Paide tänavate valgustuse projekt Arenguplaan

Kommenteeritud kokkuvõte ja soovitused

Kommenteeritud kokkuvõte

Käesolev aruanne on tehniline ja finantsiline arenguplaan Paide tänavavalgustussüsteemi moderniseerimiseks.
Käesoleva aruande eesmärgiks anda Paide volikogule tehniline ja finantsiline baas linna tänavavalgustussüsteemi renoveerimise otsustamiseks.
Moderniseerimine hõlmab valgustite täielikku väljavahetust, lülituskarpide asendamist ja uue tänavavalgustuse paigaldamist uutesse piirkondadesse 2004. aasta jooksul (esimene etapp) ja kahe peatänava, Pärnu tänava ja Tallinna tänava, valgustussüsteemide täielikku renoveerimist 2006. aastal (teine etapp – samaaegselt vee ja heitvee ISPA projektiga).
Eelarveks on ettenähtud 7,82 miljon Eesti krooni reaalhindades.
Moderniseerimisest saadud kokkuhoid viib umbes 43% elektrikulude ja 50% hoolduskulude vähenemisele. Projekti oluliseks osaks on riikliku infrastruktuuri parendamine ja seetõttu ei ole me projekti kohta arvutanud välja tasuvusaega. Pidades silmas ainult valgustite ja lampide väljavahetamist oleks tasuvusajaks umbes 5 aastat, mis tähendab, et tegemist on tulusa investeeringuga.
Nagu mainitud on ehitus jaotatud kahte etappi. Esimene etapp hõlmab peamiselt valgustite ja lampide pluss lülituskarpide väljavahetamist ja teine etapp on Paide ja Tallinna tänavate täielik rekonstrueerimine samaaegselt vee ja heitvee projektiga. See jätab Paidele võimaluse taotleda toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist (vaata paragrahv F.1) teise etapi ehituseks. Projekti etappidesse jagamine avaldab väga vähest mõju kogu eelarvele.
Soovime eraldi rõhutada, et arvud on eelarvelised ja soovitame hoida eelarve üksikasjad konfidentsiaalsena. Seda soovitatakse selleks, et tagada efektiivne konkurents projekti hankel.
Soovitatud tänavavalgustuse moderniseerimine annab Paidele moodsa ja efektiivse tänavavalgustussüsteemi mõistlike kuludega. Moderniseerimisprojektis kasutatud Euroopa tänavavalgustuse standardid annavad valguse kvaliteedi, mis on võrreldav teiste moodsate tänavavalgustussüsteemide valgusega ja tagab Paide kodanikele mugavuse ja ohutuse ning paremad liiklustingimused.
Soovitame Paidel kasutada ESCO mudelit (vaata paragrahv E). Nimetatud mudel vähendab projektiks vajaminevat laenusummat ja võimaldab teha linnas sama laenu piires teisi investeeringuid. Kuigi vastavalt Eesti Raamatupidamisstandarditele lähevad kapitalirendi rahalised kohustused bilanssi ja Valla ja Linnaeelarve Seaduse põhjal loetakse seda laenuvahendiks ja sellele kehtib 60% laenupiirang. Seetõttu ei anna ESCO mudel kasu linnavalitsusele juhul, kui linnavalitsus on ESCO lepingu tellijaks ja samal ajal soovib suurendada laenu limiiti. ESCO mudeli juriidilisi probleeme kirjeldatakse paragrahvis E.2. ESCO mudeli bilansi ja bilansivälise küsimus võiblaheneda Paide kasuks, kui on esitatud vastav palve Rahandusministeeriumile selgitamaks projekti asjaolusid.

Teiseks võimalikuks lahenduseks oleks siin viia valgustussüsteem üle eraldiseisvale linnavalitsuse omaduses olevale aktsiaseltsile. Vastavalt meiepoolsele käesoleva ja uue seadusandluse tõlgendamisele võimaldab see Paidel arvestada ESCO ettevõtte investeeringuid, mis ei kajastu Paide bilansis. See võib viia ESCO lepingupoole soovimatusele sõlmida leping uue firmaga, mille finantsiline stabiilsus on tõendamata. Kuna Paide linnavalitsus on uue tänavavalgustusfirma omanik ei loe me seda käesoleva projekti puhul suureks ohuks ESCO mudelile.

Paide linnavalitsuse poolt projekti rahastamisvõimalusi on analüüsitud paragrahvis F.
Käesolev aastane makse tänavavalgustuse eest on 1,6 miljon Eesti krooni aastas. Juhul, kui investeeringuid ei tehta suureneb nimetatud summa aastate jooksul seoses süsteemi suhteliselt kehva seisukorraga. Samuti võib arvestada sellega, et süsteemi elektririketest põhjustatud suuremad investeeringud näiteks lülituskarpide ja kaablite puhul nõuavad kohest tegutsemist ja tekitavad linnavalitsusele lisanduvaid kapitalikulutusi. Need kulutused võivad jääda vahemikku 0,2-0,4 miljon Eesti krooni aastas.
Lahendus, mille puhul kasutatakse 100% laenufinantseerimist viiks aastastele maksetele 1,6-1,9 miljon Eesti krooni aastas.
Jagades moderniseerimise kahte etappi langevad ekspluatatsioonikulud koheselt ja linnavalitsusel võib olla võimalik saada 2006. aasta teise etapi investeeringud kaetud EL toetuste kaudu. 50% toetus vähendab aastaseid kulusid EEK 0,3- 0,4 miljon Eesti krooni aastas.
Kasutades ESCO lahendust ületavad aastased kulud kergelt 1,7-2,1 miljon Eesti krooni aastas. See aga võimaldab Paidel saada laenu teiste tegevuste jaoks, vaata paragrahv F.2.3.
Paide võib finantseerides osa investeeringust oma eelarvest vähendada aastaseid makseid kas laenu eest või ESCO ettevõttele.
Käesolev aruanne võib olla toetuste taotlemise aluseks, kui fondid on olemas.
ESCO leping tuleks koostada ehituse raamlepinguna. Riigihangete Seaduse (RS) paragrahv 3 määratleb riigihangete klassifikatsiooni reeglid – hange klassifitseeritakse vastavalt osale, mis moodustab enam kui 50% koguväärtusest. RS 13 paragrahv lubab sõlmida ehituse raamlepingu enam kui 4 aastaks. Nimetatud piirang kehtib ainult raamlepingutele, seega tuleb kanda hoolt selle eest, et mõnede ehitustööde osas tuleb kokku leppida igal aastal eraldi. Leping sisaldab ka 10 aasta teeninduselementi, kas eelnevalt kindlaks määratud alustel või raamalustel.

Uurisime turgu ESCO ettevõtete osas ja leidsime kolm ettevõtet, mis kõik on suutelised ja huvitatud osalema pakkumises ESCO põhimõtete alusel. Riigihanke puhul võib olla rohkem ettevõtteid, kes suudavad seda teenust pakkuda. Kuid on oluline tagada see, et esitatud pakkumised vastaksid paragrahvis D esitatud nõuetele.

ESCO lepingu näide on esitatud lisas 6. Me rõhutame, et see on vaid näidis ja leping, mille Paide sõlmib tööettevõtjaga peab kajastama kahe poole vahel sõlmitud spetsiifilist lepingut.
Eelarve hõlmab projektijuhtimist. On kohustuslik, et valitud tööettevõtja tegevust kontrollitakse põhjalikult nii projekti perioodil kui ka ehitusperioodil.
Käesolev ekspluatatsiooni ja hooldustähtaeg kestab kuni 2004. aasta lõpuni. Käesolevas arenguplaanis ei ole me arvestanud lepingu ja süsteemi moderniseerimisplaanide tulemuste vahelist seost.
Paide linna tänavavalgustuse rekonstrueerimisprojekt annab järgmist keskkonnakasu:

• 
  CO2 heidete vähenemine 639 tonni aastas;
  

• 
  Saaste, kaasaarvatud ohtliku saaste nagu elavhõbepirnid koguse vähenemine. Uute HPS pirnide eluiga on umbes 20 000 tundi, mis – võrreldes olemasolevate elavhõbepirnidega (eluiga umbes 7 – 10 000 tundi) - võimaldab vähendada raiskamist;
  
• 
  Paide linna parem öine keskkond ja väiksem valgustite saaste.
  

Soovitused

1. 
   Soovitame, et esimene etapp leiaks aset 2004. aastal. Selle tulemuseks oleks oluliselt madalam energiatarbimine ja madalamad hoolduskulud koheselt peale esimese etapi lõpetamist. See nõuab otsuste langetamist 2004. aasta veebruari lõpuks.
   

2. 
   Soovitame, et moderniseerimise finantseerimisskeemi (ESCO vastupidiselt tavalisele pakkumisele, laenuprintsiibid) osas langetatakse otsus samal ajal.
   

3. 
   Pakkumisdokumenti (tehniline osa) soovitame kaasata ka maanteede klassifikatsioon ja juhised valgustite valikuks, nii nagu need on esitatud paragrahvides D.3 ja D.4. See tagab pakkumises osalevate ettevõtete pakkumiste põhinemise nimetatud soovitustel ja lihtsamate ja ebapiisavate meetodite mittekasutamise tänavavalgustussüsteemi projekteerimisel. Teiseks tööettevõtjate valiku kriteeriumiks on uuendussüsteemis rakendatav võimsus. See tagab Paide energiasäästu, mis on võimalik seoses uues süsteemis kasutatud energiasäästlike komponentidega.
   

4. 
   Paide peab samuti langetama otsuse tänavavalgustussüsteemi omanduse osas. Tõenäoliselt on vajalik eraldiseisev tänavavalgustusettevõte, kui Paide langetab valiku ESCO mudeli kasuks.
   

5.