NyzYri mexanika I



Yüklə 388,85 Kb.
səhifə2/5
tarix10.06.2018
ölçüsü388,85 Kb.
#53287
1   2   3   4   5
119. Aєaрэdakэ hansэ ifadY mьstYvi paralel qьvvYlYr sisteminin mьvazinYt єYrtidir?

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §
120. Aєaрэdakэ hansэ ifadY fYza ixtiyari qьvvYlYr sisteminin mьvazinYt єYrtidir?

A) µ §

B) µ §


C) µ §

D) µ §


E) µ §
121. Bir- birinY paralel olmayan ьз qьvvY mьvazinYtdY olarsa, aєaрэdakэ ifadYlYrdYn hansэnэn doрru olduрunu gцstYrin.

A) Onlar bir mьstYvi ьzYrindY yerlYєir vY tYsir xYtlYri bir nцqtYdY kYsiєir

B) Onlar bir mьstYvi ьzYrindY yerlYєir vY tYsir xYtlYri bir nцqtYdY kYsiєmir

C) Onlar bir mьstYvi ьzYrindY yerlYєir vY onlardan qurulmuє qьvvYlYr ьзbucaрэ цz ЁC цzьnY qapanmэr

D) Onlar fYzada yerlYєir vY tYsir xYtlYri bir nцqtYdY kYsiєir

E) Onlar fYzada yerlYєir vY tYsir xYtlYri bir nцqtYdY kYsiєmir


122. O nцqtYsindY tYtbiq olunmuє µ § qьvvYlYr sistemi verilmiєdir. Bu qьvvYlYr sisteminin µ § YvYzlYyicisi ьзьn yazэlmэє aєaрэdakэ ifadYlYrdYn hansэ doрrudur?

µ §


A) µ § - O nцqtYsindY tYtbiq olunur

B) µ § - O nцqtYsindY tYtbiq olunmur

C) µ § - O nцqtYsindY tYtbiq olunur

D) µ § - O nцqtYsindY tYtbiq olunmur


123. Aєaрэdakэlardan hansэ µ § qьvvYsinin O nцqtYsinY nYzYrYn momentinin cYbri ifadYsidir?

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §
124. µ § qьvvYlYr sisteminin O nцqtYsinY nYzYrYn baє momentini µ § ilY iєarY etsYk, µ § ьзьn aєaрэdakэ ifadYlYrdYn hansэ doрrudur?

A) µ §

B) µ §


C) µ §

D) µ §


E) µ §
125. “QьvvYnin oxa nYzYrYn momenti, onun µ § mьstYvi ьzYrindYki proyeksiyasэnэn oxla mьstYvisinin kYsiєmY nцqtYsinY nYzYrYn momentinY bYrabYrdir”. Buradakэ nцqtYlYrin yerinY aєaрэdakэ ifadYlYrdYn hansэnэ yazmaq doрrudur?

A) Oxla µ § bucaq YmYlY gYtirYn

B) Эxtiyari

C) HYmin oxa paralel

D) Oxla µ § bucaq YmYlY gYtirYn

E) Oxla µ § bucaq YmYlY gYtirYn


126. QьvvYnin oxla µ § bucaq YmYlY gYtirYn mьstYvi ьzYrindYki proyeksiyasэnэn oxla mьstYvisinin kYsiєmY nцqtYsinY nYzYrYn momentinY bYrabYrdir”

A) QьvvYnin oxa nYzYrYn momenti

B) qьvYnin proyeksiyasэna

C)qьvvYnin cYminY

D) qьvvYnin fYrqinY

E) qьvvYlYr sisteminY


127. “Fermanэn hYndYsi dYyiєmYz (sYrt) olmasэ ьзьn o ancaq µ § YmYlY gYlmYlidir”. Buradakэ nцqtYlYrin yerinY aєaрэdakэlardan hansэnэ yazmaq doрrudur?

A) Ьзbucaqlardan

B) Dцrdbucaqlardan

C) Ьзbucaqlar vY dцrdbucaqlardan

D) Beєbucaqlardan

E) Ьзbucaqlar vY beєbucaqlardan


128. CismY bir nцqtYdY tYtbiq olunmuє iki qьvvYnin YvYzlYyicisi hYmin nцqtYdY tYtbiq olunmaqla, qiymYt vY istiqamYtcY bu qьvvYlYr ьzYrindY qurulmuє nY ilY ifadY olunur.

A) paraleloqramэn dioqanalэ

B) kubun hYcmi

C) trapesin dioqanalэ

D) ьзbucaрэn medianэ

E) paraleloqramэn perimetri


129. Эki cismin bir-birinY qarєэlэqlэ tYsir qьvvYlYri qiymYtcY bYrabYr,istiqamYtcY bir dьz xYtt boyu Yks tYrYfY yцnYlmYsini necY yazmaq olar?

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §
130. AB dьz xYttinin ьzYrindY eyni tYrYfY tYsir edYn 5 qьvvY verilir vY bunlarэn YvYzlYyicisi verilYn ifadYlYrdYn hansэdэr.

A) µ §

B) µ §


C) µ §

D) µ §


E) µ §
131.Bir mьstYvi ьzYrindY yerlYєib bir-birinY paralel olmayan ьз, qьvvYlYrin tYsir xYtti bir nцqtYdY nY vaxt kYsiєYr.

A) mьvazinYtdY olarsa

B) paralel olarsa

C) perpendikulyar olarsa

D) зarpaz olarsa

E) YksinY olarlarsa


132. Aєaрэdakэ hansэ ifadY mьstYvi cьtlYr sisteminin mьvazinYt єYrtidir.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §
133. Aєaрэdakэ hansэ ifadY fYza paralel qьvvYlYr sisteminin mьvazinYt єYrtidir. Z oxu qьvvYlYrin istiqamYtinY paralel gцtьrьlmьєdьr.

A) µ §

B) µ §


C) µ §

D) µ §


E) µ §
134. QьvvY oxa perpendikulyar olduqda ,onun proyeksiyasэ necY olar.

A) proyeksiyasэ sэfэr olar

B) proyeksiyasэ paralel olar

C) proyeksiyasэ ьst-ьstY dьєYr

D) proyeksiyasэ ьз olar

E) proyeksiyasэ olmaz


135. KYsiєYn qьvvYlYr sisteminin YvYzlYyicisi analitik olaraq verilYn dьsturlardan hansэnda doрrudur

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §
136. Aєaрэdakэ hansэ ifadY mьstYvi ixtiyari qьvvYlYr sisteminin mьvazinYt єYrtidir.

A) µ §

B) µ §


C) µ §

D) µ §


E) µ §
137. Aєaрэdakэ hansэ ifadY fYza ixtiyari qьvvYlYr sisteminin hYndYsi mьvazinYt єYrtidir.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §
138. Paralel qьvvYlYr mYrkYzinin radius vektoru aєaрэdakэ hansэ ifadY ilY tapэlэr?

A) µ §

B) µ §


C) µ §

D) µ §


E) µ §
139. Bircins mьstYvi fiqurlarэn aрэrlэq mYrkYzinin koordinatlarэ aєaрэdakэ hansэ ifadY ilY tapэlэr.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §
140. Kuba µ § cьtь tYsir edir. Bu cьtьn moment vektoru µ § oxu ilY hansэ bucaq tYєkil edir?

A) µ §

B) 0


C) µ §

D) µ §


E) µ §
141. Aрэrlэрэ P olan kьrY nahamar sYthli єaquli divara D nцqtYsindY sцykYnir. KьrY divarla µ § bucaрэ YmYlY gYtirYn зYkisiz AB зubuрu vasitYsilY mьvazinYtdYdir. ABзubuрunda yaranan daxili S qьvvYsini tapmalэ.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §
142.bir cismin digYr cismY tYsiri nY ilY xarakterizY olunur.

A) hYrYkYt miqdarэ

B) qьvvY

C) iє;

D) gьc


E) kinetik enerji
143.mьstYvidY yerlYєYn tYsir xYtlYri bir nцqtYdY kYsiєYn qьvvYlYr sisteminin neзY mьvazinYt tYnliklYri var

A) 2;


B) 3;

C) 4;


D) 5;

E) 1.
144. Бир нюгтяйя тятбиг олунмуш вя бир-бири иля мцяййян буъаг ямяля эятирян ики гцввянин явязляйиъисинин моменти щаггындакы теореми ким мцяййян етмишдир?

A) Варинйон;

B) Ейлер;

C) Нйутон;

D) Лагранж;

E) Даламбер.
145. Фязада йерляшян вя тясир хятляри бир нюгтядя кясишян гцввяляр системинин нечя мцвазинят тянликляри вардыр?

A) 3;


B) 2;

C) 4;


D) 1;

E) 5.
146.Сечилмиш О мяркязиндян Ф гцввясиня ендирилмиш перпендикулйарын узунлуьу щ оларса, гцввянин О нюгтясиня нязярян моменти няйя бярабярдир?

A) Fh

B) щ/Ф;


C) µ §;

D) щ2Ф;


E) щФ2.
147.Мцстяви цзяриндя ихтийари сурятдя йерляшян гцввялярин нечя мцвазинят тянликляри вардыр?

A) 1;


B) 2;

C) 3;


D) 4 ;

E) 5.
148.Фязада йерляшян паралел гцввяляр системинин нечя мцвазинят шяртляри вардыр?

A) 2;

B) 1;


C) 4;

D) 3;


E) 5.
149.Гцввяляр системинин щяндяси ъяминя (явязляйиъийя) бярабяр олан гцввя неъя адланыр?

A) Баш вектор;

B) Баш момент;

C) Tяк гцввя;

D) Гцввя моменти;

E) Явязляйиъи.


150.Бир нюгтяйя тятбиг олунмуш вя бир-бириня перпендикулйар олан ики гцввянин (Ф1 = 6Н; Ф2 = 8Н) явязляйиъиси нечя Нйутон олар?

A) 14;


B) 8;

C) 10;


D) 12;

E) 61.
151.FYzada hYrYkYt edYn nцqtYnin halэ neзY hYrYkYt tYnliyi ilY mьYyyYn olunur?

A) 1;

B) 2;


C) 3;

D) 4;


E) 5.
152.Нюгтянин щярякяти µ § гануну иля мцяййян олунарса, онун сцряти (в) щансы дцстурла тяйин олунур?

µ §;


µ §;

µ §;


µ §;

µ §.
153.Нюгтянин щярякяти µ § гануну иля мцяййян олунарса, онун тяъили µ § щансы дцстурла тяйин олунур?

µ §;

µ §;


µ §;

µ §;


µ §.
154.Яэяр ъисим ирялилямя щярякяти едярся онун М, Н, К нюгтяляринин сцрятляри арасында ня кими асылылыг вардыр?

µ §;


µ §;

µ §;


µ §;

µ §.
155. Bircinsli AB tirinin A nцqtYsi hamar divara, B ucu isY dцєYmYyY sцykYnir. Onda dцєYmY ilY tir arasэnda sьrьєmY sьrtьnmY Ymsalэ nY qYdYr olar?

A) 0,5

B) 0,4


C) 0,6

D) 0,3


E) 0,2
156. MьstYvi paralel qьvvYlYr sisteminin neзY analitik mьvazinYt єYrtlYri var.

A) 2


B) 4

C) 6


D) 3

E) 1
157. ЄYkildY gцstYrilYn yastэ fiqyryn A nцqtYsinin sьrYti verilmiєdir. B nцqtYsinin sьrYtini tapmalэ.

A)

B)


C)

D)


E)
158. TYsir xYtlYri bir nцqtYdY kYsiєYn mьstYvi qьvvYlYr sisteminin neзY analitik mьvazinYt єYrtlYri var.

A) 2


B) 3

C) 1


D) 4

E) 0
159. TYsir xYtlYri bir nцqtYdY kYsiєYn fYza qьvvYlYr sisteminin neзY analitik mьvazinYt єYrtlYri var.

A) 3

B) 2


C) 1

D) 4


E) 0
160. Эxtiyari fYza qьvvYlYr sisteminin neзY analitik mьvazinYt єYrtlYri var.

