Tallinna linnavalitsus istungi protokoll



Yüklə 300,74 Kb.
səhifə1/5
tarix06.09.2018
ölçüsü300,74 Kb.
#77828
  1   2   3   4   5












TALLINNA LINNAVALITSUS




ISTUNGI PROTOKOLL







Tallinn

8. aprill

2015 nr 15







Päevakorrapunkt 17










Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõu

„Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneeringu osaline kehtestamine kruntide positsioon 2–6 osas Kesklinnas”















Otsustati:




esitada Tallinna Linnavolikogule otsuse eelnõu „Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneeringu osaline kehtestamine kruntide positsioon 2–6 osas Kesklinnas”.













Taavi Aas




Abilinnapea linnapea ülesannetes

Priit Lello




Linna õigusdirektor linnasekretäri ülesannetes






EELNÕU
08.04.2015




TALLINNA LINNAVOLIKOGU




OTSUS







Tallinn

[kuupäev] nr [nr]













Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõu

„Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneeringu osaline kehtestamine kruntide positsioon 2–6 osas Kesklinnas”












Planeerimisseaduse § 24 lg 3, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 33 ning Tallinna Linnavolikogu 6. septembri 2012 määruse nr 21 „Tallinna linna ehitusmäärus” § 20 lg te 4, 5 ja 6 alusel ja arvestades nii otsusele lisatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti koostatud seletuskirjas esitatud kui ka järgmisi põhimotiive ja kaalutlusi:

- planeeritud maa-ala asub Kesklinnas Kuke tänava, Maakri tänava ja Lennuki tänava vahelisel alal Maakri tänava ääres. Planeeritud ala Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu” kohane maakasutuse juhtotstarve on kesklinna segahoonestusala, alale võib ehitada kõiki hooneid, v.a keskkonda saastavaid ettevõtteid. Detailplaneering on Tallinna üldplaneeringuga kooskõlas;

- planeeritud ala jääb Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 77 kehtestatud teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” kohasesse Maakri kõrghoonete piirkonda. Detailplaneering on teemaplaneeringuga kooskõlas;

- linnakeskuse tihendamine vastab nii Tallinna üldplaneeringu kui säästva arengu põhimõtetele;

- planeeritud alale on kavandatud nii äri- kui eluruume. Eesmärk on turvatunde suurendamiseks tagada ala elavus ning inimeste kohalolek ja kontroll avaliku ruumi üle ööpäevaringselt;

- jätkatud on kontaktvööndile ja selle ümbrusele iseloomulikku linnaehituslikku printsiipi, mille puhul 2–4 korruselised ehitismälestised külgnevad vahetult nüüdisaegsete kõrghoonetega;

- avalikes huvides on kavandatud pikendada Tornimäe tänavat ja rajada planeeritud alale avalikult kasutatav haljasala, mis on kavandatud ala sellele osale, kus kasvab väärtuslikum osa olemasolevast kõrghaljastusest. Haljasala on võimalik laiendada planeeritud alaga külgnevasse kvartaliossa ja edaspidi kujundada piirkonda suurem avalik rekreatsiooniala;

- jalakäijate mugavuse ja turvalisuse suurendamiseks on Maakri tänav määratud rahustatud liiklusega jalakäijate tänavaks, planeeritud ala ulatuses on ette nähtud laiendada Maakri tänava kõnniteed 3 m laiuseks ja Tornimäe tänava pikendusele on samuti planeeritud kõnnitee. Hoonestatavatele kruntidele planeeritud kõnnitee osad on määratud avalikult kasutatavaks;

- Maakri tänava äärde on planeeritud 4 maapealse korrusega hooneosad, et Maakri tänava vastasküljel asuvate ajalooliste hoonete ja ehitismälestiste fassaadid pääseksid tänavaseinas paremini mõjule ning tänavaruum ise mõjuks hubasemana;

- Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud „Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006–2014” punkti 4.1.2 kohaselt rakendatakse parkimisnormatiivi linnakeskuse alal suurima lubatud väärtusena. Planeeritud maa-ala asub linna keskuses. Linnakeskuses on ühissõidukite liiklus hästi korraldatud. Arengukava punkti 4.1.10 kohaselt ei rakendata parkimisnormi parkimiskohtade planeerimisel ja projekteerimisel muu hulgas riikliku kaitse alla võetud maa-alal või selle kaitsevööndis, samuti riikliku kaitse alla võetud mälestise kaitsevööndis. Planeeritud maa-ala asub arheoloogiamälestisel, 13.-16. saj pärit asukohal, ja osaliselt ajaloomälestiste E. Lenderi Gümnaasiumi tänavapoolse hoone, Maakri tn 28a, ja hoovipoolse hoone, Maakri tn 28, kaitsevööndis. Detailplaneering on arengukavaga kooskõlas;

- maa-alused parklad on planeeritud nii, et neid saab ühendada, kui külgnevatele kruntidele ehitatakse samuti maa-alused parklad;

- detailplaneeringu elluviimise järel lisandub piirkonda töökohti;

- pärast detailplaneeringus kavandatud hoone ehitamist jääb insolatsiooni kestus Maakri tn 28 krundil taastatava hoone eluruumides vastavaks Eesti standardile EVS 894:2008+A1:2010 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides”;

- planeeritud maa-ala asub Tallinna Linnavolikogu 27. mai 2004 määruse nr 19 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja soojusettevõtja arenduskohustus” kohases kaugküttepiirkonnas. Kavandatud hoone soojusvarustus on lahendatud kaugkütte baasil;

- detailplaneeringu avalikel väljapanekutel esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid on kohalik omavalitsus osaliselt arvestanud. Harju maavanem on detailplaneeringu üle järelevalve kokkuvõttes märkinud, et kohalik omavalitsus on detailplaneeringu koostamisel arvestanud planeerimisseaduses sätestatud planeeringu avaliku menetluse nõudeid.







  1. Kehtestada Kesklinnas asuva 0,35 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneering, osaühingu R-KONSULT töö nr 008/00, 0,30 ha suuruse maa-ala, s.o kruntide positsioon 2–6 osas, ja planeeritud maa-alale jääva Lennuki tänav // Maakri tänav kinnistu osa osas. Maakri tn 28b ja Maakri tn 30 kinnistud on ette nähtud liita ärimaa või 25% ärimaa ja 75% elamumaa sihtotstarbega krundiks. Moodustatavale krundile on määratud ehitusõigus kuni 27 maapealse ja 3 maa-aluse korrusega ärihoone või äriruumidega elamu ehitamiseks. Maakri tn 32a ja Maakri tn 32b kinnistud on ette nähtud liita ärimaa sihtotstarbega krundiks. Moodustatavale krundile on määratud ehitusõigus kuni 4 maapealse ja 3 maa-aluse korrusega ärihoone ehitamiseks. Jätkuvalt riigi omandis olevast maaüksusest on ette nähtud moodustada sotsiaalmaa (üldkasutatava maa) sihtotstarbega krunt avalikult kasutatava haljasala rajamiseks. Sihtotstarbeta maa Tornimäe tänava pikendus kinnistust on ette nähtud moodustada transpordimaa sihtotstarbega krunt avalikult kasutatava Tornimäe tänava lõigu rajamiseks. Variantlahenduse kohaselt on võimalik liita Maakri tn 28b, Maakri tn 30, Maakri tn 32a ja Maakri tn 32b kinnistud ärimaa või 25% ärimaa ja 75% elamumaa sihtotstarbega krundiks ning ehitada moodustatavale krundile kuni 27 maapealse ja 3 maa-aluse korrusega ärihoone või äriruumidega elamu. Osa Maakri tn 32b krundist on kavandatud avalikult kasutatavaks juurdepääsuks planeeritud haljasalale.

  2. Detailplaneeringukohaste avalikult kasutavate teede ja üldkasutatava haljastuse valmisehitamine tagatakse vastavalt 26. mail 2014 sõlmitud lepingule nr 3 7/96.

  3. Tallinna Linnavalitsuse 18. juuni 2014 korralduse nr 972 k „Maakri tn 28b korteriomanditele ja Maakri tn 30 kinnisasjale Tallinna linna kasuks isikliku kasutusõiguse seadmise taotlemine ning isiklikule kasutusõigusele valitseja määramine” alusel on Tallinna linn sõlminud 22. juulil 2014 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu ehitatava kõnnitee avaliku kasutamise tagamiseks.

  4. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada otsus ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid.

  5. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.










Toivo Tootsen

Tallinna Linnavolikogu aseesimees







Seletuskiri

Tallinna Linnavolikogu otsuse eelnõu

“Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneeringu osaline kehtestamine kruntide positsioon 2–6 osas Kesklinnas” juurde










Tallinna Linnavolikogu otsusega kehtestatakse Kesklinnas asuva 0,35 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneering, osaühingu R-KONSULT töö nr 008/00, 0,30 ha suuruse maa-ala s.o kruntide positsioon 2–6 osas, ja planeeritud maa-alale jääva Lennuki tänav // Maakri tänav kinnistu osa osas. Maakri tn 28b ja Maakri tn 30 kinnistud on ette nähtud liita ärimaa või 25% ärimaa ja 75% elamumaa sihtotstarbega krundiks. Moodustatavale krundile on määratud ehitusõigus kuni 27 maapealse ja 3 maa-aluse korrusega ärihoone või äriruumidega elamu ehitamiseks. Maakri tn 32a ja Maakri tn 32b kinnistud on ette nähtud liita ärimaa sihtotstarbega krundiks. Moodustatavale krundile on määratud ehitusõigus kuni 4 maapealse ja 3 maa-aluse korrusega ärihoone ehitamiseks. Jätkuvalt riigi omandis olevast maaüksusest on ette nähtud moodustada sotsiaalmaa (üldkasutatava maa) sihtotstarbega krunt avalikult kasutatava haljasala rajamiseks. Sihtotstarbeta maa Tornimäe tänava pikendus kinnistust on ette nähtud moodustada transpordimaa sihtotstarbega krunt avalikult kasutatava Tornimäe tänava lõigu rajamiseks. Variantlahenduse kohaselt on võimalik liita Maakri tn 28b, Maakri tn 30, Maakri tn 32a ja Maakri tn 32b kinnistud ärimaa või 25% ärimaa ja 75% elamumaa sihtotstarbega krundiks ning ehitada moodustatavale krundile kuni 27 maapealse ja 3 maa-aluse korrusega ärihoone või äriruumidega elamu. Osa Maakri tn 32b krundist on kavandatud avalikult kasutatavaks juurdepääsuks planeeritud haljasalale.

HALDUSAKTI PÕHJENDUSED

1. Olemasolev olukord

Planeeritud maa-ala asub Kesklinnas Kuke tänava, Maakri tänava ja Lennuki tänava vahelisel alal Maakri tänava ääres.

Planeeritud ala osal, mille kohta detailplaneering kehtestatakse, asuvad järgmised kinnistud ja maaüksused:


  • Maakri tn 30 kinnistu, mille sihtotstarve on 25% ärimaa ja 75% elamumaa ning mis kinnistusraamatu andmeil kuulub Osaühingule Lewis Invest. Kinnistul asub elamu ja abihooned.

  • Maakri tn 28b kinnistu, mille sihtotstarve on 50% ärima ja 50% elamumaa, mis kinnistusraamatu andmeil kuulub Osaühingule Lewis Invest ja PartnerRe OÜ-le. Kinnistul asub mitme korteriga elamu.

  • Maakri tn 32a kinnistu ja Maakri tn 32b kinnistu sihtotstarve on 75% ärimaa ja 25% elamumaa. Kinnistud kuuluvad Eesti Vabariigile. Riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium. Mõlemal kinnistul paikneb abihoone.

  • Tornimäe tänava pikendus kinnistu sihtotstarve on sihtotstarbeta maa. Kinnistu kuulub Eesti Vabariigile. Riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium. Planeeritud maa-alale jääb osa kinnistust.

  • Lennuki tänav // Maakri tänav transpordimaa sihtotstarbega kinnistu kuulub Tallinna linnale. Kinnistul paiknevad tänavarajatised. Planeeritud maa-alale jääb osa kinnistust.

