ § B) µ §;µ § C) µ § ; µ § D) µ § ; µ § E) µ §; µ § 67. Paralel qьvvYlYr mYrkYzinin koordinatlarэnэ gцstYrin. A) µ § ; µ § ; µ § B) µ § ; µ § ; µ § C) µ § ; µ § ; µ § D) µ § ; µ § ; µ § E) µ § ; µ § ; µ § 68. AB tiri divara sancэldэрэ yerdY ( A nцqtYsindY) yaranan reaksiya qьvvYsinin hansэ toplananlarэ olar? A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
A) µ § B) µ §
C) µ § D) µ §
E) µ § 70. GцstYrilYn єYklidY F qьvvYsinin qiymYti nY qYdYr olmalэdэr ki, bu tir mьvazinYtdY qalsэn? Burada µ §; µ §; µ §. A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
A) µ § B) µ §
C) µ § D) µ §
E) µ § 72. ЄYkildY mьvazinYtdY olan qьvYvlYr sistemindYki µ § qьvvYsinin qiymYtini tapmalэ. µ § ; µ § ; µ § ; µ § . A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
A) µ § B) µ §
C) µ § D) µ §
E) µ § 74. Aрэrlэрэ µ § olan bircins AB tirinin B dayaрэndakэ reaksiya qьvvYsini tapmalэ. Єaquli divar ideal hamardэr. 75. GцstYrilYn єYkildY qьvvYsinin qiymYti nY qYdYr olmalэdэr ki, bu tir mьvazinYtdY qalsэn? A) B)
C) D)
E) 76. ЄYkildY mьvazinYtdY olan verilmiє qьvvYlYr sistemindYki qьvvYsinin qiymYtini tapmalэ. A)
B) C)
D) E)
A) B)
C) D)
E) 78. Эki dayaq ьzYrindY oturan AB tirinin vY qьvvYlYrinin tYsirindYn dayaqlarda yaranan reaksiya qьvvYlYrini tYyin etmYli. A) ;
B) ; C) ;
D) ; E) ;
A) B)
C) D)
E) 80. AB tiri cьt qьvvYlYrin tYsiri altэndadэr. A dayaрэnda yaranan reaksiya momentini tapmalэ. A)
B) C)
D) E)
A) B)
C) D)
E) 82. NYzYri mexanika nYdYn bYhs edir? A) Maddi cisimlYrin mexaniki hYrYkYtindYn B) Elektromqanit sahYsindYn C) Elektrik maєэnlarэndan D) Faydalэ qazэntэlardan E) Riyazi fizakadan 83. QьvvY vektoru neзY elementlY tYyin olunur? A) 3
B) 2 C) 1
D) 4 E) 5
A) B)
C) D)
E) 85. Aєaрэdakэlardan hansэ fYzada bir nцqtYdY tYtbiq olunmuє qьvvYlYr sisteminin analitik mьvazinYt єYrtidir. A)
B) C)
D) E)
A) B)
C) D)
E) 87. Aєaрэdakэlardan hansэ qьvvYnin nцqtYyY nYzYrYn momentinin vektori ifadYsidir? A)
B) C)
D) E)
A) B)
C) D)
E) 89. qьvvYsinin O nцqtYsinY nYzYrYn moment vektorudur, isY O nцqtYsindYn keзYn ixtiyari oxdur. Aєaрэdakэ ifadYlYrdYn hansэ doрrudur? A)
B) C)
D) E)
A) B)
C) D)
E) 91. Aєaрэdakэ hansэ ifadY ixtiyari fYza cьtlYr sisteminin hYndYsi mьvazinYt єYrtidir. A)
B) C)
D) E)
A) B)
C) D)
E) 93. QьvvYni цzьnY paralel olaraq cismin bir nцqtYsindYn digYr nцqtYsinY kцзьrdьkdY onun cismY olan tYsiri dYyiєmYz, bu єYrtlY ki, ona momenti bu qьvvYnin nYzYrYn momentinY bYrabYr olan bir cьt dY YlavY olunsun”. Buradakэ nцqtYYlYrin yerinY aєaрэdakэ ifadYlYrdYn hansэnэ yazmaq doрrudur. A) KцзьrmY mYrkYzinY B) Эxtiyari nцqtYyY C) x oxuna D) y oxuna E) z oxuna 94. Aєaрэdakэ hansэ ifadY mьstYvi paralel qьvvYlYr sisteminin mьvazinYt єYrtidir? A)
B) C)
D) E)
A) B)
C) D)
E) 96. Bircins hYcmlYrin aрэrlэq mYrkYzinin koordinatlarэ aєaрэdakэ hansэ ifadY ilY tapэlэr? A)
B) C)
D) E)
A) B)
C) D)
E) 98. AC зubuq dayaq, B isY tYrpYnmYz oynaqlэ dayaqdэr. AC зubuрunun vY B dayaрэnэn uyрun olaraq vY reaksiya qьvvYlYrini tapэn. A) ,
B) , C) ,
D) E)
A) B)
C) D)
E) , 101. Dayaqlar neзY nцv olurlar? A) 3
B) 2 C) 1
D) 4 E) 5
A) , B) ,
C) D) ,
E) , 103. AC зubuq dayaq, B isY tYrpYnmYz oynaqlэ dayaqdэr. . AC зubuрunun S vY B dayaэnэn vY reaksiya qьvvYlYrini tapэn. A) , ,
B) , C) , ,
D) , , E) ; ;
A) , , B) ,
C) , , D) ; ;
E) , , 105.QьvvY ilY ox eyni mьstYvinin ьzYrindY olduqda nY sэfra bYrabYr olar A) qьvvYnin oxa nYzYrYn momenti B) qьvvY sэfra bYrabYr olar C) moment iki dYfY artar D) sьrьєmY qьvvYsi taraz olar E) diyirlYnmY sэfra bYrabYr olar 106. SьrьєmY vY diyirlYnmY sьrtьnmYsi hansэ fYndY цyrYnilir. B) mьhYndis riyaziyyatэnda
A) µ § ; µ § ; µ § B) µ § ; µ § ; µ § C) µ § ; µ § ; µ § D) µ § ; µ § ; µ § E) µ § ; µ § ; µ § 108. FYza paralel qьvvYlYr sisteminin analitik mьvazinYt єYrtlYrini gцstYr. QьvvYlYr µ § oxuna paraleledir. A) µ § ; µ § ; µ § B) µ § ; µ § ; µ § C) µ § ; µ § ; µ § D) µ § ; µ § ; µ § E) µ § ; µ § ; µ § 109. NYzYri mexanika nYdYn bYhs edir? A) Maddi cisimlYrin mexaniki hYrYkYtindYn B) Elektromqanit sahYsindYn C) Elektrik maєэnlarэndan D) Faydalэ qazэntэlardan E) Riyazi fizakadan 110. Bir cismY tYtbiq olunmuє iki qьvvY hansэ halda cьt qьvvY tYєkil edYr. A) - tYsir xYtlYri mьxtYlifdir B) - tYsir xYtlYri eynidir C) - tYsir xYtlYri mьxtYlifdir D) - tYsir xYtlYri eynidir E) - tYsir xYtlYri mьxtYlifdir 111. µ § ьзьn yazэlmэє aєaрэdakэ ifadYlYrdYn hansэ doрrudur? A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
A) µ § B) µ §
C) µ § D) µ §
E) µ § 113. Aєaрэdakэlardan hansэ Varinyon teoreminin ifadYsidir? A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
A) µ § B) µ §
C) µ § D) µ §
E) µ § 115. fermanэn hYndYsi dYyiєmYzliyinin (sYrtliyinin) zYruri єYrti aєaрэdakэlardan hansэdэr. µ § - fermanэn зubuqlarэnэn sayэ, µ § - dьyьnlYrinin sayэdэr. A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
A) µ § B) µ §
C) µ § D) µ §
E) µ § 117. Aєaрэdakэ hansэ ifadY ixtiyari fYza cьtlYr sisteminin analitik mьvazinYt єYrtidir. A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
A) KцзьrmY mYrkYzinY B) Эxtiyari nцqtYyY C) x oxuna D) y oxuna E) z oxuna
A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
A) µ § B) µ §
C) µ § D) µ §
E) µ § 121. Bir- birinY paralel olmayan ьз qьvvY mьvazinYtdY olarsa, aєaрэdakэ ifadYlYrdYn hansэnэn doрru olduрunu gцstYrin. A) Onlar bir mьstYvi ьzYrindY yerlYєir vY tYsir xYtlYri bir nцqtYdY kYsiєir B) Onlar bir mьstYvi ьzYrindY yerlYєir vY tYsir xYtlYri bir nцqtYdY kYsiєmir C) Onlar bir mьstYvi ьzYrindY yerlYєir vY onlardan qurulmuє qьvvYlYr ьзbucaрэ цz ЁC цzьnY qapanmэr D) Onlar fYzada yerlYєir vY tYsir xYtlYri bir nцqtYdY kYsiєir E) Onlar fYzada yerlYєir vY tYsir xYtlYri bir nцqtYdY kYsiєmir 122. O nцqtYsindY tYtbiq olunmuє µ § qьvvYlYr sistemi verilmiєdir. Bu qьvvYlYr sisteminin µ § YvYzlYyicisi ьзьn yazэlmэє aєaрэdakэ ifadYlYrdYn hansэ doрrudur? µ §
A) µ § - O nцqtYsindY tYtbiq olunur B) µ § - O nцqtYsindY tYtbiq olunmur C) µ § - O nцqtYsindY tYtbiq olunur D) µ § - O nцqtYsindY tYtbiq olunmur 123. Aєaрэdakэlardan hansэ µ § qьvvYsinin O nцqtYsinY nYzYrYn momentinin cYbri ifadYsidir? A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
A) µ § B) µ §
C) µ § D) µ §
E) µ § 125. “QьvvYnin oxa nYzYrYn momenti, onun µ § mьstYvi ьzYrindYki proyeksiyasэnэn oxla mьstYvisinin kYsiєmY nцqtYsinY nYzYrYn momentinY bYrabYrdir”. Buradakэ nцqtYlYrin yerinY aєaрэdakэ ifadYlYrdYn hansэnэ yazmaq doрrudur? A) Oxla µ § bucaq YmYlY gYtirYn B) Эxtiyari C) HYmin oxa paralel D) Oxla µ § bucaq YmYlY gYtirYn E) Oxla µ § bucaq YmYlY gYtirYn 126. QьvvYnin oxla µ § bucaq YmYlY gYtirYn mьstYvi ьzYrindYki proyeksiyasэnэn oxla mьstYvisinin kYsiєmY nцqtYsinY nYzYrYn momentinY bYrabYrdir” A) QьvvYnin oxa nYzYrYn momenti B) qьvYnin proyeksiyasэna C)qьvvYnin cYminY D) qьvvYnin fYrqinY E) qьvvYlYr sisteminY 127. “Fermanэn hYndYsi dYyiєmYz (sYrt) olmasэ ьзьn o ancaq µ § YmYlY gYlmYlidir”. Buradakэ nцqtYlYrin yerinY aєaрэdakэlardan hansэnэ yazmaq doрrudur? A) Ьзbucaqlardan B) Dцrdbucaqlardan C) Ьзbucaqlar vY dцrdbucaqlardan D) Beєbucaqlardan E) Ьзbucaqlar vY beєbucaqlardan 128. CismY bir nцqtYdY tYtbiq olunmuє iki qьvvYnin YvYzlYyicisi hYmin nцqtYdY tYtbiq olunmaqla, qiymYt vY istiqamYtcY bu qьvvYlYr ьzYrindY qurulmuє nY ilY ifadY olunur. A) paraleloqramэn dioqanalэ B) kubun hYcmi C) trapesin dioqanalэ D) ьзbucaрэn medianэ E) paraleloqramэn perimetri 129. Эki cismin bir-birinY qarєэlэqlэ tYsir qьvvYlYri qiymYtcY bYrabYr,istiqamYtcY bir dьz xYtt boyu Yks tYrYfY yцnYlmYsini necY yazmaq olar? A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
A) µ § B) µ §
C) µ § D) µ §
E) µ § 131.Bir mьstYvi ьzYrindY yerlYєib bir-birinY paralel olmayan ьз, qьvvYlYrin tYsir xYtti bir nцqtYdY nY vaxt kYsiєYr. A) mьvazinYtdY olarsa B) paralel olarsa C) perpendikulyar olarsa D) зarpaz olarsa E) YksinY olarlarsa 132. Aєaрэdakэ hansэ ifadY mьstYvi cьtlYr sisteminin mьvazinYt єYrtidir. A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
A) µ § B) µ §
C) µ § D) µ §
E) µ § 134. QьvvY oxa perpendikulyar olduqda ,onun proyeksiyasэ necY olar. A) proyeksiyasэ sэfэr olar B) proyeksiyasэ paralel olar C) proyeksiyasэ ьst-ьstY dьєYr D) proyeksiyasэ ьз olar E) proyeksiyasэ olmaz 135. KYsiєYn qьvvYlYr sisteminin YvYzlYyicisi analitik olaraq verilYn dьsturlardan hansэnda doрrudur A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
A) µ § B) µ §
C) µ § D) µ §
E) µ § 137. Aєaрэdakэ hansэ ifadY fYza ixtiyari qьvvYlYr sisteminin hYndYsi mьvazinYt єYrtidir. A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
A) µ § B) µ §
C) µ § D) µ §
E) µ § 139. Bircins mьstYvi fiqurlarэn aрэrlэq mYrkYzinin koordinatlarэ aєaрэdakэ hansэ ifadY ilY tapэlэr. A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
A) µ § B) 0
C) µ § D) µ §
E) µ § 141. Aрэrlэрэ P olan kьrY nahamar sYthli єaquli divara D nцqtYsindY sцykYnir. KьrY divarla µ § bucaрэ YmYlY gYtirYn зYkisiz AB зubuрu vasitYsilY mьvazinYtdYdir. ABзubuрunda yaranan daxili S qьvvYsini tapmalэ. A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
A) hYrYkYt miqdarэ B) qьvvY C) iє; D) gьc
E) kinetik enerji 143.mьstYvidY yerlYєYn tYsir xYtlYri bir nцqtYdY kYsiєYn qьvvYlYr sisteminin neзY mьvazinYt tYnliklYri var A) 2;
B) 3; C) 4;
D) 5; E) 1.