A) 6


B) 2

C) 4


D) 3

E) 1
161. Эxtiyari mьstYvi qьvvYlYr sisteminin neзY analitik mьvazinYt єYrtlYri var.

A) 3

B) 2


C) 4

D) 6


E) 1
162. FYza paralel qьvvYlYr sisteminin neзY analitik mьvazinYt єYrtlYri var.

A) 4


B) 2

C) 6


D) 3

E) 1
163. MьstYvi paralel qьvvYlYr sisteminin neзY analitik mьvazinYt єYrtlYri var.

A) 2

B) 4


C) 6

D) 3


E) 1
164. Bir ЁC biri ilY - li bucaq YmYlY gYtirYn, qiymYtcY - a bYrabYr iki qьvvYnin YvYzlYyicisi nYyY bYrabYr olar?

A) 9,24


B) 5,73

C) 4,87


D) 8,21

E) 6,38
165. ; vY mьstYvi qьvvYlYr sisteminin YvYzlYyicisi nYyY bYrabYr olar?

A) 10,39

B) 9,31


C) 5,89

D) 2,94


E) 8,57
166. Bir nцqtYyY tYtbiq olunmuє vY qьvvYlYrinin YvYzlYyicisi ьfьqi oxla - li bucaq tYєkil edir. qьvvY vektoru Ox oxu istiqamYtindY yцnYlir, qьvvY vektoru isY bu oxla -li bucaq tYєkil edir. qьvvY vektorunun qiymYtini tapmalэ.

A) 4,62


B) 5,97

C) 7,39


D) 3,85

E) 6,71
167. Baрlanmэє tirY mьstYvi paralel qьvvYlYr sistemi tYsir edir. Bu halda qьvvYlYr sisteminin neзY mьvazinYt єYrti olar?

A) 2

B) 1


C) 3

D) 4


E) 5
168. CismY Ox oxuna paralel olan и qьvvYlYri tYsir edir. Bu sistemin mьvazinYtdY olmasэ ьзьn qьvvYsi nYyY bYrabYr olar?

A) 9


B) 7

C) 6


D) 8

E) 5
169. Ьз qьvvYdYn ibarYt mьstYvi qьvvYlYr sistemi mьvazinYtdYdir. Verilir: vY qьvYlYri Ox oxunun mьsbYt tYrYfi ilY vY tYєkil edir. Onda qьvvYsinin qiymYti nYyY bYrabYr olar?

A) 4,84

B) 3,96


C) 5,12

D) 6,38


E) 2,54
170.Ирялилямя щярякяти едян ъисмин К нюгтясинин сцряти 5 м/сан оларса, ъисмин бу нюгтядян 0,5 метр мясафядя олан Н нюгтясинин сцряти неъя олар.

2,5 м/сан;

5 м/сан;

10 м/сан;

0,5 м/сан;

12 м/сан.


171. QьvvYnin ox ьzYrindYki proyeksiyalarэ , , olduрunu bilYrYk, qьvvYsinin modulunu tapmalэ.

A) 43,9


B) 32,8

C) 51,6


D) 29,8

E) 39,6
172. Oxyz koordinat sistemindY O nцqtYsinY vY qьvvYlYri verilmiєdir. Onda YvYzlYyicinin modulu nYyY bYrabYr olar?

A) 27,1

B) 31,2


C) 19,5

D) 22,7


E) 33,8
173. Ьз єaquli kYndir vasitYsilY зYkisi olan konstruksiya saxlanэlэr. ЏgYr iki kYndirdY yaranan dartэlma qьvvYsi bYrabYr olub olarsa, ьзьncь kYndirdY yaranan qьvvY nYyY bYrabYr olar?

A) 2,5


B) 3,2

C) 1,9


D) 2,9

E) 3,1
174. Dцrd vertikal kYndir aрэrlэрэ olan konstruksiyanэ saxlayэr. ЏgYr ьз kYndirdYki dartэlma qьvvYsi olarsa, dцrdьncь kYndirdY nY qYdYr qьvvY yaranar?

