110
onıń ayırım dástanlarına uqsatpalar, eliklewler bolǵan, bes dástannan ibarat tutas
ideyalarǵa iye bir pútin «Xamsa» dástanı jaratılmaǵan.
«Xamsa» jazıw dástúriniń ózinshe talapları bar. «Xamsa» hárbir óz aldına
syujetke iye bes dástannan ibarat bolıw kerek. «Xamsa»nıń birinshi dástanında
aqıl-násiyat, pándi-úgit temasında avtordıń didaktikalıq, filosofiyalıq oy-pikirleri
beriledi. Ekinshi dástanda Xusraw shah hám málika Shiyrin haqqında ańızlar
syujetke tiykar bolıw kerek. Úshinshi dástanda ashıq-mashuqlar Láyli hám Májnun
muhabbatı jırlanadı. Tórtinshi dástanda Bahram shah, besinshi dástanda Iskender
shah waqıyaları sáwlelenedi. Biraq bul bes dástan tutas bir shıǵarma bolıwı kerek.
Ol bir-biri menen avtor ideyaları arqalı ishten baylanısıp turıwı kerek. «Xamsa»
jazıwǵa qol urǵan shayır usı dástúrlerge ámel qılıwı tiyis. Nawayı da usı
dástúrlerge sadıq boldı, biraq ol jańashıl shayır sıpatında «Xamsa»ǵa kóp ǵana
ózgerisler kirgizdi. Eń birinshiden, ol dástúr boyınsha parsı tilinde jazılıwı kerek
«Xamsa»nı túrkiy tilde jazdı. Onnan soń dástannnıń syujetine, kompoziciyalıq
qurılısına, obrazlar dúzimine bir qatar ózgerisler kirgizdi, ideyaların jańalap,
qoyılǵan máselelerdi ótkirlestirdi.
Dostları ilə paylaş: