Õppeaine teise semestri enesekontrolli- ja arvestusküsimused


Millised on liiniagendi töö ja selle tasustamise iseärasused?



Yüklə 499,58 Kb.
səhifə7/9
tarix29.11.2017
ölçüsü499,58 Kb.
#33304
1   2   3   4   5   6   7   8   9

Millised on liiniagendi töö ja selle tasustamise iseärasused?

Peale tavalise teenindamise täidab liiniagent veel selliseid täiendavaid ülesandeid, nagu:

• tegeleb kaupadele laevakoha broneerimisega;

• soovitab ja/või määrab stividore, talmaneid, sürveiereid;

• soovitab või määrab terminalioperaatoreid;

• määrab (üksikutel juhtudel) liini subagente;

• tegeleb konteinerite liisingu ja tehnokontrolli probleemidega;

• väljastab kauba veoks vastuvõtu konossemente;

• osaleb liini graafiku või sõiduplaani koostamisel;

• osaleb liini tariifide väljatöötamisel;

• teavitab kliente ja teisi komplekses veoprotsessis osalejaid vedajaid laevade graafikust, sõiduplaanist, liini töö üldtingimustest ja veotariifidest;

• inkasseerib prahiraha, teostab arveldusi teiste laevaomanike ja maismaatranspordi ettevõtetega;

• tegeleb liinioperaatorile esitatud või viimase poolt (nimel) esitatavate pretensioonide ja hagidega.


    1. Mida tähendab “Protecting agent”?

Kui sadamaagendi määrab prahtija (kaubasaatja/saaja), määrab laevaomanik omakorda enda huvide paremaks kaitsmiseks enda kulul täiendavalt nn kaitseagendi. Kaitseagent ei osuta vahetult tavalisi agenteerimisteenuseid, vaid jälgib, kuidas agent järgib laevaomaniku seaduslikke huvisid. Reeglina saab tasu 50% sadamaagendi tasust.




    1. Mida tähendab “General Agent”?


General agent – Üldagent. Koordineerib, sõltuvalt lepingulistest suhetest laevaomanikuga, kas kõikide või lepinguliste allagentide tegevust kas kogu riigi territooriumil või ainult teatud regioonis. Üldagent töötab allagentide või oma firma struktuuride kaudu. Sel juhul suhtleb printsipaal allagentidega reeglina ainult üldagendi vahendusel.


    1. Millised on laevade agenteerimise põhietapid?


Agendi ülesandeid (tegevusi) võib liigitada paljude erinevate tunnuste alusel:

Teenuste objektide järgi ülesanded jaotuvad:

• Teenuste osutamine laevaomanikule (laevale);

• Kaupade (kaubaomanike) teenindamine;

• Seadmete teenindamine;

• Teenuste osutamine laevapere liikmetele või reisijatele

Teenuste osutamise ajalise järjestuse alusel võib tavalise sadamaagendi tegevused jagada viide rühma ja nende põhilisteks koostisosadeks on:

Enne sadamasse saabumist:

• Laeva vastuvõtu võimaluse või kaikoha broneerimine.

• Teabe saamine laeva eelseisvast saabumisest

• Kokkulepete sõlmimine stividori-, lao-, talmani ja sürveieri-, punkeri-, šhiptšandleri- ja teiste firmadega). Piiri-, tolli- ja muude formaalsuste vormistamise tellimine nii laeva kui kaupade suhtes laeva sisenemisel. Laeva/reederi teavitamine selle sadamas seismise kõikidest küsimustest.



Laeva sadamasse saabumisel:

• Kontroll puksiiri- ja lootsiteenuste osutamise üle laeva sisenemisel.

Osalemine piiri-, tolli- ja muude formaalsuste läbiviimises laeva ja kaupade suhtes

• Abi osutamine mereprotesti vormistamisel.

• Abi osutamine üldavarii dokumentatsiooni (Average Bond, Valuation Certificate jne.) vormistamisel.

Laeva seismisel sadamas:

• Kontroll puksiiri- ja lootsiteenuste osutamise üle laeva ümberhaalamiste korraldamisel.

• Kaupade lastimise-lossimise, vajadusel – taara remondi ja kaupade sorteerimise korraldamine.

• Kauba koguse ja seisundi kindlaksmääramise korraldamine ning vastava dokumentatsiooni vormistamine (vormistamise korraldamine). Vajadusel – prahimanifesti(de) koostamine ja prahiraha inkasseerimine.

• Laeva varustamise kütuse, vee ja muude varudega korraldamine, teenuste osutamine (osutamise korraldamine) laevaperele (sularaha, arstiabi, ekskursioonid jne.).

• Pilsivete, tankide puhastamise vete, prügi äraandmise korraldamine.

• Sidevahendite ja transporditeenuste osutamise korraldamine laevapere liikmetele.

• Laeva seisuaja arvestuse dokumentatsiooni – laeva laeva saabumis- ja valmidusteatiste (Notice of Arrival, Notice of Readyness), laeva seisuaja ajatabeli (Statement of Facts) ja taimšiitide (Time Sheet) koostamine või osalemine selles.

• Laeva- ja kaubadokumentatsiooni allkirjastamine laeva kapteni poolt volitatud küsimustes ja tingimustel.

• Osalemine võimalike laeva ja/või kaubaga seotud vaidluste lahendamises.

• Laeva kulude arve (Disbursements account) proforma koostamine ja allkirjastamine laeva volitatud esindaja poolt.

Laeva väljumisel sadamast:

• Kontroll puksiiri- ja lootsiteenuste osutamise üle

• Osalemine piiri-, tolli- ja muude formaalsuste läbiviimises laeva ja kaupade suhtes. Eelnimetatud agendi tegevused on sisuliselt analoogilised tegevustele laeva sadamasse saabumisel ja seal seismisel kas kauba- või muude operatsioonide all.

Peale laeva väljumist sadamast:

• Teabe edastamine laevaomanikule ja sihtsadamale.

• Kaubadokumentatsiooni laialisaatmine.

• Vajadusel – prahiraha inkasseerimine (liiniagendi puhul – praktiliselt alati).

• Arvelduste korraldamine kolmandate isikutega.

• Lossitud kaubakoguse lõplik kontroll ja vormistamine (vajadusel).

• Arve koostamine ja väljasaatmine laeva sadamas seismisega seotud kulude kohta (Disbursements Account).


    1. Mida kujutab endast dokument “Disbursements’ Account”? Kes neid ja millal koostab? Kuidas neid liigitatakse?


Disbursements account – Laeva sadamakulude arve. Reeglina, kuid mitte alati, sisaldab selline arve kõiki sadama külastusega seotud kulusid. Agenteerimisfirma majandussuhted laevadele konkreetseid teenuseid osutajatega tulenevad üheltpoolt laevaomanike, teiselt poolt aga agenteerimisfirma suhetest teenuse osutajatega. Sellest tulenevad finantsarveldused jagunevad kahte liiki: a) teenused tellib laevaomanik, kuid tasumine toimub läbi agenteerimisfirma üldiste kulude arve alusel. b) Teenused tellib ja nende eest tasub teenuste osutajatele agent. Sadamakulude arveid võib sõltuvalt nende koostamise ajast, eesmärgist, täpsusest jms jagada mitmesse kategooriasse: eelnev arve (selle saadab agent vedajale enne laeva sadamasse saabumist, mõnikord enne prahilepingu sõlmimist), arve proforma (selle esitab agent kaptenile allkirjastamiseks enne laeva sadamast väljumist), sadamatasude arve (selle koostab ja saadab vedajale agent pärast laeva sadamast väljumist), lisaarve (selline arve koostatakse ja saadetakse vedajale juhul, kui pärast põhiarve ärasaatmist selgub, et mõni kuluartikkel on mingil põhjusel jäänud põhiarvesse lülitamata).


    1. Millistel juhtudel võidakse agenteerimislepingu sõlmimise asemel kasutada tellimuskirja?

Kui laevaomaniku ja agendi ärisuhetel on episoodiline iseloom. Seljuhul pöördub laevaomanik enda äranägemisel ühe või mitme agenteerimisfirma poole, paludes kinnitada agenteerimise nõusolekut ja teatada teenuste osutamise tingimused. Laevaomanik valib nõusoleku saamisel enda jaoks sobivama ja kinnitab omapoolset nõusolekut. Sellist pakkumist-kinnitamist võibki sisuliselt lugeda agenteerimislepingu sõlmimiseks.




  1. Teema “Kaupade ekspedeerimine”

    1. Mida kujutab endast ekspedeerimistegevus?

Kauba omanikele või ostjatele kompleksse transporditeenuse osutamine. Tellivad veoteenuse, korraldavad ümberlaadimist/hoiustamist, nende koguse ja seisundi kontrolli ning ekspertiisi, vormistavad dokumentatsiooni.




    1. Mida tähendab termin “Freight forwarding”?


Forwarding – Ekspedeerimine. Rahvusvahelises kaubanduses asuvad kaupade ostjad ja müüad teineteisest geograafiliselt kaugel, erinevates riikides. Kaupade kohaletoimetamine toimub reeglina mitme transpordiliigiga. Suured nõuded on kaupade kohaletoimetamise kiiruse ja õigeaegsuse osas. Terav konkurents esitab rangeid nõudeid transpordi kogumaksumusele. Sel põhjusel on väljakujunenud praktika, et kaupade kohaletoimetamisel on lihtsam, kiirem ja odavam kasutada kompleksset transporditeenust, mida pakuvad ekspediitorfirmad. Need firmad valivad optimaalse transpordiskeemi, tellivad veoteenused, korraldavad kaupade ümberlaadimist ja hoiustamist, nende koguse ja seisundi kontrolli ning ekspertiisi, vormistavad kogu vajaliku dokumentatsiooni ja tasuvad kliendi eest/nimel teenuste eest jne.


    1. Millise lepingu liik on ekspedeerimisleping?


Ekspedeerimislepingut kohaldatakse kauba veole ja ladustamisele ning kauba veo ja ladustamisega seotud sellistele teenustele nagu:

„Transpordialane vahendus- ja teenindustegevus“. Välis- ja transiitkaubanduse ning veonduse teenindamine kujutab endast sisuliselt üht ekspordi liiki – teenuste eksporti.

Tolliformaalsuste täitmine; kliendi nõustamine avalik-õiguslike kohustuste täitmisel;

kauba käsitlemine ja markeerimine; kindlustuslepingu sõlmimine; abistamine ekspordi- ja impordidokumentide vormistamisel; lunatasu sissenõudmine ning kaupade eest tasumisega seotud muu abi; nõustamine veo- ja turustamisvaldkonnas.


Ekspedeerija vastutab vedajana: kui ta veab kaupa oma veovahendiga; kui ta on võtnud veolepingus või muul viisil endale vedaja vastutuse.

Ekspedeerija on lepinguliseks vedajaks: kui ta on koostanud oma veose saatedokumendi; niisuguse kauba veol, mida ekspedeerija turustab oma teenusena; rahvusvaheliste kaupade maanteeveol.

Kõikidel muudel juhtudel vastutab ekspedeerija vahendajana.


    1. Milline on erinevus ekspedeerimislepingu ja tellimuskirja kasutamise vahel?


Ainult ekspedeerimisleping. Sellisel juhul sätestatakse lepinguga kõik printsipaali ja ekspediitori vahelised kommerts- ja õigussuhted. Leping võidakse koostada kas üheks konkreetseks transpordiprotsessiks või vedude teatud mahtude/aja jaoks. Enamlevinud on lepingu sõlmimine mingiks pikemaks ajaks või suuremate mahtude peale. Laevade töökorralduse vormiks on tavaliselt trampveod.

Ekspedeerimistellimus. Ekspedeerimistellimust kasutatakse reeglina siis, kui on vaja kohale toimetada mingi ühekordne, seejuures sageli väike kaubapartii. Ekspedeerimisleping kui õigusdokument moodustub siis printsipaali tellimusest ja ekspediitori kinnitusest koos. Laevade töökorralduse vormiks on tavaliselt liiniveod (kuigi mitte ainult).

Ekspedeerimisleping ja tellimus-vastus koos. Sellisel juhul pooltevaheliste suhete stabiilsed põhitingimused vormistatakse ekspedeerimislepinguga, konkreetsete kaubapartiide ekspedeerimise tellimused ja iseärasused (kui on) täpsustatakse tellimuse ja vastusega. Laevade töökorralduse vormiks võib olla nii tramp- kui ka liinivedu. Ekspedeeritavad kaubad võivad seejuures olla nii ühelaadsed kui ka oluliselt erinevad. Sisuliselt täidavad tellimused ja vastused ekspedeerimislepingu lisade või täienduste rolli (addendum).


    1. Kuidas võidakse liigitada ekspedeerimislepinguid veosuundade alusel?


Ekspordisuunalised veod. Sadamast meritsi ärasaadetavad, nii eesti enda eksport kui ka transiitkaupade vedu.

Impordisuunalised veod: meritsi sadamasse saabuvad nii eesti importkaubad kui ka transiitkaubad.


    1. Mida kujutab endast ekspedeerimislepingu „addendum”?

Ekspedeerimislepingu tellimused ja vastused (kinnitus).



Amendment – lepingu lisa, muudatus. Ka Addendum, Addenda, Alteration. Kui see lisatakse lepingule kohe lepingu sõlmimisel, siis on tegemist mingeid küsimusi detailiseeriva dokumendiga. Mõni aeg pärast põhilepingu sõlmimist vormistatavad lisad kujutavad endast lepingutingimuste osalist muutmist. Juhul, kui lepingu ja selle lisade vahel ilmnevad ükskõik millised vastuolud, prevalveerivad lisade tingimused.


    1. Millise dokumendi – lepingu või addendumi - tingimused prevaleerivad nendevaheliste vastuolude puhul?

addendum



    1. Millised on ekspedeerimistasu formeerumise üldised põhimõtted?

Kõige sagedamini kompromissvariant. Osa kulusid ettemaksuna, ülejäänud pärast lõplike kulude selgumist. Arve tasutakse sätestatud aja jooksul. Tasu ei sõltu vastastikustest pretensioonidest ja kommertsküsimustest. Aluseta maksmisest keeldumisel/viivitamisel maksab klient viivist. Maksmata jätmisel õigus hoida kinni kliendi kaupa ja muid väärtusi.

Teenuste hinnad. Määratakse poolte kokkuleppel ja sõltuvad töötingimustest (kaupade nomenklatuur ja kaubakogus, teenuste keerukus jne.). Hinnakujunduse küsimuste tehniline lahendamine sõltub teatud määral eelpoolnäidatud lepinguliste suhete vormist. Sageli teevad printsipaalid enne konkreetse ekspediitori valikut ja sellega ametlike õigussuhete loomist hinnajärelpärimised üheaegselt mitmele ekspediitorile ja võtavad valiku aluseks minimaalsed kauba kohaletoimetamise koondhinnad. Ekspedeerimise koguhind moodustub kahest osast – teistelt ettevõtetelt tellitud teenuste maksumusest (põhiline osa) ja ekspediitori enda teenustasust (suhteliselt väike osa).


    1. Mida tähendab ekspedeerimislepingus termin “Printsipaal”?

Ekspedeerimisteenuse tellija




    1. Milliseid ekspedeerimisfirmade ühendusi teate Eestis?


Kaupade ekspedeerimine ei kuulu litsenseeritavate tegevusalade hulka, mistõttu sellega tegelevate ettevõtete täpset arvu ei ole võimalik määrata.
Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni (ELEA) asutamiskoosolek toimus 6. detsembril 1994 Tallinnas. Käesoleval ajal ühendab ELEA endas 51 rahvusvahelise transpordi ja ekspedeerimisega või muude logistikateenuste pakkumisega tegelevat firmat.