A) Варинйон; B) Ейлер; C) Нйутон; D) Лагранж; E) Даламбер.
A) 3;
B) 2; C) 4;
D) 1; E) 5.
A) Fh B) щ/Ф;
C) µ §; D) щ2Ф;
E) щФ2. 147.Мцстяви цзяриндя ихтийари сурятдя йерляшян гцввялярин нечя мцвазинят тянликляри вардыр? A) 1;
B) 2; C) 3;
D) 4 ; E) 5.
A) 2; B) 1;
C) 4; D) 3;
E) 5. 149.Гцввяляр системинин щяндяси ъяминя (явязляйиъийя) бярабяр олан гцввя неъя адланыр? A) Баш вектор; B) Баш момент; C) Tяк гцввя; D) Гцввя моменти; E) Явязляйиъи. 150.Бир нюгтяйя тятбиг олунмуш вя бир-бириня перпендикулйар олан ики гцввянин (Ф1 = 6Н; Ф2 = 8Н) явязляйиъиси нечя Нйутон олар? A) 14;
B) 8; C) 10;
D) 12; E) 61.
A) 1; B) 2;
C) 3; D) 4;
E) 5. 152.Нюгтянин щярякяти µ § гануну иля мцяййян олунарса, онун сцряти (в) щансы дцстурла тяйин олунур? µ §;
µ §; µ §;
µ §; µ §.
µ §; µ §;
µ §; µ §;
µ §. 154.Яэяр ъисим ирялилямя щярякяти едярся онун М, Н, К нюгтяляринин сцрятляри арасында ня кими асылылыг вардыр? µ §;
µ §; µ §;
µ §; µ §.
A) 0,5 B) 0,4
C) 0,6 D) 0,3
E) 0,2 156. MьstYvi paralel qьvvYlYr sisteminin neзY analitik mьvazinYt єYrtlYri var. A) 2
B) 4 C) 6
D) 3 E) 1
A) B)
C) D)
E) 158. TYsir xYtlYri bir nцqtYdY kYsiєYn mьstYvi qьvvYlYr sisteminin neзY analitik mьvazinYt єYrtlYri var. A) 2
B) 3 C) 1
D) 4 E) 0
A) 3 B) 2
C) 1 D) 4
E) 0 160. Эxtiyari fYza qьvvYlYr sisteminin neзY analitik mьvazinYt єYrtlYri var. A) 6
B) 2 C) 4
D) 3 E) 1
A) 3 B) 2
C) 4 D) 6
E) 1 162. FYza paralel qьvvYlYr sisteminin neзY analitik mьvazinYt єYrtlYri var. A) 4
B) 2 C) 6
D) 3 E) 1
A) 2 B) 4
C) 6 D) 3
E) 1 164. Bir ЁC biri ilY - li bucaq YmYlY gYtirYn, qiymYtcY - a bYrabYr iki qьvvYnin YvYzlYyicisi nYyY bYrabYr olar? A) 9,24
B) 5,73 C) 4,87
D) 8,21 E) 6,38
A) 10,39 B) 9,31
C) 5,89 D) 2,94
E) 8,57 166. Bir nцqtYyY tYtbiq olunmuє vY qьvvYlYrinin YvYzlYyicisi ьfьqi oxla - li bucaq tYєkil edir. qьvvY vektoru Ox oxu istiqamYtindY yцnYlir, qьvvY vektoru isY bu oxla -li bucaq tYєkil edir. qьvvY vektorunun qiymYtini tapmalэ. A) 4,62
B) 5,97 C) 7,39
D) 3,85 E) 6,71
A) 2 B) 1
C) 3 D) 4
E) 5 168. CismY Ox oxuna paralel olan и qьvvYlYri tYsir edir. Bu sistemin mьvazinYtdY olmasэ ьзьn qьvvYsi nYyY bYrabYr olar? A) 9
B) 7 C) 6
D) 8 E) 5
A) 4,84 B) 3,96
C) 5,12 D) 6,38
E) 2,54 170.Ирялилямя щярякяти едян ъисмин К нюгтясинин сцряти 5 м/сан оларса, ъисмин бу нюгтядян 0,5 метр мясафядя олан Н нюгтясинин сцряти неъя олар. 2,5 м/сан; 5 м/сан; 10 м/сан; 0,5 м/сан; 12 м/сан. 171. QьvvYnin ox ьzYrindYki proyeksiyalarэ , , olduрunu bilYrYk, qьvvYsinin modulunu tapmalэ. A) 43,9
B) 32,8 C) 51,6
D) 29,8 E) 39,6
A) 27,1 B) 31,2
C) 19,5 D) 22,7
E) 33,8 173. Ьз єaquli kYndir vasitYsilY зYkisi olan konstruksiya saxlanэlэr. ЏgYr iki kYndirdY yaranan dartэlma qьvvYsi bYrabYr olub olarsa, ьзьncь kYndirdY yaranan qьvvY nYyY bYrabYr olar? A) 2,5
B) 3,2 C) 1,9
D) 2,9 E) 3,1
A) 0,25 B) 0,15
C) 0,35 D) 0,5
E) 0,75 175. vY qьvvYlYri mьvazinYtdYdir. Bu qьvvYlYr bir ЁC birilY tYєkil edir. qьvvYsi nYyY bYrabYr olar7 A) 10
B) 8 C) 7
D) 11 E) 9
A) 26,9 B) 21,8
C) 32,6 D) 19,7
E) 31,1 177. qьvvYsi verilmiєdir. Onda bu qьvvY vektorunun Ox oxu ilY YmYlY gYtirdiyi bucaрэn kosinusu nYyY bYrabYr olar? 0,652
0,707 0,856
0,498 0,593
A) 0,375 B) 0,156 C) 0,707 D) 0,798 E) 0,693
A) 31
B) 37 C) 25
D) 39 E) 44
A) 3,64 B) 2,75
C) 4,82 D) 5,02
E) 1,63 181. Dьz xYtli AB зubuрunun A vY B nцqtYlYrinin koordinatlarэ: ; . Onda bu зubuрun aрэrlэq mYrkYzinin koordinatэ nYyY bYrabYr olar? A) 25
B) 20 C) 31
D) 17 E) 35
4 5
7 8
A) 0,2 B) 0,5
C) 0,6 D) 0,3
E) 0,4 184. SьrьєmY sьrtьnmY Ymsalэ 0,3 ЁC dьr. Onda cisim qьvvYnin tYsiri altэnda yuxarэya doрru hYrYkYt etmYsi ьзьn cismin kьtlYsi nY qYdYr olar? A) 118
B) 97 C) 105
D) 128 E) 130
A) 0.634 B) 0.412 C) 0.873 D) 0.542 E) 0.729
A) 0,3
B) 0,5 C) 0,6
D) 0,4 E) 0,2
A) 0,5 B) 0,4
C) 0,6 D) 0,3
E) 0,2 188. Aрэrlэрэ olan cisim horizontal mьstYvinin ьzYrindYdir. Cisim horizontal ip vasitYsilY dartэlэr. CisimlY mьstYvi arasэnda sьrtьnmY Ymsalэ 0,2 ЁC yY bYrabYr olarsa, sьrtьnmY qьvvYsi nYyY bYrabYr olar? A) 40
B) 53 C) 32
D) 49 E) 37
A) 0,005 B) 0,004 C) 0,003 D) 0,006 E) 0,002
A) 7,78
B) 5,83 C) 9,54
D) 6,82 E) 8,91
A) 0.4 B) 1,01
C) 1.23 D) 0,7
E) 0,9 192. NцqtYnin radial sьrYti - dir. ЏgYr tam sьrYt polyar radiusla - li bucaq tYєkil edYrsY, bu zaman nцqtYnin tam sьrYti nYyY bYrabYr olar? A) 2,83
B) 1,97 C) 3,21
D) 2,69 E) 3,17
A) 5,2 B) 4,71
C) 3,84 D) 4,9
E) 3,9 194. NцqtYnin radial sьrYti - dir. ЏgYr nцqtYnin tam sьrYti olarsa, transversal sьrYti nYyY bYrabYr olar? A) 17,3
B) 18,5 C) 16.4
D) 19,1 E) 15,9
A) 9,87 B) 10,03 C) 7,64 D) 8,77
E) 6,52 196. Radial sьrYt - dir. ЏgYr nцqtYnin tam sьrYti olarsa transversal sьrYt nYyY bYrabYr olar? A) 19,1
B) 18,5 C) 17,3
D) 16,4 E) 15,9
A) 1,82 B) 1,42
C) 1,74 D) 2,14
E) 2,08 198. NцqtYnin hYrYkYti polyar koordinat sistemindY verilmiєdir: . ЏgYr polyar radius olarsa, transversal sьrYt nYyY bYrabYr olar? A) 7
B) 8 C) 6
D) 5 E) 2
A) 1.5 B) 1.1
C) 1.9 D) 2.1
E) 0.9 200. Cisim eyni zamanda iki parallel oxun Ytrafэnda fэrlanma hYrYkYti edir. Bucaq sьrYtlYri vektorlarэ eyni tYrYfY yцnYlir.onda mьtlYq fэrlanma sьrYti nYyY bYrabYrdir? A) 5
B) 4 C) 2.5
D) 1 E) 2.3
A) 0.87 B) 1.12
C) 2.69 D) 2.19
E) 0.91 202. Radisusu 0.5 m olan disk o nцqtYsindY 0 nцqtYsindY xOy mьstYvisindY yerlYєib vY eyni zamanda iki paralel oxlar Ytrafэnda fэrlanma hYrYkYtindY iєtirak edir:Ox oxu Ytrafэnda 2 rad/san bucaq sьrYtilY vY Ax oxu (diskY toxunan) Ytrafэnda 2 rad/san bucaq sьrYti .maksimum sьrYti olan nцqtYnin sьrYtini tapmalэ. A) 3
B) 2 C) 0.5
D) 1.5 E) 2.5
A) 0.621 B) 0.219 C) 0.539 D) 1.5
E) 2.5 204. GYmi 3 m/san sьrYti ilY hYrYkYt edir, GYminin gцyYrtYsindY yьk maєэnэ 3t2 qanunu ilY, maєэnэn hYrYkYtinin YksinY onun banэnda adam2t2 qanunu ilY hYrYkYt edir.t=1 san anэnda mьtlYq sьrYtini tapmalэ. A) 1
B) 2 C) 3
D) 4 E) 5
A) 1.82 B) 1.27
C) 3.14 D) 2.03
E) 1.92 206. Cisim eyni zamanda paralel oxlar Ytrafэnda 3 fэrlanma hYrYkati edir.щ1=5rad/san, щ2=4 rad/san.onda mьtlYq bucaq sьrYti nYyY bYrabYr olacaq? A) 11
B) 10 C) 6
D) 12 E) 2
A) 7 B) 1
C) -1 D) -7
E) 12 208. qьvvYnin ox ьzYrinY proyeksiyasэnYyY bYrabYr olur A) qьvvYnin modulu ilY oxun mьsbYt istiqamYtilY qьvvY arasэnda qalan bucaрэn kosinusu hasilinY B) qьvvYnin modulu ilY oxun mьsbYt istiqamYtilY qьvvY arasэnda qalan bucaрэn sinusuu hasilinY C) sэfra bYrabYr olur. D) proyeksiya mYnfi olur E) proyeksiya mьsbYt olur 209. µ § tYnliklYr nYyi ifadY edir A) qьvvYnin ox ьzYrinY proyeksiyasэ B) qьvvYnin mьstYvi ьzYriY proyeksiyasэ C) qьvvYnin fYzada vYziyyYtidir D) cьt qьvvYnin proyeksiyasэnэ E) qьvvYnin cYmlYnmYsini 210.QьvvYnin nцqtYyY nYzYrYn vektor momenti necY vektordur? A) Baрlэ B) SьrьєkYn C) SYrbYst D) Vektor deyil E) Skalyardэr 211. µ § 211. Verilmiє qьvvYlYr sisteminin mьvazinYtlYєdiricisi olan µ § qьvvYsinin qiymYtini tapэn: µ § A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
