Tallinna linnavalitsus istungi protokoll

6. Avaliku väljapaneku tulemused

Detailplaneeringu esimesel avalikul väljapanekul sai tutvuda lahendusega, mille kohaselt kavandati detailplaneeringu elluviimise esimeses etapis maareformi läbiviimiseks viis krunti ning teises etapis krundipiiride muutmise ja kruntide liitmise teel neli kuni kuus krunti. Üks krunt oli planeeritud Maakri tn 28 arhitektuurimälestise teenindamiseks ja üks krunt Tornimäe tänava pikenduse rajamiseks. Ehitusõigus oli määratud teistele kruntidele plokistatud äri- ja eluhoonete ehitamiseks, millest kõrgeim, kuni 24-korruseline, kõrgusega kuni 80 m maapinnast, oli planeeritud samasse asukohta kui kõrghoone kehtestatavas planeeringulahenduses.

Detailplaneeringu esimesel avalikul väljapanekul, mis toimus 22. veebruarist 2006 kuni 10. märtsini 2006, esitasid detailplaneeringu kohta ettepanekuid ja vastuväiteid M. Tüür, aktsiaseltsi Advokaadibüroo Aivar Pilv esindaja vandeadvokaat A. Pilv, LAWIN Lepik & Luhaäär Advokaadibüroo AS-i esindaja vandeadvokaat L. Linsi (Osaühingu Versio Kinnisvara esindaja), Eesti Arhitektide Liidu esindaja Ü. Mark, GARAAŽIÜHISTU LENNUKI-II (praeguse nimega Hooneühistu Lennuki 5b/Maakri 30a) esindaja J. Ritslaid, Maakri Maja korteriühistu esindaja A. Ehandi, MAAKRI 42 KORTERIÜHISTU esindaja K. Leis, Osaühingu Mark Invest esindaja A. Ild ja Maa-amet. Osaühingu Maakri Keemiline Puhastus esindaja K. Püssa esitas oma seisukoha 14. märtsil 2006. Seisukoht esitati pärast avaliku väljapaneku lõppu ja seda ei käsitletud planeerimisseaduse mõistes kui detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekut ja vastuväidet. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti seisukohad edastati vastuväidete esitajatele 23. märtsi 2006 tähtkirjadega.

Advokaadibüroo Aivar Pilv esindaja esitatud vastuväited ja ettepanekud.

Advokaadibüroo esindaja väitis, et Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneeringu vastuvõtmine on Tallinna Linnaplaneerimise Ameti senist halduspraktikat arvestades ebaõige. Märgiti, et amet ei pidanud põhjendatuks Rävala puiestee ja Lembitu tänava vahelise ala kohta detailplaneeringute koostamise algatamist enne Tallinna Linnavolikogu 4. märtsi 2004 otsusega nr 42 algatatud teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” kehtestamist (teemaplaneering kehtestati Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 77).

Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi amet) selgitas, et Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneering algatati Tallinna Linnavalitsuse 27. detsembri 2000 korraldusega nr 5111-k ehk kolm ja pool aastat enne teemaplaneeringu koostamise algatamist. Seega ei saanudki Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneeringu algatamist teemaplaneeringu kehtestamisega siduda.

Ametile jäi vastuväitest arusaamatuks, mida mõeldi Rävala puiestee ja Lembitu tänava vahelise maa-ala all, sest tegemist on ristuvate tänavatega. Amet eeldas, et vastuväite esitaja pidas silmas A. Lauteri tn 3 kinnistut. Varasemal ajal on kõrghoonete ehitamist võimalikuks peetud nn Stockmanni kvartali piirkonnas. Taotlused kõrghoonete ehitamiseks Lennuki tänavast Lembitu tänava poole jäävatele kruntidele on tagasi lükatud. A. Lauteri tänava ja Lembitu tänava äärsete kvartalite hoonestus moodustab korrapäraselt väljaehitatud linnaruumi, mida ei saa samastada Maakri tänava äärse linnaruumiga.