Lisaks jääb alale jätkuvalt riigi omandis olev maaüksus, millel hooneid ei ole.

Planeeritud ala osal, mille kohta detailplaneering kehtestatakse, kasvab üks I väärtusklassi ja kaks II väärtusklassi hinnatud puud, ülejäänud puud kuuluvad IV väärtusklassi.

Planeeritud maa-ala asub kultuuriministri 30. augusti 1996 määrusega nr 10 „Kultuurimälestiseks tunnistamine” arheoloogiamälestiseks (mälestise registri nr 2628) tunnistatud 13.-16. sajandist pärit asulakohal. Osa planeeritud maa-alast jääb ajaloomälestiste E. Lenderi Gümnaasiumi tänavapoolse hoone, Maakri tn 28a, ja hoovipoolse hoone, Maakri tn 28, kaitsevööndisse.

2. Kontaktvööndi analüüs

Planeeritud maa-ala ja tema kontaktvöönd asub linnaehituslikult väga väärikas piirkonnas linna keskuses, kuid ei ole käesoleval ajal linnakeskusele sobivalt korrastatud ega hoonestatud. Planeeringuala kontaktvööndit ja selle ümbruse linnaehituslikku situatsiooni iseloomustab 2-4 korruseliste ehitismälestiste vahetu külgnemine nüüdisaegsete kõrghoonetega. Näiteks asuvad kõrvuti SEB Panga hoone ja Seegi kirik, Postimehe hoone ja Maakri tn 23a teenindushoone ja Maakri tn 19 // 21 kavandatud kõrghoone ja Maakri tn 19 // 21 tootmishoonete kogum. Mitmel kontaktvööndisse jääval krundil asuvad garaažiboksid ja amortiseerunud hooned.

Piirkond on hästi varustatud sotsiaalse infrastruktuuri objektidega, kaubandus- ja teenindusettevõtetega. Suurematest haljasaladest on läheduses Rävala puiestee haljasala, Tammsaare park, Politseiaed ja Lembitu park. Kontaktvööndis, k.a planeeritud alal, asub kolm ehitismälestist.

Ühissõidukite liiklus piirkonnas on hästi korraldatud, mistõttu on ühendus linna kõigi piirkondadega väga hea.



3. Tallinna üldplaneering ja teemaplaneering „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas”

Planeeritud ala Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneeringu” kohane maakasutuse juhtotstarve on kesklinna segahoonestusala, kuhu võib ehitada kõiki hooneid, v.a keskkonda saastavaid ettevõtteid.

Planeeritud ala jääb Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 77 kehtestatud teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” kohasesse Maakri kõrghoonete piirkonna 3. kvartalisse. Teemaplaneeringu punktis 9 on määratud, et teemaplaneering on aluseks detailplaneeringutele, mis teemaplaneeringu jõustumise hetkeks ei ole vastu võetud. Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 25. jaanuari 2006 korraldusega nr 133-k, s.o enne teemaplaneeringu jõustumist.

Maakri kõrghoonete piirkond hõlmab kogu Tallinna city ala, mistõttu võib piirkonda rajada monofunktsionaalseid ärihooneid ja multifunktsionaalseid hooneid, mille brutopinnast enamiku moodustavad mitteeluruumid (büroo-, teenindus- või kaubandusruumid) kui ka multifunktsionaalseid hooneid, mille brutopinnast enamiku moodustavad eluruumid.

Teemaplaneeringu kohaselt on 3. kvartalis suurim lubatud hoonestustihedus 4,5 ja hoonete lubatud suurim absoluutkõrgus 130 meetrit.

Kavandatud kõrghoone suurim lubatud absoluutkõrgus on kuni 100 meetrit. Kogu planeeritud ala hoonestustihedus on teemaplaneeringu kohase arvutusmeetodi kohaselt arvutatult 4,2 ja kehtestaval osal 4,5. Kavandatud hoonete otstarve on samuti teemaplaneeringuga kooskõlas.



4. Kehtiv detailplaneering

Planeeritud maa-ala kohta ei ole varem kehtestatud detailplaneeringut.