A) µ § B) µ §
C) µ § D) µ §
E) µ § 213. Verilmiє µ § qьvvYsinin Z oxuna nYzYrYn momentini alэn. µ § ; µ § ; µ §. A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
A) µ § ; µ § ;µ § ;µ § ;µ §; µ § B) µ § ; µ § ; µ § ; µ § C) µ § ;µ § ;µ § ;µ §; µ §; µ § D) µ §; µ §; µ §; µ §; µ § E) µ §; µ §; µ §; µ §
A) µ § ; µ § B) µ §;µ § C) µ § ; µ § D) µ § ; µ § E) µ §; µ § 216. µ § ; µ § єYrti nYyi ifadY edir A) FYza paralel qьvvYlYr sisteminin hYndYsi mьvazinYt єYrtlYrini B) fYza kYsiзYn qьvvYlYr sisteminin mьvazinYtini C) mьstYvi qьvvYlYr sistemini D) vektorlanэn toplanmasэnэ E) fYzada vektorlarэn fэrlanmasэnэ 217. Paralel qьvvYlYr mYrkYzinin koordinatlarэnэ gцstYrin. A) µ § ; µ § ; µ § B) µ § ; µ § ; µ § C) µ § ; µ § ; µ § D) µ § ; µ § ; µ § E) µ § ; µ § ; µ § 218. AB tiri divara sancэldэрэ yerdY ( A nцqtYsindY) yaranan reaksiya qьvvYsinin hansэ toplananlarэ olar? A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
A) µ § B) µ §
C) µ § D) µ §
E) µ § 220. Hansэ halda baxэlan cisim mьvazinYtdY olar? A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
A) µ § ;µ §; µ § B) µ § ;µ §;µ § C) µ § ;µ §;µ § D) µ §; µ §;µ § E) µ §;µ §;µ §
A) 1
B) 4 C) 3
D) 6 E) 2
A) µ § ; µ § ; µ § B) µ § ; µ § ; µ § C) µ § ; µ § ; µ § D) µ § ; µ § ; µ § E) µ § ; µ § ; µ §
A) µ § ; µ § ; µ § B) µ § ; µ § ; µ § C) µ § ; µ § ; µ § D) µ § ; µ § ; µ § E) µ § ; µ § ; µ § 225. QьvvYlYr sisteminin O nцqtYsinY nYzYrYn baє momentinin qiymYtini gцstYr. A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
µ § A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
A) µ §µ § B) µ §µ § C) µ §µ § D) µ §µ § E) µ §µ §
A) µ §µ § B) µ §µ § C) µ §µ § D) µ §µ § E) µ §µ § 229. Aєaрэdakэlardan hansэ fYzada bir nцqtYdY tYtbiq olunmuє qьvvYlYr sisteminin analitik mьvazinYt єYrtidir. A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
A) µ § B) µ §
C) µ § D) µ §
E) µ § 231. Aєaрэdakэlardan hansэ Varinyon teoreminin ifadYsidir? A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
A) µ § B) µ §
C) µ § D) µ §
E) µ § 233 . fermanэn hYndYsi dYyiєmYzliyinin (sYrtliyinin) zYruri єYrti aєaрэdakэlardan hansэdэr. µ § - fermanэn зubuqlarэnэn sayэ, µ § - dьyьnlYrinin sayэdэr. A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
A) µ § B) µ §
C) µ § D) µ §
E) µ § 235. Aєaрэdakэ hansэ ifadY ixtiyari fYza cьtlYr sisteminin analitik mьvazinYt єYrtidir. A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
A) KцзьrmY mYrkYzinY B) Эxtiyari nцqtYyY C) x oxuna D) y oxuna E) z oxuna
A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
µ § A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
µ § A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §, µ § 239. µ §µ § olduqda tirin A vY B dayaqlarэnda µ § vY µ § reaksiya qьvvYlYrini tapэn. µ §
A) µ §, µ § B) µ §, µ § C) µ § D) µ §, µ § E) µ §, µ §
A) Onlar bir mьstYvi ьzYrindY yerlYєir vY tYsir xYtlYri bir nцqtYdY kYsiєir B) Onlar bir mьstYvi ьzYrindY yerlYєir vY tYsir xYtlYri bir nцqtYdY kYsiєmir C) Onlar bir mьstYvi ьzYrindY yerlYєir vY onlardan qurulmuє qьvvYlYr ьзbucaрэ цz ЁC цzьnY qapanmэr D) Onlar fYzada yerlYєir vY tYsir xYtlYri bir nцqtYdY kYsiєir E) Onlar fYzada yerlYєir vY tYsir xYtlYri bir nцqtYdY kYsiєmir 241. Aєaрэdakэ hansэ ifadY fYza paralel qьvvYlYr sisteminin mьvazinYt єYrtidir. Z oxu qьvvYlYrin istiqamYtinY paralel gцtьrьlmьєdьr. A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
µ § A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
µ § A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
A) µ § B) µ §
C) µ § * D) µ §
E) µ § 245. µ § qьvvYsinin O mYrkYzinY nYzYrYn momenti verilYn ifadYlYrdYn hansэdэr A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
A) iki B) beє
C) altэ D) bir
E) sэfэr 247. QьvvYlYr sisteminin ixtiyari seзilmiє mYrkYzY nYzYrYn moment vektorlarэnэn hYndYsi cYminY bu qьvvYlYr sisteminin hYmin mYrkYzY nYzYrYn nYyi deyilir. A) baє momenti B) baє vektoru C) baє qьvvYsi D) YvYzlricisi E) baє sьrYti 248. Bir nцqtYdY kYsiєYn qьvvYlYr sisteminin YvYzlYyicisinin hYr hansэ mYrkYzY nYzYrYn momenti ,toplanan qьvvYlYrin hYmin mYrkYzY nYzYrYn moment vektorlarэnэn hYndYsi cYminY bYrabYrdir ЁCbunu kim vermiєdir? A) Varinyon B) Hьgens C) Nyuton D) Reynolds E) Arximed 249. QьvvY oxa paralel olduqda , F µ §OZ onun qiymYti neзY olar A) sэfэr
B) dцrd C) beє
D) altэ E) bir
A) qьvvYlYr cьtь vY ya cьt B) sьrYtlYr cьtь C) vektorlar cьtь D) dцvrlYr sayэ E) adsэzdэr
A) cьtlYr sisteminin baє momenti B) qьvvYlYr sistemi C) sьrYtlYr toplusu D) proyeksiyalarэ E) cьtlYr sisteminin qolu 252. P qьvvYsinin z oxuna nYzYrYn momentini tapmalэ. A) µ §
B) 0 C) µ §
D) µ § E) µ §
A) µ § B) 0
C) µ § D) µ §
E) µ § 254. P qьvvYsinin x oxuna nYzYrYn momentini tapmalэ. A) µ §
B) 0 C) µ §
D) µ § E) µ §
A) ьз B) beє
C) sэfэr D) dцrd
E) iki 256. µ §nцqtY hYrYkYti kordinatэnэn hansэ ьsuludur A) tYbii
B) koordinat C) vektor D) diyirlYnmY E) sьni
A) µ § B) µ §
C) µ § D) µ §
E) µ § 258. µ § nцqtY hYrYkYti tYnliyinin hansэ ьsuludur A) koordinat B) vektor C) tYbii
D) sьni E) sьrьnmY 259. µ § nцqtY hYrYkYtinin ifadYsinin hansэ ьsuludur A) vektor B) tYbii C) kцзьrmY D) koordinat E) diyirlYnmY 260.nцqtYnin vektor formasэnda hYrYkYt tYnliyini gцstYrin A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
A) µ § B) µ §
C) µ § D) µ §
E) µ § 262.Orta tYcil necY ifadY olunur A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
A) m/san2 B) vatt
C) m/san D) kq/m3
E) at.qьvvYsi 264. Нюгтянин щярякяти µ § гануну иля мцяййян олунарса, онун сцряти (в) щансы дцстурла тяйин олунур? A) µ §;
B) µ §; C) µ §;
D) µ §; E) µ §.
A) 1; B) 2;
C) 3; D) 4;
E) 5. 266. Нюгтянин щярякяти µ § гануну иля мцяййян олунарса, онун тяъили µ § щансы дцстурла тяйин олунур? A) µ §;
B) µ §; C) µ §;
D) µ §; E) µ §.
A) µ §; B) µ §;
C) µ §; D) µ §;
E) µ §. 268. Ирялилямя щярякяти едян ъисмин К нюгтясинин сцряти 5 м/сан оларса, ъисмин бу нюгтядян 0,5 метр мясафядя олан Н нюгтясинин сцряти неъя олар. 2,5 м/сан; 5 м/сан; 10 м/сан; 0,5 м/сан; 12 м/сан. 269. Ирялилямя щярякяти едян ъисмин кцтля мяркязинин сцряти 10 м/сан оларса, щямин ъисмин буъаг сцряти неъя олар (рад/сан иля)? A) 10;
B) 0; C) 5;
D) 15; E) 1;
5; 1;
10; 15.