Vastuväitjale selgitati, et Eesti Arhitektide Liidu ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti koostöös on ettevalmistamisel Maakri, Lennuki ja Kuke tänava vahelise ala planeeringueskiisi arhitektuurivõistlus.

Praeguseks on arhitektuurivõistluse esimene etapp toimunud.

Vastuväitja märkis, et Tallinna Linnaplaneerimise Amet on teistes planeeringumenetlustes detailplaneeringu algatamist või vastuvõtmisest keeldumist igakordselt põhjendanud Tallinna linna ehitusmääruse §-s 14 sätestatuga ning leidnud, et enne teemaplaneeringu kehtestamist ei ole võimalik hinnata kõrghoonete püstitamiseks vajalike detailplaneeringute algatamise otstarbekust.

Esitatud väide oli konkreetsete näideteta ja seetõttu ei olnud ametil väite paikapidavust võimalik analüüsida.

Vastuväitja oli Tallinna Linnaplaneerimise Ameti väidetava halduspraktika põhjal teinud järelduse, et Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneering on vastu võetud Tallinna linna ehitusmääruse § 14 vastaselt ja planeeringust huvitatud isikut Osaühingut Lewis Invest on koheldud Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneeringu koostamise algatamisega eelistatult.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastas, et Tallinna linna ehitusmääruse § 14 reguleerib detailplaneeringu koostamise algatamist ja korraldamist. Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneering on algatatud kaks ja pool aastat enne Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 Tallinna linna ehitusmääruse kinnitamist. Detailplaneeringu kooskõlastamist ja vastuvõtmist reguleerib Tallinna linna ehitusmääruse § 16. Seega ei ole Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneeringu vastvõtmine vastuolus Tallinna linna ehitusmääruse §-ga 14.

Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneeringu algatamist taotles Karen Ter-Ovanesjan 16. veebruaril 2000. Detailplaneering algatati Tallinna Linnavalitsuse 27. detsembri 2000 korraldusega nr 5111 k. Tallinna Linnaplaneerimise Amet andis Osaühingule Lewis Invest lepinguga Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneeringu koostamise ja koostamise finantseerimise õiguse üle 1. detsembril 2005 pärast vastava lepingu lõpetamist Karen Ter-Ovanesjaniga. Osaühingut Lewis Invest ei ole Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneeringu algatamisega eelistatult koheldud. Kõigil eelpool toodud põhjendustel ei ole võrreldavad Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneeringu koostamise algatamine 2000. aastal ja Osaühingu EBS Campus taotluse Lauteri tn 3 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamiseks tagasilükkamine 2005. aastal, sest asjaolud ei ole ühesugused. Võrreldes 29. novembril 2005 Osaühingule EBS Campus saadetud kirjaga nr 1/1-18/215 on amet õiguskantsleri 12. detsembri 2005 märgukirjale nr 6 4/051025/0507391 tuginedes muutnud oma seisukohta detailplaneeringute koostamise algatamise sidumise osas kesklinna ehitusmääruse koostamisega, kuid kesklinna ehitusmääruse koostamisel tehtud analüüse on kasutatud planeeringute linnaehituslike lahenduste kaalumisel.

Praeguseks on Osaühingu EBS Campus taotluse alusel Tallinna Linnavalitsuse 1. augusti 2011 korraldusega nr 1356-k algatatud A. Lauteri tn 3 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamine.

LAWIN Lepik & Luhaäär Advokaadibüroo esindaja vandeadvokaat L. Linsi (Osaühingu Versio Kinnisvara esindaja) esitatud vastuväited ja ettepanekud.

Vastuväitja leidis, et Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneeringu menetlemise jätkamise korral tuleks võrdse kohtlemise printsiibist lähtuvalt jätkata ka kõigi teiste lähiala kinnistute kohta koostatavate detailplaneeringute menetlemist.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet selgitas, et Maakri tn 28 ja 30 kruntide lähialal, Maakri tn, Lennuki tn ja Kuke tn vahelises kvartalis, asuvate kruntide kohta on lisaks Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneeringule algatatud Maakri tn 34 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamine. Algatamisotsuse tegi Tallinna Linnavalitsus 18. detsembri 2002 korraldusega nr 3102-k. Vastuse koostamise ajaks ei olnud viimati nimetatud detailplaneeringut ametile menetlemiseks esitatud. Seega ei saanud rääkida ka peatatud menetlemise jätkamisest.

Tallinna Linnavalitsuse 13. mai 2009 korraldusega nr 2009-k on Tallinna Linnavalitsuse 18. detsembri 2002 korraldus nr 3102-k „Kesklinnas asuva Maakri tn 34 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine” kehtetuks tunnistatud.

Vastuväitja oli seisukohal, et detailplaneering ei vasta arhitektuurialastele eritingimustele.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastas, et arhitektuurialaseid eritingimusi detailplaneeringute koostamiseks ei väljastata. Ilmselt pidas vastuväitja silmas L. Künnapu koostatud arhitektuuri-ajaloolisi eritingimusi. Tingimustes oli öeldud, et alal tuleks säilitada ning edasi arendada ajaloolist tänavavõrku. Tänavavõrk on Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneeringus just nii kavandatud. Soovitusena oli lisatud, et Tornimäe tänava pikendus võiks eelkõige olla jalakäigutänav, kuid võiks võimaldada ka sissesõite kinnistutele. Piirkonna liiklustingimusi analüüsides jõuti järeldusele, et lähiala arendamise võimaluste suurendamiseks on otstarbekas Tornimäe tänava pikendus ette näha autoliiklusele sobivana. Planeeringut täiendatakse Tornimäe tänava pikenduse rajamise mõju analüüsiga kesklinna liiklusvoogudele, liiklusohutusele ja keskkonnale ning lisatakse liiklustiheduse kasvu prognoos.

Detailplaneeringu koostamise jätkamisel oli lähtematerjaliks K-Projekt Aktsiaseltsi 2007. aastal koostatud Maakri kvartali liiklusanalüüs, mis tehti Maakri kvartali arhitektuurivõistluse korraldamiseks. Töö eesmärk oli lahendada liikluse korraldus kvartalis ja ümbritsevatel tänavatel ning rajatavate ehitiste tarvis parklate planeerimise põhimõtted. Analüüsis arvestati Maakri tn 30 krundile ehitatava kõrghoone mõju.

Avalduse esitaja väitis, et detailplaneering ei vasta Tallinna Kesklinna halduskogu sätestatud detailplaneeringu lähteülesande kooskõlastamise tingimustele.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastas, et Tallinna Kesklinna halduskogu ei ole ühegi dokumendiga sätestanud tingimusi lähteülesande kooskõlastamiseks, seega ei saa ka tingimusi lugeda täitmata jäetuks.

Vastuväitja leidis, et täitmata on detailplaneeringu lähteülesandes esitatud Tallinna Kesklinna halduskogu tingimus, et kavandatav hoone ei või halvendada valgustustingimusi naaberhoonetes.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastas, et Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneeringule lisatakse analüüs kavandatud hoone põhjustatud insolatsiooni kestuse muutuste kohta naaberhoonete eluruumides. Ühtlasi märkis Tallinna Linnaplaneerimise Amet, et Eestis ei ole kehtestatud kvantitatiivseid miinimumnorme insolatsiooni osas. Hea ehitustava kohaselt tagatakse 1–2 toalistele korteritele vähemalt ühes eluruumis ja suurematele korteritele kahes eluruumis minimaalselt 2,5 tundi kestev insolatsioon. Ruumide loomulik valgustus ja insolatsioon on erinevad mõisted. Loomulik valgustus seisneb päikesevalguse juhtimises ruumi kas otse või kaudselt, näiteks peegeldusefekti kaudu, ja insolatsioon on päikese otsekiirguse pääs ruumi. Kõnekeeles nimetatakse sageli loomulikku valgustust päevavalguseks. Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999 määrusega nr 38 kinnitatud „Eluruumidele esitatavad nõuded” sätestab ainult nõude, et eluruumil peab olema vähemalt 1 aken, mis tagab ruumis piisava loomuliku valgustuse ja normib akna ja põranda pindala suhte. Planeeritud hoone välisseintelt peegelduva valguse maksimeerimiseks täpsustatakse nõudeid kavandatud hoone välisviimistluse materjalide valiku ja heleduse kohta. Amet tugines vastuse koostamise ajal kehtinud normidele.