    1. Mida kujutab endast FIATA?


FIATA, in English "International Federation of Freight Forwarders Associations was founded in Vienna/Austria on May 31, 1926.

FIATA, a non-governmental organisation, represents today an industry covering approximately 40,000 forwarding and logistics firms, also known as the "Architects of Transport", employing around 8 - 10 million people in 150 countries.

It is recognised as representing the freight forwarding industry by many other governmental organisations, governmental authorities, private international organisations in the field of transport such as the International Chamber of Commerce (ICC), the International Air Transport Association (IATA), the International Union of Railways (UIC), the International Road Transport Union (IRU), the World Customs Organization (WCO), the World Trade Organization (WTO), etc.


  1. Teema “Lasti (kaupade) vastuvõtt-üleandmine, vedaja vastutus

    1. Mida kujutab endast lastimiskorraldus (loading order)?

Väljastab kaubasaatja või ekspediitor. Lastimiskorraldus koos vedaja märkustega on aluseks konossemendi vormistamisele. Näidatakse kaubasaatja, saaja, laev, sadamad, konossementide originaal, kauba detailne kirjeldus. Peab kooskõlastama tolliga.



    1. Kuidas vormistatakse talmanilehti (Tally sheets) ja talmani koondaruandeid (Tally report)?

Talmanilehed kujutavad endast kaubalugemise esialgset dokumenti, andmed kantakse sellesse iga tõste kohta. Talmanilehtede ühtne vorm puudub. Koondregister on dokument, millises kaubalugeja (talman) koondab talmanilehtede summaarsed tulemused. Nimetatud dokumentide ühtsed vormid puuduvad.

Talman fikseerib lastikoguse, kauba/taara/markeeringu visuaalse seisukorra. Võivad olla erinevate poolte poolt määratud talmanid, kes võrdlevad omavahel talmanilehti ja kirutavad neile alla võimalikult sageli. Kui andmed ei lange kokku, tehakse märkused.

Vormistamine: laeva nimi, laadimise/lossimise kuupäev, brigaad, lao nimetus, lasti nimetus, kauba märgistus, konossement, kogus, brigadir, vaguni number, konteineri markeering, auto mark ja number, vigastused.




    1. Mida kujutab endast mõiste “Tüürimehe kviitung” (Mate’s receipt)?

Tänapäeval muutub selleks lastimiskorraldus pärast seda, kui laeva esindaja (tüürimees) on oma allkirjaga tõestanud, et laev on lastimiskorralduses näidatud kauba mingis koguses ja seisundis veoks vastu võtnud. Kui kauba seisundi/koguse suhtes pole märkusi, allkirjastab tüür selle puhtalt. Lastimiskorralduse alusel vormistatud tüürimehe kviitungi allkirjastab nii tüür kui kaubasaatja. Puhta tüürimehe kviitungi ainult tüür.




    1. Milline dokument on põhialuseks konossementide ja mereveokirjade vormistamisel?

Lastimiskorraldus/tüürimehe kviitung koos vedaja märkustega on aluseks konossemendi vormistamisele.




    1. Mida tähendab “Puhas konossement” (Clean Bill of Lading)?

Ilma märkusteta. Kaup on korras ja vastuvõetud



B/L that is free from any adverse remarks or notations (called 'clauses'), made by the shipping company about the condition, packaging, or quantity of the goods being shipped. Importers and their banks usually insist on a clean B/L for payment under a letter of credit.


    1. Garantiikirjade, panga- ja kindlustusfirmade garantiide kasutamine

Kaubasaatja/pank/kindlustus võib anda garantiikirja, et saada oma kaup laadida mingite ebaoluliste vigadega ning vastu saada puhta konossemendi.. Need on sisuliselt õigustühised.




    1. Milliseid dokumente tavaliselt lisatakse konossementidele?

Tellimuskiri, liini töö üldtingimused, liini tariifid.

Faktuurarve, saateleht(delivery note),päritolusertifikaat, kvaliteedisertifikaat, fütosanitaarne sertifikaat, lasti manifest, tüürimehe kviitung?


    1. Mida kujutab endast kaubamanifest (Cargo manifest)?

Konossementide ja nende põhiandmete koondnimekirja/-registrit. Koostatakse iga sihtsadama kohta eraldi. Dokument näitab, mitme konossemendi järgi, millise nimetusega ja millises koguses pidid kaubad sellesse sihtsadamasse saabuma. Seepärast on kaubamanifest tõhusaks abiks, kui mõni konossement jääb mingil tehnilisel põhjusel sihtsadama võimudele esialgu esitamata. Manifestil pole praktilist õiguslikku tähendust ja see ei asenda konossemente ega mereveokirju.



    1. Mis on prahimanifest (Freight manifest)?

Prahimanifest – Kasutatakse prahiraha arveldusteks. Vormistatakse lastimissadamas. Näidatakse konossementide lõikes konossementide numbrid, lasti brutomass, kubatuur, kaubakogus, prahihind või tariifimäär, brutopraht, allajuurdehindlus, prahiraha tasumise koht.

Toll tahab seda näha.


    1. Mida tähendab dokumentides tingimus “Right of lien”?

Lien clause: This clause allows the ship to retain control of the cargo until freight and any other charges due are paid.




    1. Mida kujutab endast “Cargo delivery order”? Selle eestikeelne nimetus?

Ka Cargo release order

Lasti väljastamiskorraldus. Dokumendi väljastab konossementide alusel kaubasaaja või ekspediitor. Selle alusel lossitakse last laevalt vastavalt kliendi kirjalikule instruktsioonile või jätkutranspordi olemasolule kaile lattu või otse teise transpordivahendile.

Rekvisiidid: laeva nimi, lähtesadam, saabumise koht ja aeg, kauba detailsed andmed, kauba saaja ja kauba väljaveo moodus.




    1. Dokumentide “Üldakt” (General statement) ja “Kahjustuste teatis” (Statement-notice) vormistamise kord


ÜLDAKT (GENERAL STATEMENT, välissadamates - OUTTURN-REPORT)

Dokument laeva poolt välja antud kauba koguse ja seisundi kohta. Koostatakse sadamasse saabunud terve laevapartii kohta. Kui sadamas kasutatakse kahe dokumendi süsteemi (general statement ja statement notice), siis üldaktis kaupade seisundit ei näidata, küll aega loetletakse koostatud kahjustuste teatiste numbrid. Dokumendi täpne ametlik nimetus võib erineda sadamate lõikes. Alla kirjutavad reeglina vedaja, kauba vastuvõtja ja tolliorgan.


KAHJUSTUSTE TEATIS (STATEMENT-NOTICE)

Koostatakse kaubalugemise ja kauba seisundi kindlaksmääramise algdokumentide (Tally Sheets, Tally Report, Surveyor’s Report jne.) baasil. Selle dokumendiga fikseeritakse kohaletoimetatud kauba kogus ja väline seisund iga konossemendi lõikes eraldi. Sõltuvalt riigist ja sadamast võidakse koostada ka ainult üks dokument – Outturn-Report. Dokumendi sisuga mitte täielikult nõustuv pool võib teha ükskõik milliseid märkusi sh allkirjastamiseks esitamise kuupäeva suhtes. Allkirjastatakse sarnaselt eelmisele kolmepoolselt.




    1. Mida tähendab “Outturn-report”?

Akt lasti koguse ja seisundi kohta selle väljastamisel. Nii nimetatakse üldakti enamikus välissadamates.