A) Буъаг сцряти; B) Буъаг тяъили; C) Дюнмя буъаьы; D) Сцрятля; E) Тяъилля.
µ §;
µ §; µ §;
µ §; µ §.
µ §вя йа µ §; µ §вя йа µ §; µ §вя йа µ §; µ §вя йа µ §; µ §вя йа µ §.
10;
5; 1,5;
3; 0.
150 µ §; 200 µ §;
100µ §; 50µ §;
0. 276. Валын 1 дягигядяки дюврляр сайы (н- дюв/дяг) верилярся онун буъаг сцряти щансы дцстурла тапылар µ §? µ §;
µ §; µ §;
µ §; µ §.
A) µ §вя йа µ §; B) µ §вя йа µ §; C) µ §вя йа µ §; D) µ §вя йа µ §; E) µ §вя йа µ §.
A) µ §;
B) µ §; C) µ §;
D) µ §; E) µ §.
A) µ § B) µ §
C) µ § D) µ §
E) µ § 280. a vektorundan u skalyarэna gцrY alэnmэє birinci tYrtib tцrYmYnin doрru ifadYsini gцstYrin A)µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
A) µ § B) µ §
C) µ § D) µ §
E) µ § 282.µ § sьrYt vektorunun oxlar ьzrY proyeksiyasэnэndьzgьn olduрu cavabэ qeyd edin. A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
dьzgьn cavabэnэ gцstYrin A) µ §µ § B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
284. Cisim eyni zamanda 1 vY 2 paralel oxlarэ Ytrafэnda hYrYkYt edir. щ1=4rad/san, щ2=-2 rad/san.oxlar Ytrafэnda mYsafY 50 sm olarsa, onda ani oxla 1 oxu arasэndakэ mYsafY nYyY bYrabYr olar? A) 100
B) 25 C) 75
D) 300 E) 50
A) 0.02 B) 0.03
C) - 0.01 D) 0.04
E) 0.05 286. SYrtlik Ymsalэ olan yaya yьk asdэqda onun uzanmasэ olmuєdur. Onda yayэn elastik qьvvYsinin qiymYti nYyY bYrabYr olar? A) 0.02
B) 0.03 C) - 0.01 D) 0.04 E) 0.05
A) 28 B) 34
C) 19 D) 23
E) 32 288. MьhYrrikin valэna burucu moment tYsir edir.MьhYrrikin valэnэn bucaq sьrYti olduqda mьhYrrikin gьcь nY qYdYr olar? A) 8
B) 7 C) 9
D) 6 E) 5
A) -15.7 B) 19.3
C) 18.3 D) 13.5
E) -11.7 290. Yьk avtomobili mail mьstYvi ilY yuxarэ qalxэr.(maillik bucaрэ dir) . Onun hYrYkYti yavaєэyan hYrYkYt olub, tYcili -dэr.ЏgYr yьklY banэn birikdY kьtlYsi olarsa, avtomobilinin banэnэn qabaq hissYsinY dьєYn tYzyiq nYyY bYrabYr olar? A) 59.3
B) 43.9 C) 63.7
D) 51.6 E) 66.4
A) µ § B) µ §
C) µ § D) µ §
E) µ § 292. Bir cismY tYtbiq olunmuє iki qьvvY hansэ halda cьt qьvvY tYєkil edYr. - tYsir xYtlYri eynidir - tYsir xYtlYri mьxtYlifdir - tYsir xYtlYri eynidir - tYsir xYtlYri mьxtYlifdir - tYsir xYtlYri mьxtYlifdir 293. ЬfьqlY -li bucaq tYєkil edYn mail mьstYvi ьzYrindY iзYrisindY su olan stYkan elY hYrYkYt edirki , suyun sYviyyYsi mьstYviyY paralel qalэr.onda stYkanэn tYcili nYyY bYrabYr olar? A) 3.36
B) 3.99 C) 2.88
D) 4.82 E) 2.56
A) 5sm B) 12 sm
C) 25 sm D) 1sm
E) dцrd sm 295. µ § tYnliklYri hansэ koordinat sistemindY nцqtYninhansэ sistemdY hYrYkYt tYnliyidir. A) dekart B) tYbii C) vektor D) sьrtьnY E) diyirlYnmY 296. µ § nцqtY hYrYkYtinin hansэ koordinar sistemindY hYrYkYt tYnliyidir. A) vektor B) tYbii C) dekart D) sьrtьnY E) diyirlYnmY 297. nцqtYnin orta sьrYti verilYnlYrdYn hansэ ifadYdY doрrudur. A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
A) , , B) µ §
C) D)
E) µ § 299.CisimlY bilavasitY baрlэ olan elY nцqtYyY deyilir ki,cismi tYєkil edYn hissYciklYrin aрэrlэq qьvvYlYrinin YvYzlYyicisi cismin fYzada bьtьn vYziyyYtlYrindY hYmin nцqtYdYn keзmiє olsun dedikdY nY nazYrdY tutulur. A) cismin aрэrlэq mYrkYzi B) paralel qьvvYlYr mYrkYzi C) bir cins olan cismin aрэrlэq mYrkYi D) bYsit fiqurun aрэrlэq mYrkYzi E) hYcmY gцrY aрэrlэq mYrkYzi 300.HYrYkYt edYn nцqtYnin sьrYtinin qiymYtlYri ilY zaman arasэnda olan asэlэlэq qrafiki necY adlanэr. A) sьrYtlYr Yyrisi B) tYcil Yyrisi C) hYrYkYt Yyrisi D) yerdYyiєmY E) sьrtьnmY Yyrisi 301. Valэn burucu momenti M . gьcь N (kVt-la) , dYqiqYdYki dцvrlYr sayэ дягигядяки nolarsa, М M necY tYyin olunar (Нм-lY) A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §;
A) bYrabYr sьrYtli B) dYyiєYn sьrYtli C) sэзrayэєlэ sьrYt D) dцvri sьrYt E) dцyьnYn sьrYt
A) 2.5
B) 1 C) 2
D) 3 E) 4
A) 0.866 B) 0.654 C) 0.388 D) 0.932 E) 0.761
A) orta tYcil vektorunu B)orta sьrYt vektorunu C)orta zamanэ D) orta sьrtьnmYnэ E) orta diyirlYnmYni 302.TYcilin istiqamYti hansэ ifadYlYrdY doрrudur. A) , ,
B) C)
D) E)
A) bYrk cismin irYlilYmY hYrYkYti B) bYrk cismin geri hYrYkYti hYrYkYti C) bYrk cismin fэrlanma hYrYkYti D) bYrk cismin yэrрalanma hYrYkYti E) bYrk cismin diyirlYnmY hYrYkYti
A) 64
B) 55 C) 45
D) 76 E) 60
A) 0.866 B) 0.654 C) 0.388 D) 0.932 E) 0.761
A) ;
B) ; C)
D) ; E) ;
A)µ § B) µ §
C) µ § D) µ §
E) µ § 308. NцqtYnin tYcil vektoru koordinat oxlarэna proyeksiyalarэ hansэnda dьzgьndьr. A) , ,
B) C)
D) E) dv= adt 309.Liftin kabinasэ yuxarэya doрru tYcili ilY qalxэr. Liftin kabinasэnэn yuxarэsэna yay qoyulmuє vY ona aрэrlэрэ olan bYrkidilib. Onda yayda yaranan qьvvY nYyY bYrabYr olar? A) 150
B) 200 C) 100
D) 300 E) 50
A) 8.25 B) 8.83
C) 7.92 D) 7.29
E) 9.01 311. Ьfьqi mьstYvi ilY li bucaq tYєkil edYn kьtlYsi olan maddi nьqtY qьvvYnin tYsiri altэnda sьrьєьr.ЏgYr sьrtьnmY Ymsalэ olarsa, maddi nцqtYnin tYcili nY qYdYr olar? A) 3.6
B) 4.9 C) 5.1
D) 2.7 E) 2.9
A) 44.6 B) 37.9
C) 51.3 D) 49.7
E) 39.8 313. Ay yer Ytrafэnda yerin mYrkYzindY mYsafYdY orbital sьrYtlY sьrYtilY hYrYkYt edir.Ayin kьtlYsi -dэr.Onda yerin ayэ cazibY qьvvYsi nYyY bYrabYr olar. A) 5.08
B) 6.81 C) 5.62
D) 4.76 E) 4.82
A) 400 B) 500
C) 300 D) 200
E) 600 315. KьtlYsi olan cisim horizontal mьstYvi ьzYrindY irYlilYmY hYrYkYti edir.Cismin sьrYtilY hYr bir nцqtYsi radiusu olan зevrY ьzrY hYrYkYt edir.onda cismY tYsir edYn xarici qьvvYlYrin baє vektorunun modulunun horizontal toplananэ nYyY bYrabYr olar? A) 45
B) 53 C) 39
D) 52 E) 37
A) -0,031 B) 0,041 C) -0,029 D) 0,037 E) 0,025
A) 11,3
B) 10,4 C) 12,9
D) 14,8 E) 9,8 burada. 316. Бир нюгтяйя тятбиг олунмуш вя бир-бири иля мцяййян буъаг ямяля эятирян ики гцввянин явязляйиъисинин моменти щаггындакы теореми ким мцяййян етмишдир? A) Varinyon B) Eyler C) Nyuton; D) LAqranj; E) Dalamber. 317.Ирялилямя щярякяти едян ъисмин кцтля мяркязинин сцряти 10 м/сан оларса, щямин ъисмин буъаг сцряти неъя олар (рад/сан иля)? A) 10;
B) 0; C) 5;
D) 15; E) 1;
A) ; B)
C) ; D)
E) 319.ЭrYlilYmY hYrYkYti edYn cismin ьzYrindY yerlYєYn dьz xYtt ьzYrindY ara mYsafYlYri 1 m olan 3 nцqtY verilir .Bu nцqtYlYrin sьrYtlYri necY olar? A) µ §;
B) µ §; C) µ §;
D) µ §; E) µ §.
150 µ §; 200 µ §;
100µ §; 50µ §;
0. 321.Валын 1 дягигядяки дюврляр сайы (н- дюв/дяг) верилярся онун буъаг сцряти щансы дцстурла тапылар µ §? µ §;
µ §; µ §;
µ §; µ §
µ §вя йа µ §; µ §вя йа µ §; µ §вя йа µ §; µ §вя йа µ §; µ §вя йа µ §.
µ §;
µ §; µ §;
µ §; µ §.
A) 1; B) 3;
C) 2; D) 4 ;
E) 5. 325. NYzYri mexanikanэn sтатистика bцlmYsindY nY цyrYnilir. A) fiziki cisimlYrin mьvazinYt єYrtlYri B) real cismin hYrYkYti C) maddi nцqtYnin cisimlYrin mьvazinYt єYrtlYri D) cismY tYsir edYn qьvvY analizi E) heз nY цyrYnilmir 326.Vektorun ox ьzYrinY proyeksiyasэ necY kYmiyyYtdir. A) skalyar B) retikulyar C) vektorial D) sьrьєkYn E) perpendikulyar 327. NYzYri mexanikada hansэ sьrtьnmYlYr nYzYrdYn keзirilir? A) SьrьєmY vY diyirlYnmY sьrtьnmYsi B) Yalnэz sьrtьnmY sьrtьnmYsi C) Yalnэz diyirlYnmY sьrtьnmYsi D) Statiki sьrtьnmY E) Dinmaiki sьrtьnmY 328. FYza paralel qьvvYlYr sisteminin hYndYsi mьvazinYt єYrtlYrini gцstYrin. A) µ § ; µ § B) µ §;µ § C) µ § ; µ § D) µ § ; µ § E) µ §; µ § 329. Aрэrlэрэ µ § olan bircins AB tirinin B dayaрэndakэ reaksiya qьvvYsini tapmalэ. Єaquli divar ideal hamardэr. A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
A) µ § B) µ §
C) µ § D) µ §
E) µ § 331. Aєaрэdakэ hansэ ifadY fYza paralel qьvvYlYr sisteminin mьvazinYt єYrtidir. µ § oxu qьvvYlYrin istiqamYtinY paralel gцtьrьlmьєdьr. A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
A) ьз B) dцrd
C) altэ D) bir
E) beє 333. Бир нюгтяйя тятбиг олунмуш вя бир-бири иля мцяййян буъаг ямяля эятирян ики гцввянин явязляйиъисинин моменти щаггындакы теореми ким мцяййян етмишдир? Варинйон; Ейлер; Нйутон;
Лагранж; Даламбер. 334. Fermanэn зubuqlarэnэn sayэnэ (m) ilY vY dьyьnlYrinin sayэnэ (n) ilY iєarY etsYk,mьstYvi fermasэ ьзьn m ilY n arasэnda aєaрэdakэ asэlэlэрэ necY yazэlar A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
B) xarici qьvvYlYri C) heз bir qьvvYni D) hYr iki qьvvYni E) qьvvYyY gцrY momenti
A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
A) 0 B) µ §
C) µ § D) µ §
E) µ § 338. P qьvvYsinin y oxu ьzYrindYki proyeksiyasэ nYyY bYrabYrdir? ( P qьvvYsi AA1C1C mьstYvisi ьzYrindYdir) . A) µ § B) µ §
C) µ § D) µ §
E) µ § 339. ЄYkildY gцstYrilmiє iki qьvvYnin YvYzlYyicisinin qiymYti hansэ dьsturla hesablanэr? A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
A) Cьtьn цz momentinY B) Cьtьn momentinin µ §-nY C) Cьtьn momentinin yarэsэna D) Cьtьn momentinin iki mislinY E) Cьtьn momentinin ьз mislinY
A) fermanэn hesabэna B) paralele qьvvYlYrin hesabэna C) qьvvYlYr cьtьnьn hesabэna D) sьrtьnmYnin hesabэna E) diyirlYnmYnin tYyininY 342. Cьtь nY ilY YvYz etmYk olar? A) CьtlY B) Bir qьvvY ilY C) Dinama ilY D) Bir nцqtYdY tYtbiq olunmuє iki qьvvY ilY E) Eyni tYrYfY yцnYlmiє iki paralel qьvvY ilY 343. TYk bir cьtьn tYsiri altэnda cisim necY hYrYkYt edYr? A) Fэrlanma hYrYkYti edYr B) HYrYkYt etmYz C) ЭrYlilYmY hYrYkYti edYr D) Yastэ-paralel hYrYkYt edYr E) Эxtiyari hYrYkYt edYr 344. Cьtьn oxa nYzYrYn momenti nY zaman sэfэr olar? (µ §- oxun cьtьn tYsir mьstYvisi ilY YmYlY gYtirdiyi bucaqdэr) . A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
A) Sabit B) DYyiєYn C) QьvvYlYr sistemini tYєkil edYn qьvvYlYrin hYndYsi cYminY bYrabYrdir D) QьvvYlYr sistemini tYєkil edYn qьvvYlYrin seзilmiє mYrkYzY nYzYrYn baє momentinY bYrabYrdir E) Baє momentY bYrabYrdir
A) Sэfra bYrabYr olar B) µ §-Y bYrabYr olar C) µ §-Y bYrabYr olar D) µ §-a bYrabYr olar E) QьvvYnin цzьnY bYrabYr olar 347. QьvvYnin oxla mьstYvi ьzYrindYki proyeksiyalarэnэn fYrqi nYdir? A) QьvvYnin ox ьzYrindYki proyeksiyasэ skalyardэr, mьstYvi ьzYrindYki isY vektorial kYmiyyYtdir. B) Ox ьzYrindYki proyeksiyasэ vektorial kYmiyyYtdir C) MьstYvi ьzYrindYki proyeksiyasэ skalyar kYmiyyYtdir D) FYrqi yoxdur E) Bir-birinY peroendikulyardэr 348. Varinion teoremindY sьbut olunan nYdir? A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
A) Paraleloqram vY ya зoxbucaqlэ ьsulu B) MomentlYr ьsulu C) Ritter ьsulu D) YerdYyiєmY ьsulu E) Vurma ьsulu
A) Bu cьtlYrin momentlYrini hYndYsi toplama ьsulu ilY B) CYbri toplama ьsulu ilY C) Vurma ьsulu ilY D) Proyeksiya alma ьsulu ilY E) Moment alma ьsulu ilY 351. Cьt qьvvYlYr eyni vY ya paralel mьstYvilYr ьzYrindY yerlYєYrsY, onun neзY mьvazinYt єYrti olar? A) 1
B) 4 C) 2
D) 6 E) 3
A) µ §vY ya µ § B) µ §
C) µ § D) µ §
E) µ § 353. Baє vektor vY baє moment зarpaz olduqda fYza qьvvYlYr sistemi hansэ hala gYlir? (µ §) A) MYrkYzi oxu gYtirmY mYrkYzindYn d mYsafYsindYn keзYn dinamaya gYlir B) Bir qьvvYyY gYlir C) Bir cьtY gYtirilir D) MьvazinYtdY olur E) MьvazinYtdY olmur 354.II nцv dayaqda reaksiya qьvvYsinin neзY elementi mYlum olur? A) 1
B) 4 C) 3
D) 5 E) 2
A) Bu sistemin hYmin cismY tYsiri dYyiєmYz B) Bu sistem sYrbYstliyini itirYr C) Bu sistemin hYmin cismY tYsiri dYyiєYr D) Bu sistem mьvazinYtini itirYr E) Bu sistem qeyri-sYrbYst olar
A) 3
B) 4 C) 2
D) 5 E) 1
µ § µ §
µ § µ §
µ § 358. III nцv dayaqlarda reaksiya qьvvYsinin neзY elementi mYlum olur? A) 0
B) 3 C) 1
D) 4 E) 2
A) 2 B) 5
C) 1 D) 3
E) 0 360. QьvvYnin oxa nYzYrYn momentinin sэfэra bYrabYr olmasэnэn ьmumi halэ aєaрэdakэlardan hansэdэr? A) qьvvY vY ox зarpaz olduqda B) qьvvY ilY ox perpendikulyar mьstYvilYr ьzYrindY yerlYєYrsY C) qьvvY ilY ox kYsiєYn mьstYvilYr ьzrindY yerlYєYrsY D) qьvvY ilY ox bir mьstYvi ьzYrindY yerlYєYrsY E) qьvvYnin qiymYti sэfэrdan fYrqli olduqda 361. QьvvY necY kYmiyyYtdir? A) vektorial kYmiyyYtdir B) kinematik kYmiyyYtdir C) hYmiєY sabit olan kYmiyyYtdir D) hYndYsi kYmiyyYtdir E) skalyar kYmiyyYtdir 362. SYrt vY ya tYrpYnmYz birlYєmY dayaqda reaksiya qьvvYsinin mYchul elementlYri hansэlardэr? A) reaksiya qьvvYsinin qiymYti B) reaksiya qьvvYsinin qiymYti tYtbiq nцqtYsi C) reaksiya qьvvYsinin tYtbiq nцqtYsi vY istiqamYti D) reaksiya qьvvYsinin qiymYti vY istiqamYti E) reaksiya qьvvYsinin qiymYti, tYtbiq nцqtYsi vY istiqamYti 363. TYrpYnYn oynaqlэ dayaqda reaksiya qьvvYsinin mYchul elementlYri hansэlardэr? A) reaksiya qьvvYsinin qiymYti B) reaksiya qьvvYsinin qiymYti vY istiqamYti C) reaksiya qьvvYsinin tYtbiq nцqtYsi D) reaksiya qьvvYsinin istiqamYti E) reaksiya qьvvYsinin tYtbiq nцqtYsi vY istiqamYti 364. FYzada ixtiyari surYtdY yerlYєYn qьvvYlYr sistemini Yn sadY hala gYtirdikdY nY alэnar? A) iki qьvvY vY cьt qьvvY B) baє vektor vY iki qьvvY C) baє moment vY cьt qьvvY D) baє vektor vY iki cьt qьvvY 365. Эki Yks tYrYfY yцnYlmiє palel qьvvYlYrin YvYzlYyicisini tYyin etmYk ьзьn yazэlmэє ifadYnin hansэ doрrudur? A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
A) bu qьvvYlYr qiymYtcY bYrabYr olarsa B) bu qьvvYlYr qiymYtcY bir birinY bYrabYr olmazsa C) bu qьvvYlYr bir birinY paralel olarsa D) bu qьvvYlYr Yks tYrYflYrY yцnYlYrsY E) bu qьvvYlYr bir birinY yaxэn yerlYєYrsY vY paralel olaraq Yks tYrYflYrY yцnYlYrsY
A) bir qьvvY ilY B) eyni tYrYfY yцnYlmiє iki paralel qьvvY ilY C) iki зarpaz qьvvY ilY D) iki kYsiєYn qьvvY ilY E) bir cьtlY 368. Cьt qьvvY mьvazinYtlYєmiє sistem hesab oluna bilYrmi? A) hesab oluna bilmYz B) momenti kiзik olarsa hesab oluna bilYr C) ona bir qьvvY dY YlavY edilYrsY,hesab oluna bilYr D) xьsusi halda hesab oluna bilYr E) hesab oluna bilYr 369. BYrk cismin iki tYrpYnmYz nцqtYsi varsa, bu cismin neзY mьvazinYt єYrti olar? A) 2
B) 3 C) 1
D) 4 E) 6
A) QьvvY oxa зarpaz olduqda B) QьvvY oxa perpendikulyar olub, oxu kYsmYdikdY C) QьvvY ilY ox eyni mьtYvinin ьzYrindY olduqda D) QьvvY oxa paralel olmayэb, oxu kYsmYdikdY E) QьvvY oxu kYsmYdikdY vY ox ьzYrindYki proyeksiyasэ sэfэr olduqda