5. Detailplaneeringus kavandatu

Hooned, mis asuvad alal, mille kohta planeering kehtestatakse, on ette nähtud lammutada.

Kontaktvööndile ja selle ümbrusele iseloomulikku linnaehituslikku printsiipi, mille puhul 2 4korruselised ehitismälestised külgnevad vahetult nüüdisaegsete kõrghoonetega, on jätkatud. Linnaehituslik lahendus on üles ehitatud kontrastile – kõrghoone Maakri tn 30 krundil – 3 korruseline ehitismälestis Maakri tn 28 krundil.

Maakri tn 30 krundi positsioon (edaspidi pos) 2 planeeritud sihtotstarve on ärimaa või 25% ärimaa ja 75% elamumaa. Ehitusõigus on määratud kuni 27 maapealse ja kuni 3 maa-aluse korrusega kõrghoone ehitamiseks. Hoonestusala Maakri tn 30 krundile kavandatud hoone 27-korruselise osa ehitamiseks on määratud tänavast 5,2 meetrit eemale. Maakri tänava äärde on planeeritud 4 maapealse korrusega hooneosad, et Maakri tänava vastasküljel asuvate ajalooliste hoonete ja ehitismälestiste fassaadid jääksid tänavaseinas paremini mõjule ning tänavaruum ise mõjuks hubasemana. Krundile planeeritud kõnniteede osad on määratud avalikult kasutatavateks.

Krundi pos 3 planeeritud sihtotstarve on sotsiaalmaa (üldkasutatav maa). Krunt on ette nähtud avalikult kasutatava haljasala rajamiseks. Avalikult kasutatav haljasala on ette nähtud planeeritud ala sellele osale, kus kasvab väärtuslikum osa olemasolevast kõrghaljastusest. Haljasala on võimalik laiendada planeeritud alaga külgnevasse kvartaliossa ja edaspidi kujundada piirkonda suurem avalik rekreatsiooniala. Haljasala on ilmakaarte suhtes soodsalt paigutatud.

Maakri tn 32a krundi pos 4 planeeritud sihtotstarve on ärimaa. Ehitusõigus on määratud kuni 4 maapealse ja kuni 3 maa-aluse korrusega hoone ehitamiseks. Hoonestusala asukoht on määratud nii, et Maakri tn 28 krundil taastatav juugendvilla, ehitismälestis, jääks vaadeldav. Osa krundist on kavandatud avalikult kasutatavaks pääsuks krundile pos 3 planeeritud haljasalale. Samuti on määratud avalikult kasutatavaks kinnistule planeeritud kõnnitee osa.

Variantlahendusena on ette nähtud kruntidest pos 2 ja pos 4 moodustada üks krunt pos 6, mille planeeritud sihtotstarve on ärimaa või 25% ärimaa ja 75% elamumaa. Linnaehituslikku erinevust variantidel ei ole.

Tornimäe tänava pikenduse, krundi pos 5, planeeritud sihtotstarve on transpordimaa. Krundile on ette nähtud rajada avalikult kasutatav Tornimäe tänava lõik.

Hoonestusalade kuju ja hoonete kõrguse määramisel on arvestatud ajaloolase Liivi Künnapu koostatud arhitektuur-ajaloolistes eritingimustes antud soovitusi ning Muinsuskaitseameti ning Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti seisukohti.

Maa-alused parklad on planeeritud nii, et neid saab ühendada, kui külgnevatele kruntidele ehitatakse samuti maa-alused parklad.

Jalakäijate mugavuse ja turvalisuse suurendamiseks on Maakri tänav määratud rahustatud liiklusega jalakäijate tänavaks, planeeritud ala ulatuses on ette nähtud laiendada Maakri tänava kõnniteed 3 m laiuseks ja Tornimäe tänava pikendusele on samuti planeeritud kõnnitee. Hoonestatavatele kruntidele kavandatud kõnnitee osad on määratud avalikult kasutatavaks.