Praeguseks on planeeringut täiendatud insolatsiooni kestuse muutumise analüüsiga, mis on koostatud lähtudes Eesti standardist EVS 894:2008+A1:2010 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides”. Detailplaneering on Eesti standardiga kooskõlas.

Vastuväites leiti, et detailplaneeringus ei ole arvestatud Maakri tänava piirkonna hüdrogeoloogilist olukorda, ehk maa-aluse Härjapea jõe olemasolu, mis ei võimalda kahe maa-aluse parkimiskorruse rajamist ja seega ei saa kavandada ka planeeritud hoone suurusele vastavat normatiivset arvu parkimiskohti.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastas, et planeeringule on lisatud hüdrogeoloogia uuring. Planeeritud maa-ala asub linna keskuses. Eesti Standardi EVS 843:2003 „Linnatänavad” punktis 10.2.2. on parkimiskohtade vajaduse arvutamise juhistes öeldud, et parkimisnormatiivi tuleb linna keskuse jaoks rakendada suurima väärtusena. Kesklinnas on parkimise reguleerimise strateegiline eesmärk mõjutada inimesi auto asemel kasutama ühissõidukeid ja sel moel saavutada liiklusvoogude vähenemine ning keskkonnaseisundi paranemine. Linna keskuses on teenused kättesaadavad jalgsikäigu kauguselt või ühissõidukeid kasutades.

Vastuväitele vastates tugines amet vastuse koostamise ajal kehtinud normidele. Praeguseks on planeering kooskõlla viidud Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud „Tallinna parkimise korralduse arengukavaga aastateks 2006 2014”.

Kokkuvõttes oli vastuväitja seisukohal, et Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneeringu lahendus ei arvesta Maakri ja Lennuki tänava vahelise ala arendamisega seotud kõiki aspekte, ja et planeeringu menetlemine tuleb peatada ning detailplaneeringut ei või kehtestada enne kui on valminud teemaplaneering „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” ning on selgunud Maakri, Lennuki ja Kuke tn vahelise ala planeeringueskiisi arhitektuurivõistluse tulemused.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet lubas veelkord kaaluda detailplaneeringu arhitektuurset osa ja teavitada avaldajat võimalike muudatuste ulatusest.

Praeguseks on teemaplaneering „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” kehtestatud. Selgunud on arhitektuurivõistluse I etapi tulemused. Detailplaneeringusse tehtud muudatuste tutvustamiseks korraldati teine avalik väljapanek. Avaldajat teavitati avaliku väljapaneku toimumisest.

LAWIN Lepik & Luhaäär Advokaadibüroo esindaja vandeadvokaat L. Linsi (Osaühingu Versio Kinnisvara esindaja) ning Eesti Arhitektide Liidu (edaspidi ka EAL) esindaja Ü. Mark esitatud vastuväited ja ettepanekud.

Vastuväitjad olid seisukohal, et Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneering ei taga planeeringute koostamise eesmärki tagada võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavad tingimused säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ning ehitamiseks.

Samuti tsiteerisid GARAAŽIÜHISTU LENNUKI-II (praeguse nimega Hooneühistu Lennuki 5b/Maakri 30a) esindaja J. Ritslaidi, Garaažiühistu Lennuki-III (praeguse nimega Hooneühistu Lennuki-III) esindaja J. Tenosaare ning Maakri 36C Garaažiühistu (praeguse nimega Hooneühistu Maakri 36C) esindaja S. Rapoporti ühiselt esitatud vastuväites vabas tõlgenduses planeerimisseaduse neid paragrahve, mis sätestavad planeerimistegevuse üldisi põhimõtteid.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet jäi seisukohale, et vastuväites tsiteeriti planeerimisseaduse § 1 lõiget 2 kontekstist väljarebitult ja ameti arvates tõlgendati seda ekslikult. Planeerimisseadus reguleerib riigi, kohalike omavalitsuste ja teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel ja sätestab viisid kuidas protseduuriliselt tagada võimalikult paljudele ühiskonnaliikmetele võimalus planeeringute koostamisel osaleda ja oma huvisid väljendada. Planeerimisseadus ei määra, missugune peab olema konkreetne linnaehituslik lahendus, mille suhtes kokkuleppele jõutakse.

Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneeringut on menetletud planeerimisseadusele vastavalt ja kõigile asjast huvitatuile on olnud tagatud võimalus oma arvamuse avaldamiseks. Planeerimisseaduse § 16 lõike 3 alusel toimusid 4. juulil 2002 detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalikud arutelud, mis on üks huvitatud isikute planeeringu koostamisse kaasamise viise. Vastav teade ilmus ajalehes Postimees 3. juulil 2002. Planeerimisseaduse § 18 ja 19 alusel ja korras toimus detailplaneeringu avalik väljapanek. Teade avaliku väljapaneku aja ja koha kohta ilmus ajalehes Postimees 11. veebruaril 2006. Detailplaneeringu avalik väljapanek kestis planeerimisseaduse § 19 lõikes 1 ettenähtud aja. Avaliku väljapaneku ajal ettepanekute ja vastuväidete esitamise võimalust on vastuväitjad kasutanud.

M. Tüür lisas oma vastuväites, et planeeringulahendus ei arvesta Maakri ja Lennuki tänava vahelise ala terviklikkust, ja et detailplaneering peaks lähtuma kogu ala kohta koostatud planeeringust.

Amet selgitas kõigile kolmele vastuväite esitajale, et planeerimisseaduse § 9 lõige 1 määrab, et detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta ja ei välista väiksemate alade kohta detailplaneeringu koostamise võimalust. Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneering algatati Tallinna Linnavalitsuse 27. detsembri 2000 korraldusega nr 5111-k, eesmärgil määrata planeeritavate kruntide hoonestamise võimalused. Detailplaneeringu koostamise käigus tehtud analüüsidest järeldus, et planeeritavale alale on linnaehituslikult sobiv ehitada kõrghoone. Lahendust kaaluti 28. mail 2002 Tallinna Arhitektuurinõukogus. Amet selgitas, et vastamise ajale eelnenud lähiaastate suur majanduskasv tõi kaasa kinnisvaraturu kiire arengu. Maakri tn 28 ja 30 kruntide hoonestamise võimaluste avalikustamise järel kasvas arendajate huvi ka kruntide lähiala vastu. Piirkonna pea iga krundi omanik on avaldanud soovi oma kinnistule kõrghoone ehitamiseks. Maakri tn 28 ja 30 krundi detailplaneeringut algatades ei osatud nii suurt huvi kasvu prognoosida.

Arendajate huvi rahuldamiseks nii, et oleks tagatud ka avalikud huvid, ehk et oleks terviklikult käsitletud kõrghoonete sobivust linnaruumi ja nende kavandamise põhimõtteid ning linna kui terviku tasakaalustatud arengut, oli Tallinna Linnavolikogu 4. märtsi 2004 otsusega nr 42 algatatud teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas” koostamine (teemaplaneering kehtestati Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 77). Teemaplaneeringu koostamine algatati 3,5 aastat pärast Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneeringu koostamise algatamist ja selleks ajaks oli detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalik arutelu juba toimunud ning detailplaneeringu menetlemise peatamine ei olnud millegagi põhjendatud. Teemaplaneeringu analüüsides, mis olid vastuse koostamise ajaks valminud, oli Maakri tänava ümbrus tunnistatud kõrghoonete ehitamiseks sobivaks.

Praeguseks on teemaplaneering kehtestatud ning Maakri kvartal on määratud üheks kõrghoonete piirkonnaks.

Eesti Arhitektide Liidu (edaspidi ka EAL) esindaja Ü. Mark esitatud vastuväited ja ettepanekud.

EAL esindaja leidis, et Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneeringus kavandatu mõjutab oluliselt kogu kvartali hoonestuse, liikluse, parkimise, haljastuse ja avaliku linnaruumi lahendust, kuid ei anna selle kohta üldist visiooni. Eesti Arhitektide Liit oli seisukohal, et planeeringu lahendus ega seletuskiri ei selgita piisavalt, miks valitud lahendust on kõigi teiste võimalike lahenduste hulgast sobivaimaks peetud. Eesti Arhitektide Liit pidas vajalikuks vaadelda Maakri, Lennuki ja Kuke tänava vahelist maa-ala tervikliku üksusena ning koostada detailplaneering kogu ala kohta, selleks et kujundada tasakaalustatud ja funktsioneeriv linnaruum. Parima võimaliku lahenduse väljaselgitamiseks pidas EAL eesmärgipäraseimaks viisiks arhitektuurivõistluse korraldamist.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet nõustus asjaoluga, et planeeringu koosseisus olev lähiala analüüs ja planeeritu linnaehituslikud põhjendused ei olnud piisavalt sügavad. Praeguseks on linnaehituslikku analüüsi täiendatud.

EAL-i esindaja tegi ettepaneku peatada Maakri tn 28 ja 30 detailplaneeringu menetlemine ja alustada kogu Maakri, Lennuki ja Kuke tänava vahelise maa-ala detailplaneeringu koostamist pärast vastuväite esitamise ajal ettevalmistamisel olnud Maakri, Lennuki ja Kuke tänava vahelise ala planeeringueskiisi arhitektuurivõistluse tulemuste võrdlemist Maakri tn 28 ja 30 detailplaneeringu lahendusega. Sama ettepaneku tegid ka GARAAŽIÜHISTU LENNUKI-II (praeguse nimega Hooneühistu Lennuki 5b/Maakri 30a) esindaja J. Ritslaid, Garaažiühistu Lennuki-III (praeguse nimega Hooneühistu Lennuki-III) esindaja J. Tenosaar ning Maakri 36C Garaažiühistu (praeguse nimega Hooneühistu Maakri 36C) esindaja S. Rapoport ning Maakri Maja korteriühistu esindajad A. Ehandi ja R. Vaher.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet ei pidanud detailplaneeringu menetlemise peatamist põhjendatuks, sest menetlemine tähendab ka detailplaneeringu täiendamist ja täpsustamist ning kaalutlusvigade vältimiseks lisauuringute koostamist.

Arhitektuurivõistluse tingimustes oli määratud, et linnaehitusliku lahenduse kavandamisel tuleb arvestada koostamisel olevaid detailplaneeringuid. Arhitektuurivõistluse I etapi tulemusel linnaehituslikult head ja elluviidavat planeeringulahendust ei leitud.

M. Tüüri esitatud vastuväited ja ettepanekud.

M. Tüür oli seisukohal, et kõrghoone ehitamine rikub Maakri tn 28 mälestise vaadeldavust ning seab ohtu selle säilimise.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet selgitas, et Maakri tn 28 E. Lenderi Gümnaasiumi hoovipoolse hoone vaadeldavuse parandamiseks on planeeringus kavandatud lammutada Maakri tn 32a õigusliku aluseta ehitatud kuur. Maakri tn 32a maapealsete korruste ehitusjoon on määratud mälestise Lennuki tänava poolse fassaadiga ühele joonele ja hoone lubatud suurim kõrgus on 2 korrust sarnaselt mälestise kõrgusega.

Praeguseks on planeeringulahendust muudetud ning hoone kavandatud kõrgus on kuni 4 korrust, et arvestada riigi huve esindava Maa-ameti seisukohta. Mälestis on tulekahjus hävinud, kuid see tuleb endisel kujul taastada. Käesolev planeering jääb kinnistuomanike taotlusel Maakri tn 28 krundi osas kehtestamata.