A) vektorial B) periodik dYyiєYn C) skalyar D) sэfэra bYrabYrdir E) hYmiєY mьsbYtdir 372. QьvvYnin tYsir xYtti nYyY deyilir? A) qьvvYyY paralel dьz xYttY B) ixtiyari dьz xYttY C) qьvvYnin qoluna D) qьvvYnin tYtbiq nцqtYsindYn keзYn dьz xYttY E) qьvvY boyunca yцnYlmiє dьz xYttY 373. YgYr cisim sьkunYtdYdirsY ona tYsir edYn qьvvYlYr sistemi haqqэnda aєaрэdakэ mьddYalardan hansэ doрrudur? A) bu qьvvYlYr sisteminin ancaq baє vektoru sэfra bYrabYrdir B) bu qьvvYlYr sistemi ixtiyaridir C) bu qьvvYlYr sisteminin baє vektoru onun baє momentinY bYrabYrdir D) bu qьvvYlYr sisteminin hYm baє vektoru, hYm dY baє momenti sэfra bYrabYrdir E) bu qьvvYlYr sisteminin ancaq baє momenti sэfra bYrabYrdir 374. Эxtiyari qьvvYlYr sisteminin baє vektoru nYyY bYrabYrdir? A) bu qьvvYlYrin modullarэnэn cYminY B) bu qьvvYlYrin qiymYtcY Yn bцyьyьnY C) bu qьvvYlYrin hYndYsi cYminY D) bu qьvvYlYrin sayэna E) bu qьvvYlYrin cYbri cYminY 375. MьtlYq bYrk cismY tYtbiq olunmuє qьvvYni цzьnY paralel olaraq bu cismin digYr nцqtYsinY kцзьrsYk nY alarэq? A) bir cьt B) iki paralel qьvvY C) bir qьvvY vY bir cьt D) iki kYsiєYn qьvvY E) bir qьvvY 376. Bir nцqtYdY tYtbiq olunmuє iki qьvvY ьзьn aєaрэdakэ mьddYalardan hansэ doрrudur? A) bu qьvvYlYr bir cьtY gYtirilY bilYr B) bu qьvvYlYr bir YvYzlYyici qьvvYyY gYtirilY bilYr C) bu qьvvYlYr iki зarpaz qьvvYyY gYtirilY bilYr D) bu qьvvYlYrin YvYzlYyicisinin modulu onlarэn modullarэnэn cYminY bYrabYr olar E) bu qьvvYlYr mьvazinYtdY olar 377. Aєaрэdakэ hallarэn hansэnda mьstYvi qьvvYlYr sisteminin iki analitik mьvazinYt єYrti olur? A) qьvvYlYr ixtiyari surYtdY yerlYєdikdY B) qьvvYlYr bir cьtY gYtirildikdY C) qьvvYlYr bir YvYzlYyiciyY gYtirildikdY E) qьvvYlYr bir-birinY paralel olduqda D) qьvvYlYr mail mьstYvi ьzYrindY yerlYєdikdY 378. YgYr qьvvY oxa paralel olarsa bu qьvvYnin hYmin oxa nYzYrYn momenti nYyY bYrabYr olar? A) qьvvYnin цzьnY B) qьvvYnin ox ьzYrindYki proyeksiyasэna C) qьvvYnin ox ьzYrindYki hYr hansэ nцqtYyY nYzYrYn momentinY D) sэfra E) mьsbYt kYmiyyYtY 379. Cьt qьvvY tYsiri altэnda cisim neзY hYrYkYt edir? A) yastэ paralel hYrYkYti B) Yalnэz fэrlanma hYrYkYti C) ЭrYlilYmY vY fэrlanma hYrYkYti D) Эxtiyari hYrYkYt E) ЭrYlilYmY hYrYkYti 380. Teoremi tamalayэn: Bir mьstYvi ьzYrindY yerlYєYn vY bir-birinY paralel olmayan ьз qьvvY mьvazinYtdYdirsY, A) Bu qьvvYlYr heз bir hallarda kYsYiєmirlYr B) Bu qьvvYlYr bir-birinY paraleldir C) Bu qьvvYlYr qarєэlэqlэ perpendikulyardэr D) Bu qьvvYlэYrin tYsir xYtlYri bir nцqtYdY kYsiєirlYr E) Bu qьvvYlYr bir-birini tamamlayэr 381. Cьt qьvvYnin hYr hansэ ox ьzYrindYki proyeksiyasэ nYyY bYrabYrdir? A) Sэfra B) HYmin oxa perpendikulyar mьstYvi ьzYrindYki proyeksiyalarэnэn hYndYsi cYminY C) Cьtьn qьvvYlYrinin fYrqinY D) Cьtьn qьvvYlYrinin vektorial hasilinY E) Cьtьn qьvvYlYrinin hYmin ox ьzYrindYki proyeksiyalarэnэn hYndYsi cYminY 382. QьvvYlYr sisteminin baє vektoru µ § ilY hYr hansэ O nцqtYsinY nYzYrYn baє momentinin µ § skalyar hasili nY zaman sэfэr olar? (µ § vY µ §-in µ §-la YmYlY gYtirdiyi bucaqdэr) . A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
A) µ § B) µ §
C) µ § D) µ §
E) µ § 384. NцqtYnin hYrYkYti analitik ьsulla verildikdY, onun sьrYtinin qiymYti necY tapэlэr? A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
A) Эxtiyari fYza qьvvYlYr sistemi B) Эxtiyari mьstYvi qьvvYlYr sistemi C) Bir nцqtYdY tYtbiq olunmuє qьvvYlYr sistemi D) Paralel qьvvYlYr sistemi E) CьtlYrdYn ibarYt sistem
A) QьvvYnin цz proyeksiyalarэ ilY ifadY olunmasэ B) QьvvYnin modulunun qiymYti C) QьvvYnin momentinin hesablanmasэ D) QьvvYnin vektor kimi tYsvir olunmasэ E) QьvvYnin istiqamYtinin tapэlmas 387. Cьtьn qьvvYlYrinin hYndYsi cYmi nYyY bYrabYrdir? A) Vektorial kYmiyyYtY B) Sэfra C) QьvvYlYrdYn birinY D) QьvvYlYrin modullarэnэn cYminY E) QьvvYlYrdYn biri ilY cьtьn qolunun hasilinY 388. SьrtьnmY qьvvYsi necY yцnYlir? A) Reaksiya qьvvYsi istiqamYtindY B) BYndY perpendikulyar istiqamYtindY C) HYrYkYtY perpendikulyar D) Nisbi hYrYkYtin YksinY E) HYrYkYt verici qьvvY istiqamYtindY 389. Birinзi nцv rabitYnin hansi elementlYri mYlum olmalidir? A) tYtbiq nцqtYsэ vY istiqamYti B) heз biri C) tYtbiq nцqtYsi D) yalnэz цzь E) istiqamYti 390. Ьзьncь rabitYnin neзY ьnsьrь mYlum olmalэdэr? A) istiqamYti B) цzь C) heз biri D) hYr ikisi E) tYtbiq nцqtYsi 391. NцqtYnin hYrYkYti tYbii ьsulla verildikdY, onun toxunan vY normal tYcilinin ifadYsini gцstYr. A) µ § ; µ § B) µ § ; µ § C) µ § ; µ § D) µ § ; µ § E) µ § ; µ § 392. Bir mьstYvi ьzYrindY yerlYєib bir-birinY paralel olmayan ьз qьvvY mьvazinYtdY olarsa..... cьmlYsini tamamlayэn. A) qьvvYlYrin tYsir xYtti bir nцqtYdY kYsiєir B) qьvvYlYrin tYsir xYtti iki nцqtYdY kYsiєir C) qьvvYlYrin tYsir xYtti bir nцqtYdY kYsiєmir D) qьvvYlYrin tYsir xYtti bir-birinY paralel olar E) qьvvYlYrin tYsir xYtti bir ЁCbirinY perpendikulyar olar 393.QьvvYnin proyeksiyasэ nY zaman sэfra bYrabYr olur A) QьvvY oxa perpendikulyar olduqda B) QьvvY oxa paralel olduqda C) QьvvY oxala kYsiєdikdY D) QьvvY oxa bYrabYr olduqda E) QьvvYilY ox arasэndakэ bucaq iti olduqda 394. QьvvYnin hYr hansэ nцqtYyY nYzYrYn momenti ьзьn yazэlmэє ifadYnin hansэ doрrudur? A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
A) µ § B) µ §
C) µ § D) µ §
E) µ § 396. TYsir xYtlYri bir nцqtYdY kYsiєYn fYza qьvvYlYr sisteminin analitik mьvazinYt єYrtlYrini gцstYrin. A) µ § ;µ §; µ § B) µ § ;µ §;µ § C) µ § ;µ §;µ § D) µ §; µ §;µ § E) µ §;µ §;µ § 397. Verilmiє µ § qьvvYsinin seзilmiє O nцqtYsinY nYzYrYn momentinin qiymYtini tap: µ §
A) µ § B) µ §
C) µ § D) µ §
E) µ § 398. NYzYri mexanika nYdYn bYhs edir? A) maddi cisimlYrin mexaniki hYrYkYtindYn B) faydalэ qazэntэlardan C) riyazi fizikadan D) elektro-maqnit sahYsindYn E) elektrik maєэnlarэnda 399. SYrt vY ya tYrpYnmYz birlYєmY dayaqda reaksiya qьvvYsinin mYchul elementlYri hansэlardэr? A) reaksiya qьvvYsinin qiymYti, tYtbiq nцqtYsi vY istiqamYti B)reaksiya qьvvYsinin qiymYti tYtbiq nцqtYsi C) reaksiya qьvvYsinin tYtbiq nцqtYsi vY istiqamYti D) reaksiya qьvvYsinin qiymYti vY istiqamYti E) reaksiya qьvvYsinin qiymYti
A) µ §- tYsir xYtlYri mьxtYlifdir B) µ § - tYsir xYtlYri eynidir C) - tYsir xYtlYri mьxtYlifdir D) µ § - tYsir xYtlYri eynidir E) µ § - tYsir xYtlYri mьxtYlifdir 401. TYrpYnYn oynaqlэ dayaqda reaksiya qьvvYsinin mYchul elementlYri hansэlardэr? A) reaksiya qьvvYsinin qiymYti B) reaksiya qьvvYsinin qiymYti vY istiqamYti C) reaksiya qьvvYsinin tYtbiq nцqtYsi D) reaksiya qьvvYsinin istiqamYti E) reaksiya qьvvYsinin tYtbiq nцqtYsi vY istiqamYti 402. FYzada ixtiyari qьvvYlYr sisteminin analitik mьvazinYt tYnliklYrini gцstYrin. A) µ § ; µ § ;µ § ;µ § ;µ §; µ § B) µ § ; µ § ; µ § ; µ § C) µ § ;µ § ;µ § ;µ §; µ §; µ § D) µ §; µ §; µ §; µ §; µ § E) µ §; µ §; µ §; µ § 403. Z oxuna paralel fYza qьvvYlYr sisteminin analitik mьvazinYt єYrtlYrini gцstYrin. A) µ § ; µ § ; µ § B) µ § ; µ §; µ § C) µ § ; µ § ; µ § D) µ §; µ §; µ § E) µ §; µ §; µ § 404. FYzada ixtiyari surYtdY yerlYєYn qьvvYlYr sistemini Yn sadY hala gYtirdikdY nY alэnar? A) baє vektor vY baє moment B) baє vektor vY iki qьvvY C) baє moment vY cьt qьvvY D) baє vektor vY iki cьt qьvvY E) iki qьvvY vY cьt qьvvY 405. MьYyyYn qьvvYlYr sisteminin tYsirindYn tYrpYnmYz Z oxu Ytrafэnda fэrlanan cismin mьvazinYti єYrtini gцstYrin. A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
A) ЭstiqamYti B) ЭstiqamYti vY qiymYti C) QiymYti D) HYm tYtbiq nцqtYsi hYm dY istiqamYti E) TYtbiq nцqtYsi
A) SьrьєmY vY diyirlYnmY sьrtьnmYsi B) Yalnэz sьrtьnmY sьrtьnmYsi C) Yalnэz diyirlYnmY sьrtьnmYsi D) Statiki sьrtьnmY E) Dinmaiki sьrtьnmY 408. Hansэ halda iki qьvvY cьt tYєkil edYr? A) bu qьvvYlYr bir birinY paralel olarsa B) bu qьvvYlYr qiymYtcY bYrabYr olarsa C) bu qьvvYlYr qiymYtcY bir birinY bYrabYr olub D) bu qьvvYlYr Yks tYrYflYrY yцnYlYrsY E) bu qьvvYlYr bir birinY yaxэn yerlYєYrsY vY paralel olaraq Yks tYrYflYrY yцnYlYrsY 409 . Paralel qьvvYlYr mYrkYzinin koordinatlarэnэ gцstYrin. A) µ § ; µ § ; µ § B) µ § ; µ § ; µ § C) µ § ; µ § ; µ § D) µ § ; µ § ; µ § E) µ § ; µ § ; µ § 410. Cьtь nY ilY mьvazinYtlYєdirmYk olar? A) bir cьtlY B) bir qьvvY ilY C) eyni tYrYfY yцnYlmiє iki paralel qьvvY ilY D) iki зarpaz qьvvY ilY E) iki kYsiєYn qьvvY ilY 411. Cьt qьvvY mьvazinYtlYєmiє sistem hesab oluna bilYrmi? A) hesab oluna bilYr B) hesab oluna bilmYz C) momenti kiзik olarsa hesab oluna bilYr D) ona bir qьvvY dY YlavY edilYrsY,hesab oluna bilYr E) xьsusi halda hesab oluna bilYr 412. BYrk cismin iki tYrpYnmYz nцqtYsi varsa, bu cismin neзY mьvazinYt єYrti olar? A) 1
B) 2 C) 3
D) 4 E) 6
A) QьvvY ilY ox eyni mьtYvinin ьzYrindY olduqda C) QьvvY oxa perpendikulyar olub, oxu kYsmYdikdY D) QьvvY oxa paralel olmayэb, oxu kYsmYdikdY E) QьvvY oxu kYsmYdikdY vY ox ьzYrindYki proyeksiyasэ sэfэr olduqda
A) qьvvY boyunca yцnYlmiє dьz xYttY B) qьvvYyY paralel dьz xYttY C) ixtiyari dьz xYttY D) qьvvYnin qoluna E) qьvvYnin tYtbiq nцqtYsindYn keзYn dьz xYttY 415. YgYr cisim sьkunYtdYdirsY ona tYsir edYn qьvvYlYr sistemi haqqэnda aєaрэdakэ mьddYalardan hansэ doрrudur? A) bu qьvvYlYr sisteminin hYm baє vektoru, hYm dY baє momenti sэfra bYrabYrdir B) bu qьvvYlYr sisteminin baє vektoru onun baє momentinY bYrabYrdir C) bu qьvvYlYr sisteminin ancaq baє momenti sэfra bYrabYrdir D) bu qьvvYlYr sisteminin ancaq baє vektoru sэfra bYrabYrdir E) bu qьvvYlYr sistemi ixtiyaridir 416. QьvvYnin ox ьzYrindYki proyeksiyasэ nY vaxt sэfra bYrabYr olar? A) qьvvY oxa perpendikulyar olduqda B) qьvvY oxla kYsiєdikdY C) qьvvYnin tYtbiq nцqtYsi oxun ьzYrindY olduqda D) qьvvY oxa paralel olaraq eyni tYrYfY yцnYldikdY E) qьvvY oxa paralel olaraq Yks tYrYfY yцnYldikdY 417. Эki qьvvY nY vaxt mьvazinYtlYєmiє sistem tYєkil edir? A) modullarэ bYrabYr olmaqla bir dьz xYtt boyunca Yks tYrYflYrY yцnYldikdY B) istiqamYtlYri eyni olduqda C) bir birinY paralel olduqda D) tYsir xYtlYri kYsiєdikdY E) modullarэ bYrabYr olduqda 418. Эxtiyari qьvvYlYr sisteminin baє vektoru nYyY bYrabYrdir? A) bu qьvvYlYrin hYndYsi cYminY B) bu qьvvYlYrin modullarэnэn cYminY C) bu qьvvYlYrin qiymYtcY Yn bцyьyьnY D) bu qьvvYlYrin sayэna E) bu qьvvYlYrin cYbri cYminY 419. Bir nцqtYdY tYtbiq olunmuє iki qьvvY ьзьn aєaрэdakэ mьddYalardan hansэ doрrudur? A) bu qьvvYlYr bir YvYzlYyici qьvvYyY gYtirilY bilYr B) bu qьvvYlYr bir cьtY gYtirilY bilYr C) bu qьvvYlYr iki зarpaz qьvvYyY gYtirilY bilYr D) bu qьvvYlYrin YvYzlYyicisinin modulu onlarэn modullarэnэn cYminY bYrabYr olar E) bu qьvvYlYr mьvazinYtdY olar 420. Aєaрэdakэ hallarэn hansэnda mьstYvi qьvvYlYr sisteminin iki analitik mьvazinYt єYrti olur? A) qьvvYlYr bir YvYzlYyiciyY gYtirildikdY B) qьvvYlYr ixtiyari surYtdY yerlYєdikdY C) qьvvYlYr bir cьtY gYtirildikdY D) qьvvYlYr bir-birinY paralel olduqda E) qьvvYlYr mail mьstYvi ьzYrindY yerlYєdikdY 421. YgYr qьvvY oxa paralel olarsa bu qьvvYnin hYmin oxa nYzYrYn momenti nYyY bYrabYr olar? A) qьvvYnin цzьnY B) qьvvYnin ox ьzYrindYki proyeksiyasэna C) qьvvYnin ox ьzYrindYki hYr hansэ nцqtYyY nYzYrYn momentinY D) sэfra E) mьsbYt kYmiyyYtY 422. Cьt qьvvY tYsiri altэnda cisim neзY hYrYkYt edir? A) Yalnэz fэrlanma hYrYkYti B) yastэ paralel hYrYkYti C) ЭrYlilYmY vY fэrlanma hYrYkYti D) Эxtiyari hYrYkYt E) ЭrYlilYmY hYrYkYti 423. CьtlYr haqqэnda aєaрэdakэ ifadYlYrdYn hansэ doрru deyil? A) Cьt qьvvYllYri bir qьvvY ilY YvYz etmYk olar B) Cьt qьvvY mьvazinYtdY ola bilmYz C) Cьt yalnэz cьtlY YvYz edilY bilYr D) Cьtьn tYsirindYn cisim fэrlanma hYrYkYti edir E) QьvvYlYr cьtьnьn YvYzlYyici qьvvYsi yoxdur 424. ЭfadYni tamamlayэn: QьvvYni цzьnY paralel olaraq cismin baєqa nцqtYsinY kцзьrdьkdY hYmin qьvvYyY ekvivalent olan A) Bir qьvvY vY bir cьt alэnэr B) Bir qьvvY alэnэr C) Bir cьt alэnэr D) Эki qьvvY alэnэr E) Эki qьvvY vY bir cьt alэnэr 425. Hansэ qьvvYlYr sistemi ancaq YvYzlYyici qьvvYyY gYtirilY bilYr? A) Эxtiyari fYza qьvvYlYr sistemi B)Э xtiyari mьstYvi qьvvYlYr sistemi C) Paralel qьvvYlYr sistemi D) CьtlYrdYn ibarYt sistem E) kYsiєYn qьvvYlYr sistemi 426. Hansэ qьvvY reaksiya qьvvYsi adlanэr A) RabitYnin cismY gцstYrdiyi mexaniki tYsir B) Эxtiyari qьvvY C) aрэrlэq qьvvYsi D) Cismin RabitYyY gцstYrdiyi mexaniki tYsir E) ЏvYzlYyici qьvvY 427. QьvvYnin analitik verilmYsi dedikdY nY nYzYrdY tutulur? A) QьvvYnin цz proyeksiyalarэ ilY ifadY olunmasэ B) QьvvYnin modulunun qiymYti C)QьvvYnin momentinin hesablanmasэ D) QьvvYnin vektor kimi tYsvir olunmasэ E) QьvvYnin istiqamYtinin tapэlmasэ 428. Cьtьn qьvvYlYrinin hYndYsi cYmi nYyY bYrabYrdir? A) QьvvYlYrdYn biri ilY cьtьn qolunun hasilinY B) Vektorial kYmiyyYtY C) Sэfra
D) QьvvYlYrdYn birinY E) EьvvYlYrin modullarэnэn cYminY 429. NYzYri mexanikada hansэ sьrtьnmYlYr nYzYrdYn keзirilir? A) SьrьєmY vY diyirlYnmY sьrtьnmYsi B) Yalnэz diyirlYnmY sьrtьnmYsi C) Statiki sьrtьnmY E) Dinmaiki sьrtьnmY D) Yalnэz sьrtьnmY sьrtьnmYsi 430. SьrьєmY sьrtьnmY qьvvYsi bunlarэn hansэndan aslэdэr? A) Normal reaksiya qьvvYsindYn B) Elastik qьvvYdYn C) ЏtalYt qьvvYsindYn D) SYthlYrin toxunma sahYsindYn E) HYrYkYtverici qьvvYdYn 431. SьrьєmY sьrtьnmY qьvvYsi bunlarэn hansэndan aslэdэr? B) Elastiki qьvvYdYn C) ЏtalYt qьvvYsindYn D) HYrYkYtverici qьvvYdYn E) SYthlYrin toxunma sahYsindYn 432. Birinзi nцv rabitYnin hansi elementlYri mYlum olmalidir? A) tYtbiq nцqtYsэ vY istiqamYti B) heз biri C)tYtbiq nцqtYsi D) yalnэz цzь E) istiqamYti 435. Aрэrlэрэ µ § olan bircins AB tirinin B dayaрэndakэ reaksiya qьvvYsini tapmalэ. Єaquli divar ideal hamardэr. A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
A) µ § B) µ §
C) µ § D) µ §
E) µ § 437. . A dayaрэndakэ reaksiya qьvvYsinin µ § toplananэnэ yapmalэ. µ §. A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
A) µ § ; µ § B) µ § ; C) µ § ; µ § D) µ § ; µ § E) µ § ; µ §
A) µ § ; µ § B) µ § ; µ § C) µ § µ § D) µ § ; µ § E) µ § ; µ § 440. Verilmiє qьvvYlYr sisteminin baє vektorunun µ § vY µ § oxlarэ ьzYrindY proyeksiyalarэnэ gцstYr. µ § mьstYvinin ьzYrindY yerlYєir. A) µ § ; µ § ; µ § B) µ § ; µ § ; µ § C) µ § ; µ § ; µ § D) µ § ; µ § ; µ § E) µ § ; µ § ; µ § 441. Eyni tYrYfY yцnYlmiє iki paralel qьvvYnin YvYzlYyicisinin qiymYti vY tYtbiq nцqtYsinin yerini tapmalэ. µ §µ § ; µ §µ § . µ §µ §. A) µ §µ § ; µ §µ § B) µ §µ § ; µ §µ § C) µ §µ § ; µ §µ § D) µ §µ § ; µ §µ § E) µ §µ § ; µ §µ § 442.. MьstYvi ixtiyari qьvvYlYr sisteminin analitik mьvazinYt єYrtlYrini gцstYr. A) µ § ; µ § ; µ § B) µ § ; µ § ; µ § C) µ § ; µ § ; µ § D) µ § ; µ § ; µ § E) µ § ; µ § ; µ § 443. FYza paralel qьvvYlYr sisteminin analitik mьvazinYt єYrtlYrini gцstYr. QьvvYlYr µ § oxuna paraleledir. A) µ § ; µ § ; µ § B) µ § ; µ § ; µ § C) µ § ; µ § ; µ § D) µ § ; µ § ; µ § E) µ § ; µ § ; µ § 444. BYrk cismin iki tYrpYnmYz nцqtYsi varsa, bu cismin neзY mьvazinYt єYrti olar? A) 1
B) 4 C) 3
D) 6 E) 2
A) µ § ; µ § ; µ § B) µ § ; µ § ; µ § C) µ § ; µ § ; µ § D) µ § ; µ § ; µ § E) µ § ; µ § ; µ §
A) µ § ; µ § ; µ § B) µ § ; µ § ; µ § C) µ § ; µ § ; µ § D) µ § ; µ § ; µ § E) µ § ; µ § ; µ § 447. QьvvYlYr sisteminin O nцqtYsinY nYzYrYn baє momentinin qiymYtini gцstYr. A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
µ § A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
A) µ §µ § B) µ §µ § C) µ §µ § D) µ §µ § E) µ §µ §
A) µ §µ § B) µ §µ § C) µ §µ § D) µ §µ § E) µ §µ § 451. Aрэrlэрэ µ § olan tir divara sцykYnmiєdir. SьrtьnmY Ymsalэ nY qYdYr olmalэdэr ki, bu tir sьrьєmYsin. µ § B nцqtYsindYki sьrtьnmY nYzYrY alэnmэr. A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
A) µ § B) µ §
C) µ § D) µ §
E) µ § 453. Aєaрэdakэlardan hansэ Varinyon teoreminin ifadYsidir? A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
A) µ § B) µ §
C) µ § D) µ §
E) µ § 455. fermanэn hYndYsi dYyiєmYzliyinin (sYrtliyinin) zYruri єYrti aєaрэdakэlardan hansэdэr. µ § - fermanэn зubuqlarэnэn sayэ, µ § - dьyьnlYrinin sayэdэr. A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
A) cьt B) mYrkYz C) maddi nцqtY D) kьtlY
E) qьvvY 457. Aєaрэdakэ hansэ ifadY ixtiyari fYza cьtlYr sisteminin hYndYsi mьvazinYt єYrtidir. A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
A) µ § B) µ §
C) µ § D) µ §
E) µ § 459. QьvvYnin цzьnY paralel olaraq cismin bir nцqtYsindYn digYr nцqtYsinY kцзьrdьkdY onun cismY olan tYsiri dYyiєmYz, bu єYrtlY ki, ona momenti bu qьvvYnin µ § nYzYrYn momentinY bYrabYr olan bir cьt dY YlavY olunsun”. Buradakэ nцqtYlYrin yerinY aєaрэdakэ ifadYlYrdYn hansэnэ yazmaq doрrudur. A) KцзьrmY mYrkYzinY B) Эxtiyari nцqtYyY C) x oxuna D) y oxuna E) z oxuna 460. Aєaрэdakэ hansэ ifadY mьstYvi paralel qьvvYlYr sisteminin mьvazinYt єYrtidir? A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
A) µ § B) µ §
C) µ § D) µ §
E) µ § 462. Bircins hYcmlYrin aрэrlэq mYrkYzinin koordinatlarэ aєaрэdakэ hansэ ifadY ilY tapэlэr? A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
µ § A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §, µ § 464. 67. µ §µ § olduqda tirin A vY B dayaqlarэnda µ § vY µ § reaksiya qьvvYlYrini tapэn. µ §
A) µ §, µ § B) µ §, µ § C) µ § D) µ §, µ § E) µ §, µ §
A) µ §, µ §, µ § B) µ §, µ § C) µ §, µ § , µ § D) µ §, µ §, µ § E) µ §; µ §; µ § 466. µ §,µ §, µ § olduqda A dayaqэnэn µ § vY B dayaqэnэn µ § vY µ § reaksiya qьvvYlYrini tapэn. µ §
A) µ §, µ §, µ § B) µ §, µ § C) µ §, µ §, µ § D) µ §; µ §; µ § E) µ §, µ §, µ §
A) Onlar bir mьstYvi ьzYrindY yerlYєir vY tYsir xYtlYri bir nцqtYdY kYsiєir B) Onlar bir mьstYvi ьzYrindY yerlYєir vY tYsir xYtlYri bir nцqtYdY kYsiєmir C) Onlar bir mьstYvi ьzYrindY yerlYєir vY onlardan qurulmuє qьvvYlYr ьзbucaрэ цz ЁC цzьnY qapanmэr D) Onlar fYzada yerlYєir vY tYsir xYtlYri bir nцqtYdY kYsiєir E) Onlar fYzada yerlYєir vY tYsir xYtlYri bir nцqtYdY kYsiєmir 468. “QьvvYnin oxa nYzYrYn momenti, onun µ § mьstYvi ьzYrindYki proyeksiyasэnэn oxla mьstYvisinin kYsiєmY nцqtYsinY nYzYrYn momentinY bYrabYrdir”. Buradakэ nцqtYlYrin yerinY aєaрэdakэ ifadYlYrdYn hansэnэ yazmaq doрrudur? A) Oxla µ § bucaq YmYlY gYtirYn B) Эxtiyari C) HYmin oxa paralel D) Oxla µ § bucaq YmYlY gYtirYn E) Oxla µ § bucaq YmYlY gYtirYn 469. “Fermanэn hYndYsi dYyiєmYz (sYrt) olmasэ ьзьn o ancaq µ § YmYlY gYlmYlidir”. Buradakэ nцqtYlYrin yerinY aєaрэdakэlardan hansэnэ yazmaq doрrudur? A) Ьзbucaqlardan B) Dцrdbucaqlardan C) Ьзbucaqlar vY dцrdbucaqlardan D) Beєbucaqlardan E) Ьзbucaqlar vY beєbucaqlardan 470. Aєaрэdakэ hansэ ifadY mьstYvi cьtlYr sisteminin mьvazinYt єYrtidir. A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
A) µ § B) µ §
C) µ § D) µ §
E) µ § 472. Bircins mьstYvi fiqurlarэn aрэrlэq mYrkYzinin koordinatlarэ aєaрэdakэ hansэ ifadY ilY tapэlэr. A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
reaksiya qьvvYlYrini tapэn. µ §
A) µ § B) µ §
C) µ § D) µ §
E) µ § 474 .AC зubuq dayaq, B isY tYrpYnmYz oynaqlэ dayaqdэr. µ § AC зubuрunun S vY B dayaрэnэn µ § reaksiya qьvvYlYrini tapэn. µ §
A) µ § B) µ §
C) µ § D) µ §
E) µ § 475. µ § olduqda A dayaрэnэn µ §, B dayaрэnэn µ § reaksiya qьvvYlYrini tapэn. µ §
A) µ § B) µ §
C) µ § D) µ §
E) µ § 476. µ §µ § olduqda A dayaрэnэn µ § vY B dayaрэnэn µ § reaksiya qьvvYlYrini tapэn. µ §
A) µ § B) µ §
C) µ § D) µ §
E) µ § 477. AC зubuq dayaq, B isY tYrpYnmYz oynaqlэ dayaqdэr. µ § AC зubuрunun C vY B dayaрэnэn µ § vY µ § re reaksiya qьvvYlYrini tapэn. µ §
A) µ § B) µ §
C) µ § D) µ §
E) µ § 478. Kuba µ § cьtь tYsir edir. Bu cьtьn moment vektoru µ § oxu ilY hansэ bucaq tYєkil edir? A) µ §
B) 0 C) µ §
D) µ § E) µ §
mYsafYµ §µ § vY bucaqlar µ §olarsa, YvYzlYyici cьtьn momentinin qiymYtini tapmalэ. A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
A) µ § B) µ §
C) µ § D) µ §
E) µ § 481. ЏgYr yayэlmэє yьkьn intensivliyi µ § vY B dayaq reaksiya qьvvYsi µ § olarsa, onda verilmiє tirY tYsir edYn M momentinin qiymYtini tapmalэ. A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
A) µ § B) µ §
C) µ § D) µ §
E) µ § 483.µ § qьvvYsi ilY yьklYnmiє fermanэn 1saylэ зubuрundakэ daxili qьvvYni tapmalэ. A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) 0
A) µ § B) µ §
C) µ § D) µ §
E) µ § 485. Ьз oynaqlэ taр M momenti ilY yьklYnmiєdir. Taрэn зYkisini nYzYrY almadan µ § dayaq reaksiya qьvvYsini tapmalэ. A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) 0
A) µ § B) µ §
C) µ § D) µ §
E) µ § 485. Bircins зubuqlardan ibarYt fermanэn aрэrlэq mYrkYzinin koordinatlarэnэ tapmalэ. A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
A) µ § B) µ §
C) µ § D) µ §
E) µ § 487. SahYsi єtrixlYnmiє fiqurun aрэrlэq mYrkYzinin koordinatlarэnэ tYyin etmYli. ЦlзьlYr єYkildY sm-lY verilmiєdir. A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
A) µ § B) µ §
C) µ § D) µ §
E) µ § 489. Sistemin baє vektoru µ § vY baє momenti µ § єYrtindY sistemdY hansэ xьsusi hal baє verir? A) baє vektor sistemin YvYzlYyicisidir B) qьvvYlYr sistemi mьvazinYtdYdir C) qьvvYlYr sistemi bir cьtY gYtirilir D) baє vektor sistemin YvYzlYyicisi ola bilmYz E) sistem dinamik vint halэna gYtirilir 490. Bir nцqtYyY tYtbiq olunmuє 2 qьvvYnin YvYzlYyicisini tYyin etmYk ьзьn aєaрэdakэ ifadYlYrdYn hansэ doрrudur. A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
A) Bu sistemin hYmin cismY tYsiri dYyiєmYz B) Bu sistem qeyri-sYrbYst olar C) Bu sistem mьvazinYtini itirYr D) Bu sistemin hYmin cismY tYsiri dYyiєYr E) Bu sistem sYrbYstliyini itirYr
A) Onun hYmin cismY olan tYsiri dYyiєmYz B) Cismi цzь ilY bYrabYr sьrьyYr C) CismY tYsir edYr D) Cismin sьrYtini artэrar E) Cisim sьrYtini azaldar3. 493. I nцv dayaqlarda reaksiya qьvvYsinin neзY elementi mYlum olur? A) 2
B) 3 C) 1
D) 4 E) 5
A) 1 B) 2
C) 4 D) 3
E) 5 149. III nцv dayaqlarda reaksiya qьvvYsinin neзY elementi mYlum olur? A) 0
B) 2 C) 1
D) 4 E) 3
A) Sistem momenti µ § - a bYrabYr olan tYk bir cьtY gYtirilir B) Sistem tYk bir qьvvYyY gYtirilir C) Sistem dinamya gYtirilir D) Sistem mьvazinYtdY olar E) Sistem YvYzlYyici qьvvYyY gYtirilir
A) Cьtьn oxa nYzYrYn momenti onun moment vektorunun hYmin ox ьzYrindYki proyeksiyasэna bYrabYrdir B) Cьtьn oxa nYzYrYn momenti cьtьn qьvvYlYrinin bu ox ьzYrindYki proyeksiyalarэnэn cYbri cYminY bYrabYrdir C) Cьtьn oxa nYzYrYn momenti onun moment vektorunun bu oxa perpendikulyar mьstYvi ьzYrindYki proyeksiyasэna bYYrabYrdir D) Cьtьn oxa nYzYrYn momenti cьtьn qьvvYlYrinin bu ox ьzYrindYki proyeksiyalarэnэn hYndYsi cYminY bYrabYrdir E) Cьtьn oxa nYzYrYn momenti cьtьn qьvvYlYrinin bu ox ьzYrindYki proyeksiyasэna bYrabYrdir 498. ЭfadYni tamamlayэn: “ QьvvYni цzьnY paralel olaraq cismin baєqa nцqtYsinY kцзьrdьkdY hYmin qьvvYyY ekvivalent olan µ §”. A) Bir qьvvY vY bir cьt alэnэr B) Bir cьt alэnэr C) Эki qьvvY alэnэr D) Bir qьvvY alэnэr E) Эki qьvvY vY bir cьt alэnэr 499. QьvvYnin ox ьzYrindYki proyeksiyasэ hansэ halda doрrudur? A) µ §
B) µ § C) µ §
D) µ § E) µ §
A) µ § B) µ §
C) µ § D) µ §
E) µ § 501. CьtlYr haqqэnda aєaрэdakэ ifadYlYrdYn hansэ doрru deyil? A) Cьt qьvvYllYri bir qьvvY ilY YvYz etmYk olar B) Cьt qьvvY mьvazinYtdY ola bilmYz C) Cьtьn tYsirindYn cisim fэrlanma hYrYkYti edir D) Cьt yalnэz cьtlY YvYz edilY bilYr E) QьvvYlYr cьtьnьn YvYzlYyici qьvvYsi yoxdur Yüklə 388,85 Kb. Dostları ilə paylaş:
|