A) 0,25

B) 0,15


C) 0,35

D) 0,5


E) 0,75
175. vY qьvvYlYri mьvazinYtdYdir. Bu qьvvYlYr bir ЁC birilY tYєkil edir. qьvvYsi nYyY bYrabYr olar7

A) 10


B) 8

C) 7


D) 11

E) 9
176. Ьз dYnY bir nцqtYyY tYtbiq olunmuє qьvvYlYr sistemi verilmiєdir: , , , , , , , , . Onda bu qьvvYlYrin YvYzlYyicisinin modulu nYyY bYrabYr olar?

A) 26,9

B) 21,8


C) 32,6

D) 19,7


E) 31,1
177. qьvvYsi verilmiєdir. Onda bu qьvvY vektorunun Ox oxu ilY YmYlY gYtirdiyi bucaрэn kosinusu nYyY bYrabYr olar?

0,652


0,707

0,856


0,498

0,593
178. qьvvYsi verilmiєdir. Onda bu qьvvY vektorunun Ox oxu ilY YmYlY gYtirdiyi bucaрэn kosinusu nYyY bYrabYr olar?

A) 0,375

B) 0,156

C) 0,707

D) 0,798

E) 0,693
179. Yьk mail mьstYvi ьzYrindYdir.SьrьєmY sьrtьnmY Ymsalэ 0,6 ЁC dэr. ЏgYr yьk mail mьstYvi ьzYrindY mьvazinYtdY olarsa, bu mьstYvinin ьfьqlY YmYlY gYtirdiyi bucaq nY qYdYr olar?

A) 31


B) 37

C) 25


D) 39

E) 44
180. Aрэrlэрэ olan silindr horizontal mьstYvi ьzYrindYdir. DiyirlYnmY sьrtьnmY Ymsalэ 0,007 metrdir. Silindrin diyirlYnmYsi ьзьn Yn kiзik cьt qьvvYnin momentinin modulu nYyY bYrabYr olar?

A) 3,64

B) 2,75


C) 4,82

D) 5,02


E) 1,63
181. Dьz xYtli AB зubuрunun A vY B nцqtYlYrinin koordinatlarэ: ; . Onda bu зubuрun aрэrlэq mYrkYzinin koordinatэ nYyY bYrabYr olar?

A) 25


B) 20

C) 31


D) 17

E) 35
182. Bircinsli ABD lцvhYsi dьzbucaqlэ єYklindYdir. Ьзbucaрэn tYpYlYrinin koordinatlarэ ; olduрu mYlumdur. Onda ьзbucaрэn aрэrlэq mYrkYzinin koordinatэ nYyY bYrabYr olar?

4

5

6



7

8
183. Bircinsli piramidanэn hьndьrlьyь - dir. Onda piramidanэn aрэrlэq mYrkYzindYn oturacaрэna qYdYr mYsafY nY qYdYr olar?

A) 0,2

B) 0,5


C) 0,6

D) 0,3


E) 0,4
184. SьrьєmY sьrtьnmY Ymsalэ 0,3 ЁC dьr. Onda cisim qьvvYnin tYsiri altэnda yuxarэya doрru hYrYkYt etmYsi ьзьn cismin kьtlYsi nY qYdYr olar?

A) 118


B) 97

C) 105


D) 128

E) 130
185. D tYpYsindYki bucaрэ olan ABD ьзbucaрэnэn tYpYlYrinin koordinatlarэ ; ; ; . Onda bu ьзbucaрэn aрэrlэq mYrkYzinin koordinatэ nY qYdYr olar?

A) 0.634

B) 0.412

C) 0.873

D) 0.542

E) 0.729
186. Bircinsli piramidanэn hьndьrlьyь - dir. Onda piramidanэn aрэrlэq mYrkYzindYn oturacaрэna qYdYr olan mYsafYsi nY qYdYr olar?

A) 0,3


B) 0,5

C) 0,6


D) 0,4

E) 0,2
187. Bircinsli AB tirinin A nцqtYsi hamar divara, B ucu isY dцєYmYyY sцykYnir. Onda dцєYmY ilY tir arasэnda sьrьєmY sьrtьnmY Ymsalэ nY qYdYr olar?

A) 0,5

B) 0,4


C) 0,6

D) 0,3


E) 0,2
188. Aрэrlэрэ olan cisim horizontal mьstYvinin ьzYrindYdir. Cisim horizontal ip vasitYsilY dartэlэr. CisimlY mьstYvi arasэnda sьrtьnmY Ymsalэ 0,2 ЁC yY bYrabYr olarsa, sьrtьnmY qьvvYsi nYyY bYrabYr olar?

A) 40


B) 53

C) 32


D) 49

E) 37
189. Aрэrlэрэ olan bircinsli tYkYrY horizontal mьstYvi ьzYrindY momenti olan cьt tYsir edir. Onda tYkYr sьkunYtdY olanda diyirlYnmY sьrtьnmY Ymsalэ nYyY bYrabYr olar?

A) 0,005

B) 0,004

C) 0,003

D) 0,006

E) 0,002
190. Uzunluрu olan зevrYnin hissYsi Dekart koordinat sisteminin birinci rьbьndY yerlYєir. NцqtYlYrin koordinatlarэ ; ; ; . Onda зevrYnin bu hissYsinin aрэrlэq mYrkYzinin koordinatэ nY qYdYr olar?

A) 7,78


B) 5,83

C) 9,54


D) 6,82

E) 8,91
191. Radiusu olan diskin konturunun yarэsэ Dekart koordinat sistemindY Ox oxunun ьzYrindYdir. NцqtYlYrin koordinatlarэ ; ; ; . Onda bu fiqurun koordinatэ nYyY bYrabYr olar?

A) 0.4

B) 1,01


C) 1.23

D) 0,7


E) 0,9
192. NцqtYnin radial sьrYti - dir. ЏgYr tam sьrYt polyar radiusla - li bucaq tYєkil edYrsY, bu zaman nцqtYnin tam sьrYti nYyY bYrabYr olar?

A) 2,83


B) 1,97

C) 3,21


D) 2,69

E) 3,17
193. NцqtYnin transvesral sьrYti - dir. ЏgYr tam sьrYt vektoru polyar radiusla - li bucaq tYєkil edYrsY, radial sьrYt nYyY bYrabYr olar?

A) 5,2

B) 4,71


C) 3,84

D) 4,9


E) 3,9
194. NцqtYnin radial sьrYti - dir. ЏgYr nцqtYnin tam sьrYti olarsa, transversal sьrYti nYyY bYrabYr olar?

A) 17,3


B) 18,5

C) 16.4


D) 19,1

E) 15,9
195. NцqtYnin hYrYkYt tYnliklYri polyar koordinat sistemindY verilmiєdir: . ЏgYr olarsa, polyar radiusu nYyY bYrabYr olar?

A) 9,87

B) 10,03

C) 7,64

D) 8,77


E) 6,52
196. Radial sьrYt - dir. ЏgYr nцqtYnin tam sьrYti olarsa transversal sьrYt nYyY bYrabYr olar?

A) 19,1


B) 18,5

C) 17,3


D) 16,4

E) 15,9
197. NцqtYnin hYrYkYt tYnliklYri polyar koordinat sistemindY verilmiєdir: . ЏgYr polyar radius olarsa, bu zaman polyar bucaq nYyY bYrabYr olar?

A) 1,82

B) 1,42


C) 1,74

D) 2,14


E) 2,08
198. NцqtYnin hYrYkYti polyar koordinat sistemindY verilmiєdir: . ЏgYr polyar radius olarsa, transversal sьrYt nYyY bYrabYr olar?

A) 7


B) 8

C) 6


D) 5

E) 2
209. NцqtYnin hYrYkYti polyar koordinat sistemindY verilmiєdir: . ЏgYr polyar bucaq 2.5 rad olarsa, radial sьrYt nYyY bYrabYr olar?

A) 1.5

B) 1.1


C) 1.9

D) 2.1


E) 0.9
200. Cisim eyni zamanda iki parallel oxun Ytrafэnda fэrlanma hYrYkYti edir. Bucaq sьrYtlYri vektorlarэ eyni tYrYfY yцnYlir.onda mьtlYq fэrlanma sьrYti nYyY bYrabYrdir?

