NyzYri mexanika I

D) Cьtьn tYsirindYn cisim fэrlanma hYrYkYti edir

E) QьvvYlYr cьtьnьn YvYzlYyici qьvvYsi yoxdur

424. ЭfadYni tamamlayэn: QьvvYni цzьnY paralel olaraq cismin baєqa nцqtYsinY kцзьrdьkdY hYmin qьvvYyY ekvivalent olan

A) Bir qьvvY vY bir cьt alэnэr

B) Bir qьvvY alэnэr

C) Bir cьt alэnэr

D) Эki qьvvY alэnэr

E) Эki qьvvY vY bir cьt alэnэr

425. Hansэ qьvvYlYr sistemi ancaq YvYzlYyici qьvvYyY gYtirilY bilYr?

A) Эxtiyari fYza qьvvYlYr sistemi

B)Э xtiyari mьstYvi qьvvYlYr sistemi

C) Paralel qьvvYlYr sistemi

D) CьtlYrdYn ibarYt sistem

E) kYsiєYn qьvvYlYr sistemi

426. Hansэ qьvvY reaksiya qьvvYsi adlanэr

A) RabitYnin cismY gцstYrdiyi mexaniki tYsir

B) Эxtiyari qьvvY

C) aрэrlэq qьvvYsi

D) Cismin RabitYyY gцstYrdiyi mexaniki tYsir

E) ЏvYzlYyici qьvvY

427. QьvvYnin analitik verilmYsi dedikdY nY nYzYrdY tutulur?

A) QьvvYnin цz proyeksiyalarэ ilY ifadY olunmasэ

B) QьvvYnin modulunun qiymYti

C)QьvvYnin momentinin hesablanmasэ

D) QьvvYnin vektor kimi tYsvir olunmasэ

E) QьvvYnin istiqamYtinin tapэlmasэ

428. Cьtьn qьvvYlYrinin hYndYsi cYmi nYyY bYrabYrdir?

A) QьvvYlYrdYn biri ilY cьtьn qolunun hasilinY

B) Vektorial kYmiyyYtY

C) Sэfra

D) QьvvYlYrdYn birinY

E) EьvvYlYrin modullarэnэn cYminY

429. NYzYri mexanikada hansэ sьrtьnmYlYr nYzYrdYn keзirilir?

A) SьrьєmY vY diyirlYnmY sьrtьnmYsi

B) Yalnэz diyirlYnmY sьrtьnmYsi

C) Statiki sьrtьnmY

E) Dinmaiki sьrtьnmY

D) Yalnэz sьrtьnmY sьrtьnmYsi

430. SьrьєmY sьrtьnmY qьvvYsi bunlarэn hansэndan aslэdэr?

A) Normal reaksiya qьvvYsindYn

B) Elastik qьvvYdYn

C) ЏtalYt qьvvYsindYn

D) SYthlYrin toxunma sahYsindYn

E) HYrYkYtverici qьvvYdYn

431. SьrьєmY sьrtьnmY qьvvYsi bunlarэn hansэndan aslэdэr?

A) Normal reaksiyadan

B) Elastiki qьvvYdYn

C) ЏtalYt qьvvYsindYn

D) HYrYkYtverici qьvvYdYn

E) SYthlYrin toxunma sahYsindYn

432. Birinзi nцv rabitYnin hansi elementlYri mYlum olmalidir?

A) tYtbiq nцqtYsэ vY istiqamYti

B) heз biri

C)tYtbiq nцqtYsi

D) yalnэz цzь

E) istiqamYti

435. Aрэrlэрэ µ § olan bircins AB tirinin B dayaрэndakэ reaksiya qьvvYsini tapmalэ. Єaquli divar ideal hamardэr.

A) µ §

B) µ §

C) µ §

D) µ §

E) µ §
436. AB tiri cьt qьvvYlYr sistemi ilY yьklYnmiєdir. Tirin divara sancэldэрэ yerdY reaktiv momentin qiymYtini tapmalэ. µ §.

A) µ §

B) µ §

C) µ §

D) µ §

E) µ §
437. . A dayaрэndakэ reaksiya qьvvYsinin µ § toplananэnэ yapmalэ. µ §.

A) µ §

B) µ §

C) µ §

D) µ §

E) µ §
438. TYsir xYtlYri bir nцqtYdY gцrьєYn mьstYvi qьvvYlYr sisteminin analitik mьvazinYt єYrtlYrini gцstYr.

A) µ § ; µ §

B) µ § ;

C) µ § ; µ §

D) µ § ; µ §

E) µ § ; µ §
439. Eyni mьstYvi ьzYrindY yerlYєYn paralel qьvvYlYr sisteminin analitik mьvazinYt єYrtlYrini gцstYr.

A) µ § ; µ §

B) µ § ; µ §

C) µ § µ §

D) µ § ; µ §

E) µ § ; µ §

440. Verilmiє qьvvYlYr sisteminin baє vektorunun µ § vY µ § oxlarэ ьzYrindY proyeksiyalarэnэ gцstYr. µ § mьstYvinin ьzYrindY yerlYєir.

A) µ § ; µ § ; µ §

B) µ § ; µ § ; µ §

C) µ § ; µ § ; µ §

D) µ § ; µ § ; µ §

E) µ § ; µ § ; µ §

441. Eyni tYrYfY yцnYlmiє iki paralel qьvvYnin YvYzlYyicisinin qiymYti vY tYtbiq nцqtYsinin yerini tapmalэ. µ §µ § ; µ §µ § . µ §µ §.

A) µ §µ § ; µ §µ §

B) µ §µ § ; µ §µ §

C) µ §µ § ; µ §µ §

D) µ §µ § ; µ §µ §

E) µ §µ § ; µ §µ §

442.. MьstYvi ixtiyari qьvvYlYr sisteminin analitik mьvazinYt єYrtlYrini gцstYr.

A) µ § ; µ § ; µ §

B) µ § ; µ § ; µ §

C) µ § ; µ § ; µ §

D) µ § ; µ § ; µ §

E) µ § ; µ § ; µ §

443. FYza paralel qьvvYlYr sisteminin analitik mьvazinYt єYrtlYrini gцstYr. QьvvYlYr µ § oxuna paraleledir.

A) µ § ; µ § ; µ §

B) µ § ; µ § ; µ §

C) µ § ; µ § ; µ §

D) µ § ; µ § ; µ §

E) µ § ; µ § ; µ §

444. BYrk cismin iki tYrpYnmYz nцqtYsi varsa, bu cismin neзY mьvazinYt єYrti olar?

A) 1

B) 4

C) 3

D) 6

E) 2
445. FYzada cьt qьvvYlYr sisteminin mьvazinYt єYrtlYrini gцstYr.

A) µ § ; µ § ; µ §

B) µ § ; µ § ; µ §

C) µ § ; µ § ; µ §

D) µ § ; µ § ; µ §

E) µ § ; µ § ; µ §
446. Cismin aрэrlэq qьvvYsinin koordinatlarэnэ gцstYr.

A) µ § ; µ § ; µ §

B) µ § ; µ § ; µ §

C) µ § ; µ § ; µ §

D) µ § ; µ § ; µ §

E) µ § ; µ § ; µ §

447. QьvvYlYr sisteminin O nцqtYsinY nYzYrYn baє momentinin qiymYtini gцstYr.

A) µ §

B) µ §

C) µ §

D) µ §

E) µ §
448. ЄYkildY gцstYrilYn tir µ § bucaрэnэn hansэ qiymYtindY mьvazinYtdY ola bilYr?

µ §

A) µ §

B) µ §

C) µ §

D) µ §

E) µ §
449. GцstYrilYn єYkildY µ § qьvvYsinin qiymYti nY qYdYr olmalэdэr ki, bu tir mьvazinYtdY qalsэn? µ §

A) µ §µ §

B) µ §µ §

C) µ §µ §

D) µ §µ §

E) µ §µ §
450. ЄYkildY gцstYrilYn tirin D dayaрэnda yaranan reaksiya qьvvYsini tapmalэ. µ §

A) µ §µ §

B) µ §µ §

C) µ §µ §

D) µ §µ §

E) µ §µ §

451. Aрэrlэрэ µ § olan tir divara sцykYnmiєdir. SьrtьnmY Ymsalэ nY qYdYr olmalэdэr ki, bu tir sьrьєmYsin. µ § B nцqtYsindYki sьrtьnmY nYzYrY alэnmэr.