Parkimiskohtade vajadus on arvutatud Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud „Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks 2006-2014” alusel. Arengukava punkti 4.1.10 kohaselt ei rakendata parkimisnormatiivi m.h kui planeeritav ala asub riikliku kaitse alla võetud maa-alal või selle kaitsevööndis, samuti riikliku kaitse alla võetud mälestise kaitsevööndis. Planeeritud maa-ala asub arheoloogiamälestisel, 13.-16. saj pärit asukohal, ja osaliselt ajaloomälestiste E. Lenderi Gümnaasiumi tänavapoolse hoone, Maakri tn 28a, ja hoovipoolse hoone, Maakri tn 28, kaitsevööndis. Alale, mille kohta detailplaneering kehtestatakse, on kokku kavandatud kuni 121 parkimiskohta. Detailplaneering on arengukavaga kooskõlas.

Kõik parkimiskohad on kavandatud hoonetesse. Pääs parklasse on kavandatud Tornimäe tänava pikenduselt. Ökonoomsem parklate lahendus on juhul, kui planeering viiakse ellu variandi kohaselt, milles on ette nähtud liita krundid pos 2 ja 4 ning võimalik on kavandada üks sissepääs parkimiskorrustele.

Planeeritud hoonete ehitamiseks tuleb alalt, mille kohta detailplaneering kehtestatakse, likvideerida 12 puud. Likvideeritakse üks III väärtusklassi puu, üheksa IV väärtusklassi puud, üks V väärtusklassi puu ja viljapuu. Asendusistutuse vajadus on 239 haljastuse ühikut. Asendusistutuse vajadus on arvutatud Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määruse nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord” kohaselt. Haljastuse ühikud arvutatakse ümber istutatavate puude või põõsaste arvuks enne, kui asendusistutuse kohustust täitma hakatakse. Lõplik kompenseerimiseks vajalik puude arv saadakse raieloa menetlemisel pärast ehitusloa väljaandmist.


OÜ FASSAADIPROJEKT arhitekt P. Soopere on analüüsinud insolatsiooni kestuse muutumist Maakri tn 28 taastatava elamu eluruumides pärast detailplaneeringus kavandatud hoone püstitamist. Insolatsiooni kestus jääb Eesti standardile EVS 894:2008+A1:2010 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides” vastavaks.

Aktsiaselts Geotehnika Inseneribüroo G.I.B. on koostanud hüdrogeoloogilise hinnangu, töö nr 2442. Hinnangust järeldus, et lähialal asuvate hoonete kahjustamise vältimiseks tuleb maa-aluse parkla rajamiseks kasutada sulundseina või lõikuvatest vaiadest valmistatud vaiseina. Vaiade süvitamisel tuleb kasutada vibratsioonivaba tehnoloogiat. Süvendist väljapumbatava vee ärajuhtimiseks saab kasutada sademevee ärajuhtimise süsteemi, milleks tuleb hankida tehnilised tingimused AKTSIASELTSilt TALLINNA VESI. Vastavad tingimused ehitusprojekti koostamiseks on planeeringus määratud.

Aktsiaselts Geotehnika Inseneribüroo G.I.B. on koostanud geotehnilise aruande. Aruandest selgub, et planeeritud alale on võimalik kõrghoonet ehitada.

T. Metsvahi on koostanud ekspertarvamuse Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneeringu liikluslahenduse ja eeldatava liiklussageduse kohta. Eeldatav liiklussageduse kasv on 30 - 40 sõidukit tunnis ühes suunas. Kogu piirkonnas sujuva liikluse tagamiseks tuleb rakendada liikluse rahustamise võtteid. Vastav tingimus ehitusprojektide koostamiseks on planeeringus määratud.

Tulenevalt Tallinna Linnavolikogu 27. mai 2004 määrusega nr 19 kinnitatud lisast „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja soojusettevõtja arenduskohustus” jääb planeeritud maa-ala kaugküttepiirkonda. Soojusvarustus on lahendatud kaugkütte baasil.


Yüklə 300,74 Kb.

Dostları ilə paylaş:
  1   2   3   4   5




Verilənlər bazası müəlliflik hüququ ilə müdafiə olunur ©muhaz.org 2024
rəhbərliyinə müraciət

gir | qeydiyyatdan keç
    Ana səhifə


yükləyin