Tornimäe tänava pikenduselt mälestise vaadeldavuse sektor laieneb. Maakri tänava ja Tornimäe tänava nurgalt avanev vaade küll kaob, kuid ka vastuväite esitamise ajal oli see vaade inimese silma kõrguselt Maakri tn 30 elamu ja abihoonete tõttu väga ahtake. Hoone kõrgus ei oma antud kohas tähtsust tänaval käija silma kõrguselt vaate sulgemisel. Samavõrra sulgeks vaate ka kahekorruseline hoone.

Vastuväite esitaja leidis, et planeeringulahendus ei arvesta Maakri tänava ääres ajalooliselt väljakujunenud tiheda liigendusega tänavajaotust. Esitatud väide oli ekslik, sest Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneeringus ei ole ette nähtud tänavavõrku muuta.

GARAAŽIÜHISTU LENNUKI-II (praeguse nimega Hooneühistu Lennuki 5b/Maakri 30a) esindaja J. Ritslaidi, Garaažiühistu Lennuki-III (praeguse nimega Hooneühistu Lennuki-III) esindaja J. Tenosaare ning Maakri 36C Garaažiühistu (praeguse nimega Hooneühistu Maakri 36C) esindaja S. Rapoporti ühiselt esitatud vastuväited ja ettepanekud.

Vastuväites märgiti, et detailplaneeringu koostamise käigus ei ole ühistuid informeeritud sellest, et läbi Maakri 36C Garaažiühistule kuuluva Maakri tn 36c kinnistu on tulevikus ette nähtud pikendada Tornimäe tänavat.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet selgitas, et detailplaneeringu eskiislahenduse tutvustamiseks ja koostöö tegemiseks huvitatud isikutega korraldati planeerimisseaduse § 16 lõike 3 alusel detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustavad avalikud arutelud 4. juulil 2002. Vastav teade ilmus ajalehes Postimees 3. juulil 2002. Planeerimisseaduse § 1 täitmiseks ja võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide väljaselgitamiseks toimus ka detailplaneeringu avalik väljapanek ja kaaluti esitatud vastuväiteid ja ettepanekuid. Ühistud kasutasid avalikul väljapanekul arvamuse esitamise võimalust ja seega loetakse, et planeeringulahendusest on neid informeeritud. Linnaehitusliku analüüsi joonisel on näidatud vaid üks võimalik linnaehituslik lahendus Tornimäe tänava pikendamiseks ja lähiala hoonestamiseks. Amet ei välistanud ka teisi lahendusi, mille suhtes suudetakse kokku leppida. Maakri tn 36c kinnistu ei jää koostatava Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneeringu alale ning Tornimäe tänava pikendus Lennuki tänavani lahendatakse mõnes järgnevas planeeringus.

Maakri Maja korteriühistu esindajate A. Ehandi ja R. Vaheri esitatud vastuväited ja ettepanekud.

Maakri Maja korteriühistu oli seisukohal, et planeeringu linnaehitusliku analüüsi osas ega seletuskirjas ei ole käsitletud kavandatud kõrghoone ehitamisega kaasnevaid mõjusid ümbruskonnale. Väideti, et kõrghoone ehitamine toob kaasa liikluskoormuse kasvu ja tekivad lisapiirangud naaberkinnistute võimalikuks hoonestamiseks.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet vastas, et kavandatud kõrghoone naaberkinnistuks on lõunast Tornimäe tänava pikendusele ettenähtud krunt ja idast Maakri tänava krunt, mis ongi mõeldud liiklemiseks ja mitte hoonestamiseks. Põhjast on planeeringuala naaberkinnistuks Maakri tn 28a, millel asub arhitektuurimälestis E. Lenderi Gümnaasiumi tänavapoolne hoone. Sellel kinnistul ei olegi praktiliselt ruumi millegi uue ehitamiseks mälestist lammutamata. Läänest külgneb kõrghoone ehitamiseks kavandatud krunt Maakri tn 32 krundiga, mille võimaliku ehitusõiguse määrab Maakri tn 28 E. Lenderi Gümnaasiumi hoovipoolse hoone asukoht ja kuju.