A) µ §

B) µ §

C) µ §

D) µ §

E) µ §
452. . Aєaрэdakэlardan hansэ qьvvYnin nцqtYyY nYzYrYn momentinin vektori ifadYsidir?

A) µ §

B) µ §

C) µ §

D) µ §

E) µ §
453. Aєaрэdakэlardan hansэ Varinyon teoreminin ifadYsidir?

A) µ §

B) µ §

C) µ §

D) µ §

E) µ §
454. µ § µ § qьvvYsinin O nцqtYsinY nYzYrYn moment vektorudur, µ § isY O nцqtYsindYn keзYn ixtiyari oxdur. Aєaрэdakэ ifadYlYrdYn hansэ doрrudur?

A) µ §

B) µ §

C) µ §

D) µ §

E) µ §
455. fermanэn hYndYsi dYyiєmYzliyinin (sYrtliyinin) zYruri єYrti aєaрэdakэlardan hansэdэr. µ § - fermanэn зubuqlarэnэn sayэ, µ § - dьyьnlYrinin sayэdэr.

A) µ §

B) µ §

C) µ §

D) µ §

E) µ §
456. Эxtiyarэ qьvvYlYr sistemini verilmiє mYrkYzY gYtirildikdY baє vektora vY baє momentY bYrabYr olan nY alэnэr?

A) cьt

B) mYrkYz

C) maddi nцqtY

D) kьtlY

E) qьvvY
457. Aєaрэdakэ hansэ ifadY ixtiyari fYza cьtlYr sisteminin hYndYsi mьvazinYt єYrtidir.

A) µ §

B) µ §

C) µ §

D) µ §

E) µ §
458. Aєaрэdakэ hansэ ifadY ixtiyari fYza cьtlYr sisteminin analitik mьvazinYt єYrtidir.

A) µ §

B) µ §

C) µ §

D) µ §

E) µ §
459. QьvvYnin цzьnY paralel olaraq cismin bir nцqtYsindYn digYr nцqtYsinY kцзьrdьkdY onun cismY olan tYsiri dYyiєmYz, bu єYrtlY ki, ona momenti bu qьvvYnin µ § nYzYrYn momentinY bYrabYr olan bir cьt dY YlavY olunsun”. Buradakэ nцqtYlYrin yerinY aєaрэdakэ ifadYlYrdYn hansэnэ yazmaq doрrudur.

A) KцзьrmY mYrkYzinY

B) Эxtiyari nцqtYyY

C) x oxuna

D) y oxuna

E) z oxuna

460. Aєaрэdakэ hansэ ifadY mьstYvi paralel qьvvYlYr sisteminin mьvazinYt єYrtidir?

A) µ §

B) µ §

C) µ §

D) µ §

E) µ §
461. Aєaрэdakэ hansэ ifadY fYza ixtiyari qьvvYlYr sisteminin mьvazinYt єYrtidir?

A) µ §

B) µ §

C) µ §

D) µ §

E) µ §
462. Bircins hYcmlYrin aрэrlэq mYrkYzinin koordinatlarэ aєaрэdakэ hansэ ifadY ilY tapэlэr?

A) µ §

B) µ §

C) µ §

D) µ §

E) µ §
463. µ § olduqda tirin A vY B dayaqlarэnэn µ § vY µ § reaksiya qьvvYlYrini tapэn.

µ §

A) µ §

B) µ §

C) µ §

D) µ §

E) µ §, µ §

464. 67. µ §µ § olduqda tirin A vY B dayaqlarэnda µ § vY µ § reaksiya qьvvYlYrini tapэn.

µ §

A) µ §, µ §

B) µ §, µ §

C) µ §

D) µ §, µ §

E) µ §, µ §
465. AC зubuq dayaq, B isY tYrpYnmYz oynaqlэ dayaqdэr. µ §. AC зubuрunun S vY B dayaэnэn µ § vY µ § reaksiya qьvvYlYrini tapэn.

A) µ §, µ §, µ §

B) µ §, µ §

C) µ §, µ § , µ §

D) µ §, µ §, µ §

E) µ §; µ §; µ §

466. µ §,µ §, µ § olduqda A dayaqэnэn µ § vY B dayaqэnэn µ § vY µ § reaksiya qьvvYlYrini tapэn.

µ §

A) µ §, µ §, µ §

B) µ §, µ §

C) µ §, µ §, µ §

D) µ §; µ §; µ §

E) µ §, µ §, µ §
467. Bir- birinY paralel olmayan ьз qьvvY mьvazinYtdY olarsa, aєaрэdakэ ifadYlYrdYn hansэnэn doрru olduрunu gцstYrin.

A) Onlar bir mьstYvi ьzYrindY yerlYєir vY tYsir xYtlYri bir nцqtYdY kYsiєir

B) Onlar bir mьstYvi ьzYrindY yerlYєir vY tYsir xYtlYri bir nцqtYdY kYsiєmir

C) Onlar bir mьstYvi ьzYrindY yerlYєir vY onlardan qurulmuє qьvvYlYr ьзbucaрэ цz ЁC цzьnY qapanmэr

D) Onlar fYzada yerlYєir vY tYsir xYtlYri bir nцqtYdY kYsiєir

E) Onlar fYzada yerlYєir vY tYsir xYtlYri bir nцqtYdY kYsiєmir

468. “QьvvYnin oxa nYzYrYn momenti, onun µ § mьstYvi ьzYrindYki proyeksiyasэnэn oxla mьstYvisinin kYsiєmY nцqtYsinY nYzYrYn momentinY bYrabYrdir”. Buradakэ nцqtYlYrin yerinY aєaрэdakэ ifadYlYrdYn hansэnэ yazmaq doрrudur?

A) Oxla µ § bucaq YmYlY gYtirYn

B) Эxtiyari

C) HYmin oxa paralel

D) Oxla µ § bucaq YmYlY gYtirYn

E) Oxla µ § bucaq YmYlY gYtirYn

469. “Fermanэn hYndYsi dYyiєmYz (sYrt) olmasэ ьзьn o ancaq µ § YmYlY gYlmYlidir”. Buradakэ nцqtYlYrin yerinY aєaрэdakэlardan hansэnэ yazmaq doрrudur?

A) Ьзbucaqlardan

B) Dцrdbucaqlardan

C) Ьзbucaqlar vY dцrdbucaqlardan

D) Beєbucaqlardan

E) Ьзbucaqlar vY beєbucaqlardan

470. Aєaрэdakэ hansэ ifadY mьstYvi cьtlYr sisteminin mьvazinYt єYrtidir.

A) µ §

B) µ §

C) µ §

D) µ §

E) µ §
471. . Paralel qьvvYlYr mYrkYzinin radius vektoru aєaрэdakэ hansэ ifadY ilY tapэlэr?

A) µ §

B) µ §

C) µ §

D) µ §

E) µ §
472. Bircins mьstYvi fiqurlarэn aрэrlэq mYrkYzinin koordinatlarэ aєaрэdakэ hansэ ifadY ilY tapэlэr.

A) µ §

B) µ §

C) µ §

D) µ §

E) µ §
473. AC vY BC ip dayaqlardэr. µ § AC ipinin µ § vY BC ipinin µ §

reaksiya qьvvYlYrini tapэn.

µ §

A) µ §

B) µ §

C) µ §

D) µ §

E) µ §
474 .AC зubuq dayaq, B isY tYrpYnmYz oynaqlэ dayaqdэr. µ § AC зubuрunun S vY B dayaрэnэn µ § reaksiya qьvvYlYrini tapэn.

µ §

A) µ §

B) µ §

C) µ §

D) µ §

E) µ §
475. µ § olduqda A dayaрэnэn µ §, B dayaрэnэn µ § reaksiya qьvvYlYrini tapэn.

µ §

A) µ §

B) µ §

C) µ §

D) µ §

E) µ §
476. µ §µ § olduqda A dayaрэnэn µ § vY B dayaрэnэn µ § reaksiya qьvvYlYrini tapэn.

µ §

A) µ §

B) µ §

C) µ §

D) µ §

E) µ §
477. AC зubuq dayaq, B isY tYrpYnmYz oynaqlэ dayaqdэr. µ § AC зubuрunun C vY B dayaрэnэn µ § vY µ § re reaksiya qьvvYlYrini tapэn.

µ §

A) µ §

B) µ §

C) µ §

D) µ §

E) µ §
478. Kuba µ § cьtь tYsir edir. Bu cьtьn moment vektoru µ § oxu ilY hansэ bucaq tYєkil edir?