    1. Mereprotest – selle vormistamine ja kasutamine

Kui laeva sõidusoleku või peatuskohas viibimise ajal leidis aset sündmus, mis võib põhjustada laevaomanikule varaliste nõuete esitamise, teeb kapten laevaomaniku seaduspäraste huvide kaitsmiseks vajalike asitõendite saamiseks kindlaksmääratud korras mereprotesti avalduse. Mereprotesti avaldus peab sisaldama sündmuse asjaolude ja kapteni poolt tema hoolde antud vara säilitamiseks tarvituselevõetud abinõude kirjelduse. Lisatakse väljavõtted logiraamatust ja meeskonna tunnistused. Sadamas aitab agent suhtlusel notariga mereprotesti avalduse muutmiseks ametlikuks mereprotestiks.

Mereprotest ei vabasta vedajat vastutusest automaatselt, kuid selle olemasolul protestis näidatu ümberlükkamise kohustus läheb üle kas kaubasaajale või kindlustusfirmale.


    1. Millised on merevedaja vastutusest vabastamise juhud kaupade mittesäilumise eest?


vedaja vabastatakse vastutusest lasti säiluvuse eest järgmistel juhtudel:

• Mittemerekõlblikkus ja mittelastiveokõlbulikkus, kui need ei olnud tingitud vedaja vajalikkuse hoolikuse puudumisest.

• Kapteni, teiste laevapere liikmete, lootside või vedaja teenistujate tegevused või hooletused tulemusena laeva navigeerimisel (nn. “navigatsiooniline eksimus”).

• Tulekahju, kui see ei tekkinud vedaja tegeliku süü tõttu või viimase teadmisel.

• Mereriskid ja ohud merel või muudes laevatatavates kohtades.

• Vääramatu jõud. Vääramatu jõu all on mõeldud loodusjõudude (torm, välistemperatuuride muutumine jne.) mõju.

• Sõda.

• Ühiskonnavastaste jõudude tegevus. See tingimus kattub paljuski ühtedel juhtudel tingimustega “sõda” ja “ülestõusud ja rahvarahutused”, teistel – mõistega “streigid ja lokaudid”.

• Arest, võimu- või kohtuotsustest tulenevad piirangud või keelud. Tavaliselt on sellised seotud kas riikidevaheliste poliitiliste suhetega või kommertsettevõtete, s.h. ka sadamate, kommertsvaidlustega.

• Karantiinipiirangud. Karantiinipiirangutena vaadeldakse karantiini nii lastidele (loomsed või taimsed kaubad) kui ka inimeste tervise kahjustamise riskiga seotud juhtumeid.

• Kaubasaatja või kaubaomaniku või nende agentide või esindajate tegevused või hooletus.

• Streigid, lokaudid või tööpeatused ja piirangud mingitel üldistel või eripõhjustel.

• Ülestõusud või rahvarahutused. Vt. seotust eelpool nimetatud punktidega.

• Inimelude või varanduse päästmine või päästmiskatsed merel.

• Lasti mahu/ massi vähenemine või muud kaotused või kahjud, millised tekkisid kauba varjatud defektist, kvaliteedist või omadustest.

• Pakendi ebapiisavus. Selle tingimuse alusel vabaneb vedaja vastutusest ainult juhtudel, kui pakendi ebapiisavust ei olnud lasti vastuvõtmise tavaliste meetoditega märgata.

• Markeeringu ebapiisavus või mittevastavus.

• Varjatud defektid, milliseid ei ole võimalik märgata vajalikul hoolikusel.

• Kõikvõimalikud muud põhjused, millised tekkisid mitte vedaja või tema agentide ja teenistujate süül, hooletusel ja teadmisel.
Rahvusvaheliste ja enamike riikide õigusnormide kohaselt samuti ei vastuta vedaja kauba puudujäägi, vigastuse või riknemise eest (ainult välisvedudes) lastisaatja poolt plombeeritud laevaruumides, konteinerites ja muudes transpordiühikutes, millised saabusid sihtkohta terves taaras, vajadusel – tervete plommide all.


    1. Yüklə 499,58 Kb.

      Dostları ilə paylaş:
1   2   3   4   5   6   7   8   9




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©muhaz.org 2024
rəhbərliyinə müraciət

gir | qeydiyyatdan keç
    Ana səhifə


yükləyin