A) 5


B) 4

C) 2.5


D) 1

E) 2.3
201. Beє gцyYrtYli gYmi 3.6 km/saat sьrYti ilY ьzьr.onun lifti isY 0.5 m/san sьrYti ilY qalxэr.onda liftin iзYrisindYki tYrpYnmYz adamэn mьtlYq sьrYti nYyY bYrabYr olar?

A) 0.87

B) 1.12


C) 2.69

D) 2.19


E) 0.91
202. Radisusu 0.5 m olan disk o nцqtYsindY 0 nцqtYsindY xOy mьstYvisindY yerlYєib vY eyni zamanda iki paralel oxlar Ytrafэnda fэrlanma hYrYkYtindY iєtirak edir:Ox oxu Ytrafэnda 2 rad/san bucaq sьrYtilY vY Ax oxu (diskY toxunan) Ytrafэnda 2 rad/san bucaq sьrYti .maksimum sьrYti olan nцqtYnin sьrYtini tapmalэ.

A) 3


B) 2

C) 0.5


D) 1.5

E) 2.5
203. Beє gцyYrtYli gYmi sьrYtiilY hYrYkYt edir. Liftin iзYrindYki adam isY 0.3 m/san sьrYti ilY qalxэr.Liftin sьrYti 0.2 m/san olarsa,adamэn mьtlYq sьrYti nYyY bYrabYr olar?

A) 0.621

B) 0.219

C) 0.539

D) 1.5


E) 2.5
204. GYmi 3 m/san sьrYti ilY hYrYkYt edir, GYminin gцyYrtYsindY yьk maєэnэ 3t2 qanunu ilY, maєэnэn hYrYkYtinin YksinY onun banэnda adam2t2 qanunu ilY hYrYkYt edir.t=1 san anэnda mьtlYq sьrYtini tapmalэ.

A) 1


B) 2

C) 3


D) 4

E) 5
205. Vaqonun banэ eyni zamanda iki irYllYmY hYrYkYti edir:uzunluрu boyunca 1m/san2 tYcili ilY , vertikal istiqamYtdY y=1+sin2pt qanunu ulY hYrYkYt edir. Onda banэn maksimal mьtlYq tYcili nY qYdYr olar?

A) 1.82

B) 1.27


C) 3.14

D) 2.03


E) 1.92
206. Cisim eyni zamanda paralel oxlar Ytrafэnda 3 fэrlanma hYrYkati edir.щ1=5rad/san, щ2=4 rad/san.onda mьtlYq bucaq sьrYti nYyY bYrabYr olacaq?

A) 11


B) 10

C) 6


D) 12

E) 2
207. Cisim eyni zamanda iki fэrlanma hYrYkYtindY iєtiurak edir: щ1=4rad/san, щ2=-3 rad/san. Onda mьtlYq bucaq sьrYti nYyY bYrabYr olar?

A) 7

B) 1


C) -1

D) -7


E) 12
208. qьvvYnin ox ьzYrinY proyeksiyasэnYyY bYrabYr olur

A) qьvvYnin modulu ilY oxun mьsbYt istiqamYtilY qьvvY arasэnda qalan bucaрэn kosinusu hasilinY

B) qьvvYnin modulu ilY oxun mьsbYt istiqamYtilY qьvvY arasэnda qalan bucaрэn sinusuu hasilinY

C) sэfra bYrabYr olur.

D) proyeksiya mYnfi olur

E) proyeksiya mьsbYt olur


209. µ § tYnliklYr nYyi ifadY edir

A) qьvvYnin ox ьzYrinY proyeksiyasэ

B) qьvvYnin mьstYvi ьzYriY proyeksiyasэ

C) qьvvYnin fYzada vYziyyYtidir

D) cьt qьvvYnin proyeksiyasэnэ

E) qьvvYnin cYmlYnmYsini


210.QьvvYnin nцqtYyY nYzYrYn vektor momenti necY vektordur?

A) Baрlэ

B) SьrьєkYn

C) SYrbYst

D) Vektor deyil

E) Skalyardэr


211. µ § 211. Verilmiє qьvvYlYr sisteminin mьvazinYtlYєdiricisi olan µ § qьvvYsinin qiymYtini tapэn: µ §

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §
212. Aєaрэdakэ qьvvYlYr sisteminin A nцqtYsinY nYzYrYn baє momentini tapmalэ: µ § ; µ § ; µ §

A) µ §

B) µ §


C) µ §

D) µ §


E) µ §
213. Verilmiє µ § qьvvYsinin Z oxuna nYzYrYn momentini alэn. µ § ; µ § ; µ §.

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §
214. FYzada ixtiyari qьvvYlYr sisteminin analitik mьvazinYt tYnliklYrini gцstYrin.

A) µ § ; µ § ;µ § ;µ § ;µ §; µ §

B) µ § ; µ § ; µ § ; µ §

C) µ § ;µ § ;µ § ;µ §; µ §; µ §

D) µ §; µ §; µ §; µ §; µ §

E) µ §; µ §; µ §; µ §
215. FYza paralel qьvvYlYr sisteminin hYndYsi mьvazinYt єYrtlYrini gцstYrin.

A) µ § ; µ §

B) µ §;µ §

C) µ § ; µ §

D) µ § ; µ §

E) µ §; µ §


216. µ § ; µ § єYrti nYyi ifadY edir

A) FYza paralel qьvvYlYr sisteminin hYndYsi mьvazinYt єYrtlYrini

B) fYza kYsiзYn qьvvYlYr sisteminin mьvazinYtini

C) mьstYvi qьvvYlYr sistemini

D) vektorlanэn toplanmasэnэ

E) fYzada vektorlarэn fэrlanmasэnэ


217. Paralel qьvvYlYr mYrkYzinin koordinatlarэnэ gцstYrin.

A) µ § ; µ § ; µ §

B) µ § ; µ § ; µ §

C) µ § ; µ § ; µ §

D) µ § ; µ § ; µ §

E) µ § ; µ § ; µ §


218. AB tiri divara sancэldэрэ yerdY ( A nцqtYsindY) yaranan reaksiya qьvvYsinin hansэ toplananlarэ olar?

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §
219. GцstYrilYn єYklidY F qьvvYsinin qiymYti nY qYdYr olmalэdэr ki, bu tir mьvazinYtdY qalsэn? Burada µ §; µ §; µ §.

A) µ §

B) µ §


C) µ §

D) µ §


E) µ §
220. Hansэ halda baxэlan cisim mьvazinYtdY olar?

A) µ §


B) µ §

C) µ §


D) µ §

E) µ §
221. TYsir xYtlYri bir nцqtYdY kYsiєYn fYza qьvvYlYr sisteminin analitik mьvazinYt єYrtlYrini gцstYrin.

A) µ § ;µ §; µ §

B) µ § ;µ §;µ §

C) µ § ;µ §;µ §

D) µ §; µ §;µ §

E) µ §;µ §;µ §
222. BYrk cismin iki tYrpYnmYz nцqtYsi varsa, bu cismin neзY mьvazinYt єYrti olar?

A) 1


B) 4

C) 3


D) 6

E) 2
223. FYzada cьt qьvvYlYr sisteminin mьvazinYt єYrtlYrini gцstYr.

A) µ § ; µ § ; µ §

B) µ § ; µ § ; µ §

C) µ § ; µ § ; µ §

D) µ § ; µ § ; µ §

E) µ § ; µ § ; µ §
224. Cismin aрэrlэq qьvvYsinin koordinatlarэnэ gцstYr.

A) µ § ; µ § ; µ §

B) µ § ; µ § ; µ §

C) µ § ; µ § ; µ §

D) µ § ; µ § ; µ §

E) µ § ; µ § ; µ §


225. QьvvYlYr sisteminin O nцqtYsinY nYzYrYn baє momentinin qiymYtini gцstYr.

A) µ §


Yüklə 388,85 Kb.

Dostları ilə paylaş:
1   2   3   4   5




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©muhaz.org 2024
rəhbərliyinə müraciət

gir | qeydiyyatdan keç
    Ana səhifə


yükləyin