A) µ §

B) 0

C) µ §

D) µ §

E) µ §
479. LцvhYyY onun mьstYvisindY iki cьt tYsir edir. ЏgYr µ §, aralarэndakэ

mYsafYµ §µ § vY bucaqlar µ §olarsa, YvYzlYyici cьtьn momentinin qiymYtini tapmalэ.

A) µ §

B) µ §

C) µ §

D) µ §

E) µ §
480. ЏgYr µ § olarsa, onda AB зubuрunun B nцqtYsindY yaranan reaksiya qьvvYsini tapmalэ.

A) µ §

B) µ §

C) µ §

D) µ §

E) µ §
481. ЏgYr yayэlmэє yьkьn intensivliyi µ § vY B dayaq reaksiya qьvvYsi µ § olarsa, onda verilmiє tirY tYsir edYn M momentinin qiymYtini tapmalэ.

A) µ §

B) µ §

C) µ §

D) µ §

E) µ §
482. µ § koordinat mьstYvisi ьzYrindY yerlYєib vY oxlardan heз birinY paralel olmayan paralel qьvvYlYr sisteminin mьvazinYt єYrtlYrini gцstYrin.

A) µ §

B) µ §

C) µ §

D) µ §

E) µ §
483.µ § qьvvYsi ilY yьklYnmiє fermanэn 1saylэ зubuрundakэ daxili qьvvYni tapmalэ.

A) µ §

B) µ §

C) µ §

D) µ §

E) 0
484. Aрэrlэрэ P olan kьrY nahamar sYthli єaquli divara D nцqtYsindY sцykYnir. KьrY divarla µ § bucaрэ YmYlY gYtirYn зYkisiz AB зubuрu vasitYsilY mьvazinYtdYdir. ABзubuрunda yaranan daxili S qьvvYsini tapmalэ.

A) µ §

B) µ §

C) µ §

D) µ §

E) µ §
485. Ьз oynaqlэ taр M momenti ilY yьklYnmiєdir. Taрэn зYkisini nYzYrY almadan µ § dayaq reaksiya qьvvYsini tapmalэ.

A) µ §

B) µ §

C) µ §

D) µ §

E) 0
486. A dayaрэnda reaktiv momentin qiymYti µ §, hYndYsiцlзьlYri µ § vY µ § olarsa konsol tirY tYsir edYn yayэlmэє q yьkьnьn intensivliyini tapmalэ.

A) µ §

B) µ §

C) µ §

D) µ §

E) µ §
485. Bircins зubuqlardan ibarYt fermanэn aрэrlэq mYrkYzinin koordinatlarэnэ tapmalэ.

A) µ §

B) µ §

C) µ §

D) µ §

E) µ §
486. Aрэrlэрэ µ § olan bircinsli kvadrat lцvhY A, D, E nцqtYlYrindYn 1, 2, 3 зubuqlarla asэlmэєdэr. 1vY 2 зubuрunda yaranan reaksiya qьvvYsini tapэn. (BA=AK)

A) µ §

B) µ §

C) µ §

D) µ §

E) µ §
487. SahYsi єtrixlYnmiє fiqurun aрэrlэq mYrkYzinin ko­or­dinatlarэnэ tYyin etmYli. ЦlзьlYr єYkildY sm-lY verilmiєdir.

A) µ §

B) µ §

C) µ §

D) µ §

E) µ §
488. SahYsi єtrixlYnmiє fiqurun aрэrlэq mYrkYzinin koordinatlarэnэ tYyin etmYli. ЦlзьlYr єYkildY sm-lY verilmiєdir.

A) µ §

B) µ §

C) µ §

D) µ §

E) µ §
489. Sistemin baє vektoru µ § vY baє momenti µ § єYrtindY sistemdY hansэ xьsusi hal baє verir?

A) baє vektor sistemin YvYzlYyicisidir

B) qьvvYlYr sistemi mьvazinYtdYdir

C) qьvvYlYr sistemi bir cьtY gYtirilir

D) baє vektor sistemin YvYzlYyicisi ola bilmYz

E) sistem dinamik vint halэna gYtirilir

490. Bir nцqtYyY tYtbiq olunmuє 2 qьvvYnin YvYzlYyicisini tYyin etmYk ьзьn aєaрэdakэ ifadYlYrdYn hansэ doрrudur.

A) µ §

B) µ §

C) µ §

D) µ §

E) µ §
491. Aksiomu tamamlayэn: “SYrbYst cismY tYsir edYn mьYyyYn qьvvYlYr sisteminY mьvazinYtdY olan qьvvYlYr sistemi YlavY etsYk vY ya ondan kYnar etsYk, µ §”.

A) Bu sistemin hYmin cismY tYsiri dYyiєmYz

B) Bu sistem qeyri-sYrbYst olar

C) Bu sistem mьvazinYtini itirYr

D) Bu sistemin hYmin cismY tYsiri dYyiєYr

E) Bu sistem sYrbYstliyini itirYr
492. Aєaрэdakэ ifadYni tamamlayэn: “QьvvYni цz tYsir xYtti boyunca cismin bir nцqtYsindYn digYr nцqtYsinY kцзьrdьkdY, µ §”.

A) Onun hYmin cismY olan tYsiri dYyiєmYz

B) Cismi цzь ilY bYrabYr sьrьyYr

C) CismY tYsir edYr

D) Cismin sьrYtini artэrar

E) Cisim sьrYtini azaldar3.

493. I nцv dayaqlarda reaksiya qьvvYsinin neзY elementi mYlum olur?

A) 2

B) 3

C) 1

D) 4

E) 5
494. II nцv dayaqda reaksiya qьvvYsinin neзY elementi mYlum olur?

A) 1

B) 2

C) 4

D) 3

E) 5
149. III nцv dayaqlarda reaksiya qьvvYsinin neзY elementi mYlum olur?

A) 0

B) 2

C) 1

D) 4

E) 3
496. Sistemin baє vektoru µ § vY baє momenti µ § єYrtindY sistemdY hansэ xьsusi hal baє verYr?

A) Sistem momenti µ § - a bYrabYr olan tYk bir cьtY gYtirilir

B) Sistem tYk bir qьvvYyY gYtirilir

C) Sistem dinamya gYtirilir

D) Sistem mьvazinYtdY olar

E) Sistem YvYzlYyici qьvvYyY gYtirilir
497. Cьtьn oxa nYzYrYn momenti haqqэnda ifadYlYrdYn hansэ doрrudur?

A) Cьtьn oxa nYzYrYn momenti onun moment vektorunun hYmin ox ьzYrindYki proyeksiyasэna bYrabYrdir

B) Cьtьn oxa nYzYrYn momenti cьtьn qьvvYlYrinin bu ox ьzYrindYki proyeksiyalarэnэn cYbri cYminY bYrabYrdir

C) Cьtьn oxa nYzYrYn momenti onun moment vektorunun bu oxa perpendikulyar mьstYvi ьzYrindYki proyeksiyasэna bYYrabYrdir

D) Cьtьn oxa nYzYrYn momenti cьtьn qьvvYlYrinin bu ox ьzYrindYki proyeksiyalarэnэn hYndYsi cYminY bYrabYrdir

E) Cьtьn oxa nYzYrYn momenti cьtьn qьvvYlYrinin bu ox ьzYrindYki proyeksiyasэna bYrabYrdir

498. ЭfadYni tamamlayэn: “ QьvvYni цzьnY paralel olaraq cismin baєqa nцqtYsinY kцзьrdьkdY hYmin qьvvYyY ekvivalent olan µ §”.

A) Bir qьvvY vY bir cьt alэnэr

B) Bir cьt alэnэr

C) Эki qьvvY alэnэr

D) Bir qьvvY alэnэr

E) Эki qьvvY vY bir cьt alэnэr

499. QьvvYnin ox ьzYrindYki proyeksiyasэ hansэ halda doрrudur?

A) µ §

B) µ §

C) µ §

D) µ §

E) µ §
500. ЄYkildY paralel qьvvYlYr ьзьn hansэ hal doрru deyil?

A) µ §

B) µ §

C) µ §

D) µ §

E) µ §
501. CьtlYr haqqэnda aєaрэdakэ ifadYlYrdYn hansэ doрru deyil?

A) Cьt qьvvYllYri bir qьvvY ilY YvYz etmYk olar

B) Cьt qьvvY mьvazinYtdY ola bilmYz

C) Cьtьn tYsirindYn cisim fэrlanma hYrYkYti edir

D) Cьt yalnэz cьtlY YvYz edilY bilYr

E) QьvvYlYr cьtьnьn YvYzlYyici qьvvYsi yoxdur